Obsah (4)

§ 175§ 238§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-18-7647 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. märts 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-7647 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Reigo Riismaalt menetluskuluna kaitsjatasu 138 (ükssada kolmkümmend kaheksa) eurot riigituludesse v.-adv. abi Toomas Laanemaa poolt osutatud õigusabi eest. Kaitsjatasu summas 138 eurot tuleb Reigo Riismaal tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700011970 ning selgitus: „Reigo Riismaa, 1-18-7647, kaitsjatasu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.01.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Reigo Riismaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Reigo Riismaa kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 25.09.2018 kohtuotsusega nr 1-187647 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati Reigo Riismaale mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust. Reigo Riismaale mõistetud karistuse algust arvatakse alates kinnipidamisest 23.

2. Reigo Riismaad on kriminaalkorras karistatud 15 korral, reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Varasemalt on isik toime pannud mitmeid mootorsõiduki juhtimisi alkoholijoobes, kehalisi väärkohtlemisi, varguseid, asja omavolilise kasutamise ja avaliku korra raske rikkumise. Käesolevalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Teod on jätkuvalt toime pandud ette planeerimata, impulsiivselt. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Käesoleva vangistuse jooksul isikule individuaalset täitmiskava koostatud pole, kuna isik viibib veel vastuvõturežiimil. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 2 kuud vangistust. Reigo Riismaa planeerib võimalikul vabanemisel minna elama aadressile xxxx. Tegemist on isiku elukaaslasele K K kuuluva 2-korruselise elamuga, mille II korruse väljaehitus isikul pooleli jäi, kuna ta sattus vanglasse. Kinnipeetava sõnul on nad seal oma elukaaslasega elanud juba ligi 20 aastat.
3. aastal pani kinnipeetav elukaaslase suhtes toime vägivaldse kuriteo nimetatud aadressil. Kehalise väärkohtlemiseni viis omavaheline konflikt. Lisaks oli kinnipeetav tarvitanud sellele eelnevalt alkoholi. Kinnipeetav on lõpetanud Rakke Keskkoolis põhikooli, keskkoolist tuli ära ja läks tööle kohalikku lubjatehasesse, õppides samal ajal Kehra õhtukoolis. Riigieksamid jäid tegemata, kuna isik tarvitas enda sõnul liigselt alkoholi ning võttis elu liiga vabalt. Kutseoskused on omandatud töö käigus. Isik on peamiselt töötanud ehitusvaldkonnas (ligi 15 aastat töökogemust). Varasemalt on isik töötanud firmas, mis tegeleb lumekoristuse, haljastuse ja liinide puhastusega, algselt töötas mitteametlikult, hiljem sõlmis ka töölepingu. Vahetult enne vangistust töötas isik enda sõnul ligi 2,5 aastat Xxxx AS-s xxxx. Igakuine sissetulek oli ligikaudu 1000 eurot. Enda sõnul tasus igakuiselt talle esitatud nõudeid. K-Raha andmetel on isikul 19.12.2018 seisuga jooksvaid nõudeid 4966,38 eurot. Isik on põhitöö kõrvalt teinud erinevaid juhutöid, et teenida lisaraha. Enda sõnul kulus igakuiselt märkimisväärne summa alkoholile. Varasemalt on isik toime pannud ka varavastaseid kuritegusid. Kinnipeetav on enda sõnul praeguseks vähemalt mõistnud, et varastamine pole korrektne viis rikastumiseks ning ta teeb pigem lisatööd, kui kuhugi varastama läheb. Isik on väga motiveeritud kõik nõuded ära tasuma. Kinnipeetava vanemad ja vanem vend on surnud, suhted noorema venna R R ei ole lähedased. Tunnistab, et käesoleval hetkel on suhted vennaga paranemas ning nende perekonnad üritavad 3 juba läbi käia. Elukaaslase K K on neil xxxx poeg ja xxxx tütar. Peresuhted on isiku sõnul ebastabiilsed, kuna tema alkoholi tarbimine põhjustab konflikte ja pingeid pere sisekliimas. Reigo Riismaa on oma elukaaslase K K suhtes kasutanud füüsilist vägivalda, mille eest on saanud ka kriminaalkorras karistada. Isiku väitel on elukaaslase K Kga probleemid lahendatud. Korduvad samaliigilised kuriteod viitavad sellele, et isiku elustiil on riskiv, hoolimatu ning teisi ärakasutav. Enda