Tsiviilasi nr 2-18-13689 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-13689 Määruse tegemise aeg ja koht
- märts
- a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu ja Kaupo Paal Kohtuasi BellaVia OÜ hagi Swedbank AS-i vastu lepingu sõlmimiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- novembri
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik BellaVia OÜ määruskaebus Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja (määruskaebuse esitaja) BellaVia OÜ (registrikood 12241298), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Kostja Swedbank AS (registrikood 10060701), tehinguline esindaja Jüri Puust Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Harju Maakohtu
- novembri
- a määrus ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
- Rahuldada BellaVia OÜ määruskaebus osaliselt.
- Kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud ja kostja vastus
- BellaVia OÜ (hageja) esitas kohtule hagi Swedbank AS-i (kostja) vastu lepingu sõlmimiseks kohustamiseks. Hagiavalduse kohaselt teavitas 07.06.2018 AS Coop Pank, kelle vahendusel olid hagejal sõlmitud kostjaga maksekaartide teenindamise leping ja makseterminali üürileping, hagejat sellest, et kostja ütleb vastavad lepingud üles, lähtudes maksekaartide teenindamise lepingu tingimuste p-st 9.5 ja makseterminali üüritingimuste p-st 11.3, mis näevad ette kummagi poole õiguse leping ühepoolselt üles öelda. Pärast sellekohase teate saamist on hageja pöördunud kõigi Eestis tegutsevate kaardimakseterminali teenuse pakkujate poole sooviga sõlmida uus leping, kuid kõik teenusepakkujad on sellest ilma põhjendusteta keeldunud. Lepingute sõlmimine toimub VÕS § 9 lg 1 kohaselt vastastikuste tahteavalduste andmisega, mistõttu kostjaga uude lepingulisse suhtesse astumine eeldab mõlemapoolseid tahteavaldusi. Kuna kostja 1
(5)Tsiviilasi nr 2-18-13689 sellekohast tahteavaldust ei anna, on hageja sunnitud nõudma vastava tahteavalduse asendamist kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 alusel. Hageja hinnangul tuleneb antud juhul kostja kohustus hagejaga lepingu sõlmimiseks VÕS § 7101 lg-st
- Hageja hinnangul langeb hageja soovitud teenus makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lg 1 alla, mistõttu on hagejal VÕS § 7101 lg 1 võimalik nõuda lepingu sõlmimist. Hageja on seisukohal, et kostja tegevus kahjustab otseselt hageja majandustegevust, kuivõrd enamik kliente on harjunud maksma ainult kaardiga ning kaardimaksevõimaluse puudumise korral jätavad kliendid sageli teenuse tarbimata või kauba ostmata, mis tähendab hageja jaoks saamata jäänud tulu. Samuti kahjustab kaardimaksete puudumine hageja usaldusväärsust, kuivõrd tulevikus tekib vajadus selgitada enda sularahavooge nii Maksu- ja Tolliametile kui laenu taotlemisel krediidiasutustele. Lisaks on hageja seisukohal, et äriühingu kontekstis on hädavalik teenus kaardimaksete vastuvõtmise võimalus, mis peab olemas olema ning kedagi ei tohi ega saa sellest õigusest ilma jätta. Sellekohasele õigusele vastav õiguslik kohustus tuleneb KonkS § 18 lg-st
- Eesti Vabariigis on vaid loetud hulk teenusepakkujaid, kes pakuvad kaardimakseterminali teenust. Kuivõrd kõik ettevõtjad on hagejaga lepingu sõlmimisest keeldunud, on hageja sellest võimalusest ilma jäänud, milline olukord ei ole kooskõlas KonkS § 18 lg 1 regulatsiooniga. Hagejale ei ole teada, et esineks mõni KonkS § 18 lg 2 sätestatud välistav asjaolu.
