← Eesti

2-18-17941/18

Obsah (7)§ 172§ 663§ 659§ 657§ 171§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 12.03.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-17941

) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus

  1. 27.11.2018 esitas avaldaja maakohtule avalduse puudutatud isiku likvideerimismenetluse algatamiseks. Tartu Maakohtu registriosakond avaldas 19.10.2018 teate, et puudutatud isik ei ole esitanud 2016.a majandusaasta aruannet ega teatanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruande esitamist 6 kuu jooksul alates kustutamishoiatuse tegemisest. Avaldajal on puudutatud isiku vastu nõue 7899.46 eurot, mis tuleneb Harju Maakohtu 01.10.2012 otsusest tsiviilasjas nr 212-
  2. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Puudutatud isik on registripidaja nõude, mille tõttu tehti kustutamishoiatus, täitnud 14.11.2018, esitades registriosakonnale 2016.a majandusaasta aruande. 19.12.2018 kustutati väljaandest Ametlikud Teadaanded puudutatud isiku kustutamishoiatuse teade. Samuti on kustutamishoiatuse märge eemaldatud äriregistri andmetest ja 20.12.2018 teavitas Tartu Maakohtu registriosakond puudutatud isikut, et puudused on kõrvaldatud ja menetlus on lõpetatud.
  3. Harju Maakohus jättis 10.01.2019 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda ning mõistis viimaselt avaldajale välja menetluskulud 386 eurot. Kohus viitas

§ 172lõikele 1.

Puudutatud isiku lepingulise esindaja 18.12.2018 e-kirjast registriosakonnale nähtub, et seisuga 18.12.2018 ei olnud äriregistris puudutatud isiku registrikaardile tehtud märget kustutamishoiatuse kohta veel kustutatud. Kuigi puudutatud isik on 2016.a majandusaasta aruande registriosakonnale esitanud 14.11.2018, s.o enne avaldaja avalduse kohtusse esitamist, ei saanud avaldaja äriregistris kajastatud andmetest lähtudes veenduda, et kustutamishoiatuse aluseks olevad asjaolud on kõrvaldatud, kuna selleks ajaks ei olnud kustutamishoiatust puudutatud isiku registrikaardilt veel kustutatud. Asjaolu, et menetlus puudutatud isiku osas on lõpetatud, nähtub Tartu Maakohtu registriosakonna 20.12.2018 e-kirjast. Seega ei saa asuda seisukohale, et avaldaja on kohtule esitanud põhjendamatu avalduse. Kohus pidas avaldaja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks 2h õigusabi eest tunnitasuga 140 eurot, s.o kokku 280 eurot, millele lisandub käibemaks 56 eurot. Samuti pidas kohus põhjendatud kuluks riigilõivu 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulud kokku 386 eurot. 3 Määruskaebus ja menetluse edasine käik 4. 25.01.2019 kaebuses vaidlustab puudutatud isik maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja palub teha selles osas uue määruse, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt oleks pidanud kohus menetluskulude jaotamisel kohaldama

§ 172lõiget 7.

Antud juhul esinevad mõlemad nimetatud normis sätestatud alused, kuid kohus on analüüsinud ainult ühte neist – menetluse põhjustamine raske hooletuse tõttu. Avaldus on esitatud vähemalt raske hooletuse tõttu, sest hoolsa käitumise korral oleks avaldaja pidanud enne avalduse esitamist kontrollima, kas kustutamishoiatuse aluseks olev majandusaasta aruanne on jätkuvalt esitamata. Antud asjaolu kontrollimine ei ole keeruline ega tasuline. Väär on viide registriosakonna tegemata jätmisele – kaebaja ei saanud kuidagi seda mõjutada. Lisaks ei tulene antud märkest, et majandusaasta aruanne on jätkuvalt esitamata. Väär on, et kustutamishoiatus oli puudutatud isiku registrikaardil. Sellesisulist tõendit ei ole kohtule esitatud ja registrikaardil ei ole kustutamishoiatust kunagi avaldatud. Tegemist oli elektroonilise märkega, mis ilmnes äriühingu otsingu tulemustes. Teine alus, mille kohus on jätnud analüüsimata, on asjaolu, et likvideerimist saab taotleda üksnes võlausaldaja, seega on tegemist menetlusega, mida võib algatada üksnes avalduse alusel.

§ 172

lõike 7 on erisäte ning

-ist ei tulene teistsugust regulatsiooni antud juhtumi osas.

  1. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 7.

§ 659

ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust osas, milles kohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda. Seega ülejäänud osas, s.o avalduse sisulise lahendamise osas, on määrus jõustunud. Vastavalt

§ 657

lõike 1 punktile 21 ja §-le 659 tuleb Harju Maakohtu 10.01.2019 määruse resolutsioon jätta vaidlustatud osas muutmata, kuid muuta tuleb lahendi õiguslikku põhjendust. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Seega jääb määruskaebus rahuldamata.