sõnul on kinnipeetav käesolevaks hetkeks lõpetanud suhtluse kriminaalse taustaga isikutega. Kinnipeetav on varasemalt pannud toime vägivaldse kuriteo koos oma noorema venna R Rga. Isikul on alkoholisõltuvus, mida ta ise tunnistab. Mõned aastad tagasi tegi isik Wismari haiglas alkoholivastase süsti, kuid peale vanema venna surma (õnnetus ATV-ga) tuli tagasilangus ning isik hakkas uuesti alkoholi tarbima. Reigo Riismaa muutub alkoholi tarbides agressiivseks ja vägivaldseks, tekivad tülid kodus ja mujal. Isik saab ise suurepäraselt probleemi olemasolust aru, ent pole suutnud alkoholi tarbimist vähendada. Isik lisab, et suure tõenäosusega poleks ta elus ühtegi probleemi, kui ta alkoholi ei tarvitaks. Isik toob veel välja, et ta suudaks küll ilma alkoholita elada, ent kuna õhtuti võib juhtuda, et on igav, siis otsustab ajaviiteks alkoholi tarbida. Enne vangistust tarbis isik iga päev alkoholi. Narkootikume ei tarvita. Isikut on korduvalt karistatud samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest, mis viitab sellele, et isikul on puudulik probleemide lahendamise oskus ning ta ei suuda arvestada oma tegude võimalike tagajärgedega. Reigo Riismaa rikkus katseajal lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning sooritas alkoholijoobes olles mitu kuritegu - korduv alkoholijoobes sõidukijuhtimine ning kehaline väärkohtlemine oma elukaaslase suhtes. Isik ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga. Vanglas on isiku käitumine võrdlemisi eeskujulik, teda on karistatud 1 korral distsiplinaarkorras allumatuse eest, muidu on ta ametnikega väga sõbralik. Isik kahetseb nii käesolevat kui ka varasemalt toimepandud kuritegusid. On teinud enda jaoks mõningad järeldused õiguskuulekaks eluks. Enda sõnul mõistab, et ühiskonnaliikmeks olemine sisaldab nii õigusi kui ka vastutust, samas kaldub oma tegudele õigustust otsima. Kinnipeetava puhul on oht uue kuriteo toimepanemiseks kõige suurem alkoholi kuritarvitamisel ja konfliktsituatsiooni sattumisel. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 53%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 56%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Tallinna Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Reigo Riismaale katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistuse lõpuni, s.o kuni 23.05.2019, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Reigo Riismaa võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,5 sätestatud kohustusi. Reigo Riismaa kinnitas kohtuistungil, et ta soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus väitega, et tema peamine probleem on alkoholi kuritarvitamine. Ta on nõus minema alkoholivastasele ravile, kui kohus niimoodi otsustab. Elama läheb ta oma kauaaegse elukaaslase juurde, kelle suhtes on ta kasutanud ka vägivalda, kuid praegu on nende suhted korras. Elama hakkab ta koos laste ja elukaaslasega. Teistest lähedastest on tal veel noorem vend, kellega suhted on paremaks läinud. Suhted muutusid noorema vennaga halvaks, kui peale vanemate surma oli vara jagamine. Kõikide tema kuritegude põhjustajaks on eranditult olnud alkohol. Vabaduses käis ta selle probleemi lahendamiseks Wismari haiglas ning laskis süstid endale teha ja tarvitas ka tablette. Peale seda ei tarvitanud ta alkoholi 2 aastat, kuid tagasilangus tekkis vanema venna surma tõttu. Tol momendil ei mõelnud ta oma pere peale. Ta on kursis sellega, et kui teda tingimisi enne tähtaega vabastatakse, siis katseaeg on vähemalt 6 kuud ja ta peab täitma kontrollnõudeid. 