lg 1, § 199 lg 2 p 7,8,9, § 424 (praegu § 424 lg 2) järgi ja Cuido Pihtjõe süüdistuses
lg 2 p 7,8,9 järgi kokkuleppemenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
Igor Petrovi ärakandmisele kuuluv karistus on sama otsusega
Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Kannatanul on õigus kohtuotsust vaidlustada vaid tsiviilhagi osas ja ta saab seda teha vaid advokaadist esindaja 1 vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Prokuratuur, süüdistatav Igor Petrov ja tema kaitsja Viktoria Ivanova sõlmisid 9. jaanuaril 2019 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe I. Petrovi süüditunnistamiseks karistusseadustiku (
) § 424 (praegu § 424 lg 2), § 199 lg 2 p-de 7,8,9 ja § 184 lg 1 järgi ja karistamiseks vastavalt 8 kuu vangistusega, 1 aasta vangistusega ning 1 aasta ja 8 kuu vangistusega. Lisaks lepiti kokku, et eelmärgitud karistused liidetakse
Samuti lepiti kokku, et mõistetud karistusele liidetakse
jaanuari 2017 otsusega nr 1-17186 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli kokkuleppe sõlmimise aja seisuga 19 päeva vangistust ehk liitkaristuseks kujuneb 1 aasta 11 kuud ja 19 päeva vangistust. Muu hulgas märgiti kokkuleppes, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse I. Petrovilt menetluskuluna välja kaitsjatasu, mille suurus oli kokkuleppe sõlmimise hetkel 180 eurot, narkootilise aine ekspertiisi kulu 756 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 183 eurot, sundraha 1350 eurot. Ühtlasi märgiti kokkuleppes, et juhul, kui kaitsja osaleb kohtumenetluses, lisandub kaitsjatasule 30 eurot iga pooltunni kohta. Kokkuleppe kohaselt pidi I. Petrov hüvitama menetluskulu osade kaupa ühe aasta jooksul pärasta kohtuotsuse jõustumist. Harju Maakohtu 22. jaanuari 2019 istungil avaldas I. Petrov, et kokkuleppe sisu on talle arusaadav, ta väljendas selle sõlmimisega oma tõelist tahet ja nõustub kokkuleppega jätkuvalt. Harju Maakohtu 22. jaanuari 2019 otsusega mõisteti I. Petrov süüdi
(praegu
lg 2) järgi ja karistati 8 kuulise vangistusega,
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistati 1 aasta vangistusega,
lg 1 järgi ja karistati 1 aasta ja 8 kuu vangistusega.
lg 1 alusel mõisteti I Petrovile liitkaristuseks 1 aasta ja 11 kuud vangistust.
Petrovile mõistetud karistust Harju Maakohtu
Petrovi ärakandmata karistuse osa, s.o 1 aasta 2 kuud ja 5 päeva, täitmisele, mille algusajaks oli
lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse ühe liidetava, mille ära kandmata osa oli kohtuotsuse tegemise kuupäevaga 8 päeva. Seejärel, karistuse lõppedes e 29.jaanuaril 2019 I. Petrov vabastatakse vanglast ja pärast vaidlustatud kohtuotsuse jõustumist läheb I. Petrov vanglasse kandma liitkaristuse ülejäänud osa e seda karistust, mis temale mõisteti vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest. Kogu mõistetud e
Petrovil uuesti vanglasse siirdudes ära kanda vaid see osa karistusest, mis tal selleks ajaks veel kandmata on. Kohtukolleegiumi hinnangul on tegemist omapärase otsustusega, kus maakohus teades täpselt, et eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabaneb I. Petrov 29.jaanuaril 2019 ja pärast seda, enam ei ole
lg 2 jaoks vajalikku liidetavat e eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse osas, mõistab maakohus siiski I. Petrovile karistuse ka
lg 2 alusel, mis suurendab vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest mõistetud karistust 8 päeva võrra. Seejuures on karistuse kandmise aja algus ilmselgelt päev, mil eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus on täielikult ära kantud. Kuna käesolevaks ajaks on kujunenud olukord, kus ei ole enam eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa e karistus on täielikult ära kantud e puudub
lg 2 alusel mõistetava liitkaristuse üks liidetav, siis selle liitkaristuse näol on tegemist karistusega, mida seaduse järgi mõista ei saa. Seega on süüdistataval selles osas KrMS § 318 lg 4 alusel apellatsiooniõigus. Riigikohus on oma määruses 3-1-1-6-13 selgitanud, et olukorras, kui üks liidetavatest muutub või üldse ära langeb kaebemenetluse ajal, siis tuleb selles osas alamaastme kohtuotsus 3 tühistada. Sellisel juhul ei saa küsimust liitkaristuse osas jätta täitemenetluses lahendamiseks. Seega tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse
Mis puudutab vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud üksikkaristusi ning
lg 1 alusel kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristust ja menetluskulusid, siis selles osas süüdistatavalt apellatsiooniõigus puudub. Nii nimetatud karistused, kui ka menetluskulud vastavad täpselt kokkuleppele. Maakohtus kinnitas süüdistatav, et nõustub kokkuleppega ja see on tema vaba tahe. Seetõttu ei saa ta ka selles osas kohtuotsust apelleerida ja maakohtu otsus jääb selles osas muutmata. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS KrMS § 337 lg 1 p-st 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 4 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.