  1. Hagita asjas menetluskulude jaotuse otsustamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole vaidlustatud kaalutlusotsuse tegemisel kolleegiumi hinnangul lõppjärelduses kaalumispiire ületanud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda, kuid leiab, et praegusel juhul reguleerib menetluskulude jaotamist erinorm, mille maakohus on jätnud tähelepanuta. Seega tuleb ringkonnakohtul muuta menetluskulude jaotuse õiguslikku alust.
  2. Maakohus on kohaldanud

§ 172

lõiget 1, mis on hagita asjades menetluskulude jaotamisel nn üldnorm, kuid antud avalduse puhul reguleerib menetluskulude jaotust erinormina

§ 172lõige 6.

Nimetatud sättest tuleneb, et juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Seega tuleneb 4 nimetatud normist käesoleva avalduse puhul üldreegel, et menetluskulud jäävad juriidilise isiku kanda (nagu leidis ka maakohus) ning kohtul tuleb põhjendada üksnes otsustust, kui ta soovib jätta kulud avaldaja või muu isiku kanda. Praegusel juhul on maakohus tegelikkuses ka põhjendanud, miks ei ole õiglane jätta kulusid avaldaja kanda ning ringkonnakohus nõustub vastavate põhjendustega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-158-15 punktis 20 selgitanud, et

§ 172

lõike 6 teise lause alusel on võimalik jätta menetluskulud avaldaja kanda eelkõige nt juhul, kui avaldaja oli avalduse esitamisel pahauskne, st teadis, et tegelikult ei ole alust avaldust esitada. Käesoleva asja materjalidest avaldaja pahausksust ei nähtu. Avaldaja kasutas oma seadusest tulenevat õigust esitada avaldus puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimiseks olukorras, kus registriosakond oli puudutatud isiku suhtes avaldanud kustutamishoiatuse teate ja andnud võlausaldajatele tähtaja nõuetest teatamiseks ja likvideerimismenetluse algatamiseks (t lk 11). Asja materjalidest nähtuvalt kajastus kustutamishoiatuse märge avalduse esitamise ajal (27.11.2018) äriregistris. Maakohus viitas määruses õigesti, et nähtuvalt puudutatud isiku enda 18.12.2018 e-kirjast registriosakonnale ei olnud nimetatud kuupäeval äriregistrist veel märget kustutamishoiatuse kohta kustutatud. Seega ei saanud ega pidanud avaldaja olema teadlik asjaolust, et puudutatud isik on tegelikkuses kustutamishoiatuse aluseks oleva puuduse juba 14.11.2018 kõrvaldanud. Seoses määruskaebuses viidatud

§ 172

lõikega 7 selgitab ringkonnakohus, et nimetatud säte on küll erinorm lõike 6 suhtes, kuid nõustuda tuleb maakohtuga, et praegusel juhul ei saa asuda seisukohale, et avaldaja on tahtlikult või raske hooletuse tõttu algatanud põhjendamatu menetluse

§ 172lõike 7 esimese lause mõistes.

Nagu eelnevalt märgitud, siis 18.12.2018 kuupäeva seisuga kajastus veel äriregistris märge puudutatud isiku kustutamishoiatuse kohta. Avaldaja poolt enne avalduse esitamist kustutamishoiatuse märke olemasolu kontrollimist saab pidada sellises olukorras igapäevases käibes võlausaldajalt tavapäraselt oodatavaks hoolsuseks.

§ 172

lõike 7 teisest lausest tuleneb, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nimetatud lause aga praeguses olukorras ei kohaldu – kuigi käesoleva asja võib algatada üksnes avalduse alusel, siis praegusel juhul tuleneb seadusest, s.o

§ 172lõikest 6, teistsugune menetluskulude jaotus.

10. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lõike 1 alusel kaebuse esitanud puudutatud isiku kanda.

11. Järgnevalt määrab kolleegium

§ 174

lõikest 3 lähtudes vastavalt jaotusele kindlaks määruskaebuse menetluses vastustaja kantud ja talle kaebaja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. 22.02.2019 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks õigusabikulu 336 eurot 2h õigusabi eest (s.o maakohtu määrusega tutvumine, esindatavaga arutelu ning kaebusega tutvumine ja vastuse koostamine). Esindaja tunnitasuks on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isik ei ole kuludele vastuväidet esitanud.

  1. Kolleegium, tutvunud avaldaja lepingulise esindaja teostatud toimingute nimekirjaga ja toimikuga, leiab, et, avaldaja esindaja teostatud õigusabitoimingutele kulunud aeg on osaliselt põhjendatud ja vajalik. Arvestades nii kaevatava määruse, määruskaebuse kui vastuse sisu ja mahtu (mh asjaolu, et määruskaebemenetluses vaieldi üksnes menetluskulude jaotuse üle), on ajakulu kokku mõistlik ja põhjendatud 1h ulatuses. Esindaja tunnitasu oli ka maakohtus 140 eurot (+ käibemaks), mida pidas maakohus 5 põhjendatuks ning mille suurust vastaspool vaidlustanud ei ole. Kolleegium nõustub, et tegemist on mõistlikus määras ja kohtupraktikaga kooskõlas oleva tunnitasuga. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks avaldaja menetluskulude rahalise suuruse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabikulud 1 töötunni eest tunnitasuga 140 eurot (+ käibemaks), s.o kokku 168 eurot.
  2. Kooskõlas

§ 177

lõikega 4 tuleb rahuldada avaldaja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.