- 22.10.2018 esitas kostja enda seisukoha, milles palub jätta hagi menetlusse võtmata. Kostja on seisukohal, et hagis taotletud teenuse puhul ei ole kostjal teenuse osutamise kohustust võlaõigusseaduse alusel ning kostjal puudub loomulik monopol ja seetõttu ka kohustus teenuse osutamiseks konkurentsiõiguse normide alusel. Esimese astme kohtu määrus
- Harju Maakohus keeldus 14.11.2018 määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda, märkides, et kostjal puuduvad menetluskulud, mida hagejalt välja mõista. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Kostja maksekaartide teenindamise tingimuste p 4.1 kohaselt kohustub teenindaja tagama, et tehinguid teostatakse lepingu alusel ainult seaduslikeks ja eetilisteks tegevusteks, mis ei tekita mingil viisil kahju või ei kahjusta panga, Swedbanki kontserniettevõtte, Rahvusvahelise Kaardiorganisatsiooni ja/või mistahes teiste isikute heale nimele või mainele. Nimekiri, mis sisaldab mitte ammendavat loetelu ebaseaduslikest ja/või kahjustavatest tegevustest, on välja toodud juhendis “Maksekaartide vastuvõtmise nõuded ja turvaelemendid”, mis on Lepingu lahutamatu osa (kättesaadav: http://www.swedbank.ee/tingimused; edaspidi Nõuded). Kostja poolt esitatud kostja Maksekaartide Teenindamise Lepingu Tingimuste Lisa: “Maksekaartide vastuvõtmise nõuded ja turvaelemendid” p 1.2.10 kohaselt on kõigi kaarditüüpide puhul keelatud tegevusalad täiskasvanutele mõeldud teenuste osutamine – pornograafia ja muud sündsusetud materjalid (sh kirjandusteosed, visuaalmaterjal ja muu meedia); veebilehed, mis pakuvad seksuaalteenuseid, nagu prostitutsioon, vaatamistasuga teenused, täiskasvanutele suunatud sisuga netivestlused reaalajas ja striptiisiklubid. Kuivõrd hageja
- aasta majandusaasta aruandest ning koduleheküljelt nähtuvalt on hageja näol 2
(5)Tsiviilasi nr 2-18-13689 tegemist striptiisiklubiga, ei vasta hageja kostja tüüptingimustele. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et antud juhul ei ole hageja nõue esitatud seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, kuna kostjal ei ole VÕS § 7101 lg-st 1 tulenevat kohustust hagejaga lepingut sõlmida. Kohus lisas, et hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest tulenevalt saaks kohus asuda seisukohale, et kostja on maksekaartide teenindamises olulist vahendit, sh loomulikku monopoli omav ettevõtja. Hageja on ise kinnitanud, et on pöördunud maksekaartide teenindamise ja makseterminali üürilepingu osas ka teiste teenusepakkujate poole. Kuivõrd Eestis osutavad vastavat teenust lisaks kostjale ka teised ettevõtted, on maksekaartide teenindamise teenusega seotud infrastruktuure ja vahendeid teistel ettevõtjatel võimalik dubleerida KonkS § 15 mõttes. Seega ei saa kohus asuda seisukohale, et kostja näol on tegemist maksekaartide teenindamise aspektist loomulikku monopoli omava ettevõttega, kes omab olulist vahendit KonkS § 15 mõttes. Täiendavalt märkis kohus, et isikuga lepingu sõlmimisest keeldumine või keeldumine lepingu sõlmimisest mõistlikel tingimustel võib olla keelatud, kui leping on isikule hädavajalik ja tal ei ole lepingu sõlmimiseks alternatiivset mõistlikku võimalust (RKTKo 04.03.2010, 3-2-1-164-09, p 31). Kohus on seisukohal, et antud juhul nimetatud eeldused täidetud ei ole, kuna turul tegutseb ka teisi alternatiivseid analoogseid teenusepakkujaid ning samuti on hagejal võimalik oma äritegevust läbi viia sularaha kasutades. Määruskaebus
- Hageja esitas Harju Maakohtu 14.11.2018 määrusele määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja kohustada maakohut hagiavaldust menetlusse võtma. Hageja hinnangul on kostja viidatud tüüptingimused (lepingute p-d 4.1 ja 1.2.10) tühised, sest nendes kaldutakse kõrvale üldisest PS § 12 tulenevast võrdse kohtlemise kohustusest, millele vastab diskrimineerimiskeeld. Maakohus ei ole kostja tüüptingimuste kehtivust hinnanud. Maakohtu seisukoht, et hagejal on võimalik saada sama teenust ka teiste teenusepakkujate käest ning samuti on hagejal võimalik oma äritegevust läbi viia sularaha kasutades, ei ole õige. Hageja on lisanud hagiavaldusele AS Coop Pank, AS Nets Estonia, AS Citadele banka Eesti filiaali, AS SEB Pank ning AS LHV Pank (hagiavalduse lisad 2 – 6) vastused, mille kohaselt mitte ükski neist ei ole, sealjuures põhjendusi esitamata, nõus hagejale kaardimakseteenust pakkuma. Hageja lisab täiendavalt Borgun H.F, Bambora ja Six Payment Services vastused (määruskaebuse lisa 3), mis kõik kinnitavad sedasama: mitte ükski kaardimakseteenuse pakkujatest ei ole nõus hagejale teenust pakkuma. Maakohtu seisukoht, nagu oleks hagejal võimalik saada sama teenust teiste teenusepakkujate käest, on sisutühi ning põhineb tõendite eiramisel. Hageja selgitas hagiavalduse p 2.1.2, et tal on kostja vastu lepingu sõlmimise nõue mitte ainuüksi VÕS § 7101 lg 1 vaid ka VÕS § 1043 ja § 136 lg 5 alusel. Maakohtu lahendis ei ole viidatud õiguslikku alust isegi käsitletud, hoolimata sellest, et see võimaldab hagejal nõuda kostjalt lepingu sõlmimist ilma, et kostja tüüptingimused seda takistaksid. Vastus määruskaebusele ja menetluse edasine käik
- Kostja vaidles määruskaebusele vastu paludes jätta määruskaebus rahuldamata ja 3
(5)Tsiviilasi nr 2-18-13689
- menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus ei lahenda hagi menetlusse võtmise küsimust, sest seda otsustab TsMS § 372 alusel maakohus. Seega rahuldatakse määruskaebus osaliselt.
