) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus
Puudutatud isiku lepingulise esindaja 18.12.2018 e-kirjast registriosakonnale nähtub, et seisuga 18.12.2018 ei olnud äriregistris puudutatud isiku registrikaardile tehtud märget kustutamishoiatuse kohta veel kustutatud. Kuigi puudutatud isik on 2016.a majandusaasta aruande registriosakonnale esitanud 14.11.2018, s.o enne avaldaja avalduse kohtusse esitamist, ei saanud avaldaja äriregistris kajastatud andmetest lähtudes veenduda, et kustutamishoiatuse aluseks olevad asjaolud on kõrvaldatud, kuna selleks ajaks ei olnud kustutamishoiatust puudutatud isiku registrikaardilt veel kustutatud. Asjaolu, et menetlus puudutatud isiku osas on lõpetatud, nähtub Tartu Maakohtu registriosakonna 20.12.2018 e-kirjast. Seega ei saa asuda seisukohale, et avaldaja on kohtule esitanud põhjendamatu avalduse. Kohus pidas avaldaja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks 2h õigusabi eest tunnitasuga 140 eurot, s.o kokku 280 eurot, millele lisandub käibemaks 56 eurot. Samuti pidas kohus põhjendatud kuluks riigilõivu 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulud kokku 386 eurot. 3 Määruskaebus ja menetluse edasine käik 4. 25.01.2019 kaebuses vaidlustab puudutatud isik maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja palub teha selles osas uue määruse, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt oleks pidanud kohus menetluskulude jaotamisel kohaldama
Antud juhul esinevad mõlemad nimetatud normis sätestatud alused, kuid kohus on analüüsinud ainult ühte neist – menetluse põhjustamine raske hooletuse tõttu. Avaldus on esitatud vähemalt raske hooletuse tõttu, sest hoolsa käitumise korral oleks avaldaja pidanud enne avalduse esitamist kontrollima, kas kustutamishoiatuse aluseks olev majandusaasta aruanne on jätkuvalt esitamata. Antud asjaolu kontrollimine ei ole keeruline ega tasuline. Väär on viide registriosakonna tegemata jätmisele – kaebaja ei saanud kuidagi seda mõjutada. Lisaks ei tulene antud märkest, et majandusaasta aruanne on jätkuvalt esitamata. Väär on, et kustutamishoiatus oli puudutatud isiku registrikaardil. Sellesisulist tõendit ei ole kohtule esitatud ja registrikaardil ei ole kustutamishoiatust kunagi avaldatud. Tegemist oli elektroonilise märkega, mis ilmnes äriühingu otsingu tulemustes. Teine alus, mille kohus on jätnud analüüsimata, on asjaolu, et likvideerimist saab taotleda üksnes võlausaldaja, seega on tegemist menetlusega, mida võib algatada üksnes avalduse alusel.
lõike 7 on erisäte ning
-ist ei tulene teistsugust regulatsiooni antud juhtumi osas.
Ringkonnakohtu seisukoht 7.
ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust osas, milles kohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda. Seega ülejäänud osas, s.o avalduse sisulise lahendamise osas, on määrus jõustunud. Vastavalt
lõike 1 punktile 21 ja §-le 659 tuleb Harju Maakohtu 10.01.2019 määruse resolutsioon jätta vaidlustatud osas muutmata, kuid muuta tuleb lahendi õiguslikku põhjendust. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Seega jääb määruskaebus rahuldamata.
lõiget 1, mis on hagita asjades menetluskulude jaotamisel nn üldnorm, kuid antud avalduse puhul reguleerib menetluskulude jaotust erinormina
Nimetatud sättest tuleneb, et juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Seega tuleneb 4 nimetatud normist käesoleva avalduse puhul üldreegel, et menetluskulud jäävad juriidilise isiku kanda (nagu leidis ka maakohus) ning kohtul tuleb põhjendada üksnes otsustust, kui ta soovib jätta kulud avaldaja või muu isiku kanda. Praegusel juhul on maakohus tegelikkuses ka põhjendanud, miks ei ole õiglane jätta kulusid avaldaja kanda ning ringkonnakohus nõustub vastavate põhjendustega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-158-15 punktis 20 selgitanud, et
lõike 6 teise lause alusel on võimalik jätta menetluskulud avaldaja kanda eelkõige nt juhul, kui avaldaja oli avalduse esitamisel pahauskne, st teadis, et tegelikult ei ole alust avaldust esitada. Käesoleva asja materjalidest avaldaja pahausksust ei nähtu. Avaldaja kasutas oma seadusest tulenevat õigust esitada avaldus puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimiseks olukorras, kus registriosakond oli puudutatud isiku suhtes avaldanud kustutamishoiatuse teate ja andnud võlausaldajatele tähtaja nõuetest teatamiseks ja likvideerimismenetluse algatamiseks (t lk 11). Asja materjalidest nähtuvalt kajastus kustutamishoiatuse märge avalduse esitamise ajal (27.11.2018) äriregistris. Maakohus viitas määruses õigesti, et nähtuvalt puudutatud isiku enda 18.12.2018 e-kirjast registriosakonnale ei olnud nimetatud kuupäeval äriregistrist veel märget kustutamishoiatuse kohta kustutatud. Seega ei saanud ega pidanud avaldaja olema teadlik asjaolust, et puudutatud isik on tegelikkuses kustutamishoiatuse aluseks oleva puuduse juba 14.11.2018 kõrvaldanud. Seoses määruskaebuses viidatud
lõikega 7 selgitab ringkonnakohus, et nimetatud säte on küll erinorm lõike 6 suhtes, kuid nõustuda tuleb maakohtuga, et praegusel juhul ei saa asuda seisukohale, et avaldaja on tahtlikult või raske hooletuse tõttu algatanud põhjendamatu menetluse
Nagu eelnevalt märgitud, siis 18.12.2018 kuupäeva seisuga kajastus veel äriregistris märge puudutatud isiku kustutamishoiatuse kohta. Avaldaja poolt enne avalduse esitamist kustutamishoiatuse märke olemasolu kontrollimist saab pidada sellises olukorras igapäevases käibes võlausaldajalt tavapäraselt oodatavaks hoolsuseks.
lõike 7 teisest lausest tuleneb, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nimetatud lause aga praeguses olukorras ei kohaldu – kuigi käesoleva asja võib algatada üksnes avalduse alusel, siis praegusel juhul tuleneb seadusest, s.o
10. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu
11. Järgnevalt määrab kolleegium
lõikest 3 lähtudes vastavalt jaotusele kindlaks määruskaebuse menetluses vastustaja kantud ja talle kaebaja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. 22.02.2019 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks õigusabikulu 336 eurot 2h õigusabi eest (s.o maakohtu määrusega tutvumine, esindatavaga arutelu ning kaebusega tutvumine ja vastuse koostamine). Esindaja tunnitasuks on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isik ei ole kuludele vastuväidet esitanud.
lõikega 4 tuleb rahuldada avaldaja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.