Obsah (4)
§ 596§ 599§ 600§ 368KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-23
§ 596lg 3).
Määruskaebuse võib isik esitada üksnes määruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt (
§ 599
), kuid kaebust ei saa esitada kande peale (
§ 600lg 1).
Samas, registrit pidav kohus parandab kande, kui kande aluseks olev kandemäärus on tühistatud või muudetud (
§ 600lg 2 ls 2).
KRS § 631 lg-s 1 sätestatud korda kohaldatakse ebaõige kandemääruse, mitte seadusevastase (õigusvastase) kandemääruse suhtes. Järelevalve algatamise õigus on üksnes Justiitsministeeriumil. Riigikohtu otsuste nr 3-3-1-4410, 3-3-1-29-13 ja 3-3-1-42-14 järgi võib puudutatud isik nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Kaebaja omandis on kinnistusraamatusse kantud korteriomand (registriosa nr 3265303), mille reaalsel kasutamisel rikuks kaebaja teise kinnistusraamatusse kantud korteriomaniku (registriosa nr 3265203) põhiseaduslikke õigusi ja vastupidi. Olemas on õiguspärased ühe eluruumi kaasomandisse erastamise notariaalselt tõestatud kokkulepped, mis on vastuolus kinnistusraamatusse kantud korteriomandite omandiõigusega. Järelevalvemenetlus peab välistama kandemenetluse õigusvastasuse. Justiitsministeeriumi 19.07.2018 vastuses on viide, et kohtunikuabile enam küsimusi esitada/selgitusi küsida ei ole võimalik, kuna isik on pensioneerunud. Seega on tõendatud, et järelevalvemenetlus on sisuliselt läbi viidud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et A.K määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus peab võimalikuks lahendada määruskaebuse vastustajalt seisukohta küsimata.
- Halduskohus on A.K kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Riigikohus on selgitanud, et HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel kaebuse tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta (nt Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16, p 8; 25.11.2015 määrus nr 3-3-1-52-15, p 10). Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleks eelistada kaebuse menetlusse võtmist ja asja sisulist läbivaatamist (nt Riigikohtu 11.10.2012 määrus nr 3-3-1-35-12, p 12; Riigikohtu 08.06.2016 määrus asjas nr 3-3-1-12-16, p 8). Praegusel juhul ei olnud halduskohtul siiski põhjust võtta A.K kaebust menetlusse, sest kaebeõiguse puudumine on ilmselge ning tegemist ei ole menetlusõiguslikult keeruka olukorraga.
- Kohtute seaduse (KS) § 45 lg-st 3 tulenevalt teostavad kinnistusosakonna ja registriosakonna tegevusvaldkonnas järelevalvet kohtudirektor ja valdkonna eest vastutav minister. Järelevalve korra § 4 lg 1 kohaselt on Justiitsministeeriumi teostatava järelevalve eesmärk tagada kohtu allüksuste ja kohtudirektori tegevuse seaduslikkus ja kord. Sama paragrahvi lg 2 järgi on Justiitsministeeriumi ülesanne pidevalt kontrollida kohtu allüksuste ja kohtudirektori tegevust arvutivõrgu kaudu või kohapeal järelevalvetoiminguid tehes. Järelevalve korra § 7 lg 1 kohaselt kontrollitakse kinnistusosakonnas ja registriosakonnas osakonna töökorraldust. Järelevalve korras ei kontrollita registriotsuste ega kinnistamis- ja kandeotsuste sisu, välja arvatud juhul, kui otsust tehes on eksitud imperatiivse õigusnormi vastu. 3
(4)3-18-2332
- Justiitsministeerium on kaebajale 19.07.2018 vastuses õigesti selgitanud, et Justiitsministeeriumi järelevalve kinnistusosakonna üle on ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle (haldusjärelevalve), mis toimub avalikes huvides (vt VVS § 751 lg 1). Sellise haldusjärelevalve eesmärgiks on täitevvõimu tegevuse seaduslikkuse ja seaduses sätestatud juhul otstarbekuse haldusesisene kontroll, mitte isikute subjektiivsete õiguste kaitse (VVS § 751 lg 3). See, kuidas registripidaja menetlust läbi viib ja seadust kohaldab, on õiguse rakendamise küsimus, millesse Justiitsministeerium täidesaatva riigivõimu asutusena sisuliselt sekkuda ei saa. Menetlus- või materiaalõigusnormi kohaldamise või kohaldamata jätmise küsimused lahendatakse kohtumenetluses. Justiitsministril puudub pädevus registripidaja kandeotsuste muutmiseks või tühistamiseks või kandeotsuste sisu osas ettekirjutuse tegemiseks. Kohtudirektori üle teostab järelevalvet valdkonna eest vastutav minister, kuid Justiitsministeeriumi kontrolli eesmärk on tagada üksnes kohtu allüksuste ja kohtudirektori tegevuse seaduslikkus ja otstarbekus. Sellise järelevalve korras ei kontrollita registriotsuste ega kinnistamis- ja kandeotsuste sisu. Seega ei ole kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseeesmärki võimalik tuletada KS § 45 lg-st 3 ega järelevalve korra § 4 lg-st 1 ja § 7 lg-st
- Eelneva tõttu ei saa justiitsministri järelevalve kohtunikuabi tegevuse või kohtudirektori üle kaitsta kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebajal ei ole õigust nõuda järelevalvemenetluse algatamist ega menetluse läbiviimist. Eelnevast tulenevalt on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel.
- Seoses määruskaebuse väidetega peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada veel järgnevat.
§ 596
lg 1 kohaselt lahendatakse registriasjas avaldus kandemäärusega ja selle alusel tehakse kanne. Kui kohus rahuldab kandeavalduse täielikult, teeb ta registrisse kande kandemäärust eraldi vormistamata ning kandemääruseks loetakse sel juhul kande sisu (
§ 596lg 3).
Määruskaebuse esitaja märgib õigesti, et määruskaebuse saab esitada üksnes kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt (
§ 599) ning kannet ei saa vaidlustada.
Asja materjalidest nähtuvalt ei ole praegusel juhul eraldi kandemäärust vormistatud. Juba tehtud kande korral on võimalik registrit pidavalt kohtult taotleda ebaõige kande parandamist seaduses sätestatud korras (
§ 600lg 1).
KRS § 631 lg 1 kohaselt parandatakse ebaõige kandemääruse alusel tehtud kanne kinnistamisavalduse alusel. Kande parandamiseks on vajalik puudutatud isiku nõusolek. KRS § 341 lg 1 järgi on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 järgi võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Eelnevast tulenevalt on määruskaebuse esitajal puudutatud isiku nõusoleku puudumisel õigus AÕS § 65 lg-st 1 tulenevalt esitada maakohtule hagi, millega paluda kohtul tuvastada, et puudutatud isikul on kohustus anda nõusolek ebaõige kinnistusraamatu kande parandamiseks (
§ 368lg 1).
Hagi esitamisega tagatakse kinnistusraamatu kande vastavus tegelikule õiguslikule olukorrale. Kinnistusraamatu kande parandamine toimub sellisel juhul mitte kinnistamisavalduse ja puudutatud isiku nõusoleku, vaid jõustunud kohtulahendi alusel. 11. Eelneva põhjal jääb A.K määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.01.2019 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)