1-19-544/13

1-19-544 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Prokurör Tallinna Ringkonnakohus

1. märts 2019, Tallinn 1-19-544 Andres Parmas Igor Alifirovetsi süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a otsus, kokkuleppemenetlus Süüdistatav Igor Alifirovets (ik: 38710210385); elukoht XXX; viibib Tallinna Vanglas; varem korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud; kahtlustatavana kinni peetud 16.–
4. novembril 2018, vahistatud alates
5. detsembrist 2018 Abiprokurör Natalia Duškina RESOLUTSIOON Jätta Igor Alifirovetsi apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. jaanuaril 2019 sõlmisid süüdistatav Igor Alifirovets, tema kaitsja Toomas Pilt ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus I. Alifirovetsi süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistamist viie kuu vangistusega. Karistusaja hulka tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg. Prokurör taotleb I. Alifirovetsilt ositi kaheteist kuu jooksul menetluskuluna sundraha (810 eurot) ja kaitsjatasu (180 eurot) väljamõistmist. Kaitsja osavõttu maakohtu istungist süüdistatav ei soovinud. 1 1-19-544
8. Harju Maakohtu
9. veebruari
10. a otsusega tunnistati I. Alifirovets kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati viie kuu vangistusega. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg. Maakohus mõistis I. Alifirovetsilt menetluskuludena ositi kaheteist kuu jooksul välja sundraha (810 eurot) ja kaitsjatasu (180 eurot). Maakohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja et kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Samuti tuvastas maakohus, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
11. peatüki
12. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asus maakohus seisukohale, et I. Alifirovets tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt kokkuleppele. Seejuures asus maakohus seisukohale, et prokuröri taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Maakohus märkis veel, et süüdistatava hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel.
13. I. Alifirovits on maakohtu otsuse peale esitanud apellatsiooni, taotledes maakohtu otsusega väljamõistetud menetluskulude pooles osas riigi kanda jätmist. Süüdistatav märgib apellatsioonis, et tal puudub sissetulek ning tal on vaja tasuda elatist enda lapsele. Seetõttu ei ole ta võimeline väljamõistetud menetluskulusid täies ulatuses tasuma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
14. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et see tuleb jätta läbi vaatamata ja seda alljärgnevatel kaalutlustel.
15. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku
16. peatüki
17. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
18. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud, mistõttu kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted ja kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele (vt RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1-5.3).
20. jaanuaril 2019 süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör maakohtult muu hulgas I. Alifirovetsilt ositi kaheteist kuu jooksul menetluskuludena sundraha, s.o 810 euro ja kaitsjatasu, s.o 180 euro väljamõistmist. Kohtuistungil jäid nii prokurör kui süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud. Maakohtu otsusest nähtuvalt vastab I. Alifirovetsilt väljamõistetud menetluskulude suurus ja nende tasumise tähtaeg kokkulepitule. 2 1-19-544
21. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebustes ei ole viidatud KrMS
22. peatüki
23. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta I. Alifirovetsi apellatsioon läbi vaatamata.
24. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390, § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3