- Hagiavaldusest selgub, et hageja tugineb kostja vastu kohustamisnõude esitamisel mitmele materiaalõiguslikule alusele. Üheks aluseks on hageja märkinud VÕS § 710¹ lg 1, mis sätestab, et kui isik ja tema taotletavad lepingutingimused vastavad seaduses sätestatule ja makseteenuse pakkuja kehtestatud teenuste üldtingimustele või makseteenuse osutamise tüüptingimustele, sõlmib makseteenuse pakkuja isiku nõudmisel temaga makseteenuse lepingu, millega makseteenuse pakkuja osutab talle makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud ühte või mitut makseteenust eelnimetatud üldtingimuste või tüüptingimustega määratud korras ja ulatuses. Maakohus on vaidlustatud määruses kontrollinud nõude võimalikku rahuldamist ka osundatud normi alusel ning leidis, et kuna hageja ei vasta kostja lepingute tüüptingimuste p-dele 4.1 ja 1.2.10, ei ole kostjal VÕS § 7101 lg-st 1 tulenevalt kohustust hagejaga lepingut sõlmida.
- Kolleegiumi hinnangul saab makseteenuse lepingu alusel kasutatavaid teenuseid tänaseks käsitada n.ö universaalteenustena, mistõttu kaldutakse VÕS §-ga 710¹ kõrvale lepingu sõlmimise vabaduse põhimõttest ning kohustatakse makseteenuste pakkujat makseteenuse lepingut sõlmima, kui isik ja tema soovitud lepingutingimused vastavad seadusele ja makseteenuste pakkuja kasutatavatele tüüptingimustele. Seega on kolleegiumi hinnangul VÕS § 7101 lg 1 rakendamise eelduseks nii vastavus seadusega sätestatud tingimustele (sh diskrimineerimist keelavad sätted ja võrdse kohtlemise põhimõte) kui ka lepingu sõlmimist sooviva isiku ja tema poolt soovitud tingimuste vastavus makseteenuse pakkuja (käesolevalt kostja) kehtestatud teenuste üldtingimustele või makseteenuse osutamise tüüptingimustele. Nimetatud eelduse täitmise kontrollimine vajab aga sõlmida soovitava lepingu tingimuste analüüsimist. Sealjuures peab kohus oma algatusel kontrollima, kas mõni vaidlusalune tingimus on tüüptingimusena kehtiv (vt nt RKTKo 15.01.2014, 3-2-1156-13, p 10). VÕS § 42 lg 1 esimese lause kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Kolleegiumi hinnangul ei saanud maakohus lepingu tingimusi analüüsida hagi menetlusse võtmise otsustamisel ainuüksi hagiavalduses ja kostja seisukohas esile toodud asjaoludel, sest tüüptingimuste tühisuse analüüsimisel peab võtma arvesse ka teisi kõnealuse tüüplepingu tingimusi ning kõiki sellise lepingu sõlmimise asjaolusid, mis nõuab seega tõendite hindamist. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa 4
(5)Tsiviilasi nr 2-18-13689 kohus aga hinnata tõendeid (vt nt RKTKm 01.11.2017, 2-16-8446, p 10; RKTKm 11.11.2015, 3-2-1-151-14, p-d 13 ja 14; RKTKm 13.02.2018, 2-17-8939, p 9). Samas hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 11.12.2013, 3-2-1-139-13, p 14; RKTKm 03.03.2014, 3-2-1-193-13, p 12; RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10).
- Arvestades eeltoodut on kolleegium seisukohal, et maakohus on põhjendamatult keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel järeldustel, mis eeldavad ka teisi kõnealuse tüüplepingu tingimuste ja sellise lepingu sõlmimise asjaolude sisulist analüüsi koos tõendite hindamisega, mida saab teha siiski vaid asja sisulisel läbivaatamisel. Seega tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
- Seoses maakohtu määruse tühistamisega ja tsiviilasja saatmisega tagasi maakohtule, ei määra kolleegium menetluskulude jaotust. Menetluskulud jaotab maakohus menetlust lõpetavas lahendis.
- Hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistamise määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 1). Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 5
(5)