4 Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Reigo Riismaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Reigo Riismaa ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. abi Toomas Laanemaa märkis, et erinevalt vanglast ja prokurörist toetab ta kinnipeetava vabastamist enne tähtaega ja seda eelkõige põhjusel, et tema kuritegude põhjuseks on olnud alkohol. Isik ise ka tunnistab, et alkoholiprobleem on suur ja ta vajab ravi. Ta on andnud ka nõusoleku, et juhul, kui teda enne tähtaega vabastatakse, siis ta kohustub pöörduma alkoholismivastasele ravile. Kui isikul on reaalne kohustus ja hirm, et selle kohustuse mittetäitmisel ta tagasi vanglasse satub, siis see tõenäosus, et alkoholismivastane ravi ka tõesti läbi saab tehtud, on oluliselt suurem kui see, kui isik oma vangistuse ära kannab maikuu lõpuni ja siis ei saa teda enam sundida alkoholismivastasele ravile minema. Kaitsja leidis, et isiku vabastamine tuleks talle endale ja ka ühiskonnale kasuks. See aeg on väga lühike, mis tal veel kanda on karistust, aga katseaeg, mis määratakse, on 6 kuud ja nõuded ning distsipliin, mida katseaeg tagab, aitab igati kaasa sellele, et isik enam uuesti vanglasse ei peaks sattuma. Eeltoodust tulenevalt taotles kaitsja kinnipeetava vabastamist enne tähtaega ja tema suhtes lisanõuete kohaldamist, eelkõige kohustuse panemist alluda alkoholismivastasele ravile. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Reigo Riismaa ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on toime pannud samaliigilisi kuritegusid, käesolev kuritegu on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes, varem on ta toime pannud samuti joobes juhtimisi. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetaval on vangistuses 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis määrati allumatuse eest ning millest järeldub, et kui isik ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Vabanemisel on kinnipeetaval alaline elukoht elukaaslasele kuuluvas majas, kus ta elas koos elukaaslase ja lastega ka enne vangistust. Elukohaga seoses püsib uue kuriteo toimepanemise oht, kuna isik on nimetatud elukohas pannud toime kehalise väärkohtlemise elukaaslase suhtes. Isiku enda sõnul on peresuhted olnud ebastabiilsed just tema alkoholi tarvitamise tõttu, kuid praeguseks on omavahelised probleemid lahendatud. Samuti on kinnipeetav enda sõnul lõpetanud suhtlemise kriminaalkorras karistatud isikutega. Kinnipeetav omas enne vangistust töökohta ja kindlat sissetulekut, tegi lisaraha teenimiseks juhutöid. Enda sõnul kulutas isik märkimisväärse osa sissetulekust alkoholile, kuid tasus ka rahalisi nõudeid, millest käesoleval 5 ajal on tal tasumata 4966,38 eurot. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis tagaks talle kindla igakuise sissetuleku. Töökoha puudumine koos tasumata nõuetega mõjutavad majanduslikku toimetulekut negatiivselt ja võivad pingeliste suhete tekkimisel olla uue kuriteo toimepanemise riskiks olukorras, kus isik tarvitab alkoholi. Kinnipeetaval on alkoholisõltuvus, mida ta ka ise tunnistab. Mõned aastad tagasi laskis ta teha endale alkoholivastase süsti, mis teatud ajaks aitas tal hoiduda tarvitamisest, kuid pingelises olukorras tekkis tagasilangus ning ta jätkas alkoholi tarvitamist. Kinnipeetav võib aga alkoholi tarvitanuna muutuda vägivaldseks. Eeltoodust tulenevalt on alkoholi tarvitama asumine uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ning pannud katseajal toime uued kuriteod. Seega puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et Reigo Riismaa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Toomas Laanemaa, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 150 eurot. Kohus leiab, et tasutaotluses väljatoodud tasu sõidule kulutatud aja eest 26.02.2019 toimunud kohtuistungile summas 20 eurot ei ole põhjendatud. Justiitsministeeriumi 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 151 lg 2 kohaselt kui advokaat osutab riigi õigusabi samas menetluses kahele või enamale isikule või erinevates kohtueelsetes menetlustes või kohtumenetlustes, jagatakse tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kõigi esindatavate või menetluste vahel proportsionaalselt. Kohtute infosüsteemist ja taotluses toodud sõidukulude hüvitamise taotlusest nähtub, et advokaat osutas õigusabi kahe menetluse raames, mistõttu tuleb tasu jagada menetluste vahel proportsionaalselt. Seega tasu sõidule kulutatud aja eest kriminaalasjas nr 1-18-7647 kuulub välja mõistmisele summas 10 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaitsja tasutaotlus rahuldamisele osaliselt summas 138 eurot. Nimetatud summa kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik