Obsah (4)

Tsiviilasi nr 2-15-17691 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-15-17691 Määruse tegemise aeg ja koht 01.11.2018.a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Kaupo Paal

§ 390

lg 1 teise lause kohaselt ei saa edasi kaevata) võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Eelnev menetluse käik

24.11.2015.a esitas lapse ema avalduse, paludes lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes ja anda ainuotsustusõigus lapse igakordse elu- ja viibimiskoha ja igapäevaelu puudutavate küsimuste lahendamise osas lapse emale. 2012.a oktoobrist hakkasid nad koos elama puudutatud isiku II vanemate juures XXX külas, Saue vallas. XX.XX.XXXX.a sündis poolte ühine laps. Pärast lapse sündi kooselu ei laabunud. 08.11.2015.a oli lapse ema sunnitud lahkuma üürikorterisse. Lapse ema ei nõustunud lapse isa vastuavaldusega ja palus selle rahuldamata jätta. Lapse igapäevase hoolduse ja hoolitsemisega tegeles lapse ema. Lapse ema ei lahkunud kodunt vabatahtlikult, vaid poolte pingeliste suhete tõttu.
09.12.2015.a esitas lapse isa avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse igakordse elu- ja viibimiskoha ja igapäevaelu puudutavate küsimuste lahendamise osas ainuotsustusõiguse üleandmiseks lapse isale. Lapse isa leidis, et vanemad peaksid lapsega saama segamatult koos olla võrdsel määral (vähemalt kumbki kahel tööpäeval ja ühel puhkepäeval).
Harju Maakohus tegi 22.02.2016.a määruse, millega jättis rahuldamata lapse ema avalduse ja rahuldas lapse isa vastuavalduse, lõpetades osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes ja andis otsustusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha) osas üle lapse isale.
07.03.2016.a esitas lapse ema maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes see tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada tema avaldus ja jätta lapse isa avaldus rahuldamata.
10.05.2016.a Tallinna Ringkonnakohtu määrusega kinnitas kohus pooltevahelise kompromissi, mille kohaselt on neil lapse suhtes ühine hooldusõigus ning lepiti kokku lapsega suhtlemise korras. Kompromissi kohaselt on laps emaga ema
tööpäeva päevasel ajal kellast 8.00 kuni kellani 18.00 ja ema
vaba päeva hommikust kellast 8.00 kuni
vaba päeva kellani 18.00 koos ööbimisega. Ülejäänud aja on laps koos isaga. Lapse viib ema juurde ja toob ema juurest isa. Väike köha või nohu ei takista lapse suhtlemist teise vanemaga. Lapse raske 2

(12)Tsiviilasi nr 2-15-17691 haigestumise korral ravib lapse terveks see vanem, kelle juures laps haigestumise ajal viibib. Vaidluse korral tõendab lapse rasket haigestumist perearsti tõend. Haiget last on õigus teisel vanemal külastada kui haigus on pikem kui 3 päeva. Mõlemal vanemal on oma suvepuhkuse ajal õigus veeta lapsega 1 nädal, sellel ajal teise vanemaga kokkusaamist ei toimu. Suvepuhkuse aja lepivad vanemad kokku

maiks. Aastal 2016.a on laps emaga 8.-
juulil ja isaga 21.-
juulil. Kõik oluline informatsioon, mis puudutab lapse hooldusõigust või suhtlemist või muudab käesolevat kokkulepet edastatakse vanemate vahel SMS või e-posti teel. Pooled leppisid kokku, et lapse rahvastikuregistrijärgne elukoht on XXX ja et riiklik lapsetoetus laekub lapse AS Swedbankis olevale kontole, vanemad seda raha ei kasuta ja otsustavad lapse kooli minekul, kuidas lapse huvides raha kasutada. Avaldused ja asjaolud
21.02.2018.a esitas lapse isa avalduse, täiendades avaldust 07.03.2018.a, paludes lõpetada ühine hooldusõigus osaliselt ja anda viibimiskoha otsustusõigus üle lapse isale ning muuta suhtluskorda selliselt, et laps oleks emaga
vaba päeva hommikust kell 8.00 kuni
vaba päeva kellani 18.00 koos ööbimisega ning et lapse üleandmine toimub Kristiine Keskuses või selle vahetus läheduses. Kompromissis lepiti kokku selles, et lapse viib ema juurde ja toob ema juurest isa olukorras, kus isa ja ema elukohad ja ka lasteaed olid üksteisele lähedal. 24.01.2018.a teatas ema, et elab Lasnamäel. Isa kodunt sinna on ca 26 km (sõidule kuluv aeg u 40 min), s.o 3 korda pikem maa ja ajakulu kui Õismäele sõites. Samuti on vahemaa lasteaiast ema elukohta oluliselt suurenenud – ca 24 km (sõidule kuluv aeg u 35 min). 29.09.2017.a pöördus isa Haabersti LOV lastekaitsesse, et kontrollitaks kus laps viibib ja kellega suhtleb. Lapse sõnul on ta pidanud magama ema elukaaslase elukohas köögis ilma riieteta ning tal on olnud külm. 17.11.2017.a tegi isa Lääne-Harju Politseijaoskonnale avalduse selle kohta, et lapse sõnul oli ema elukaaslane KK last jalaga löönud. Kriminaalmenetlus lõpetati 29.12.2017.a ning uurija selgitas, et ema ja Andrei olid lapse ees vabandanud jalaga löömise pärast. Väidetavalt polnud tegemist tahtliku löögiga ning mingit kehavigastust ei järgnenud. Uurija küsimustele, kas oli valus ja kas tekkis sinikas, vastas laps mõlemal korral jaatavalt. Juhul kui kohus määrab vanematele suhtluskorra, tuleb selles kajastada asjaolu, et nii ema kui isa viivad lapse hommikul lasteaeda (v.a kui laps on haige). Ema võiks lapsega kohtuda üle nädala reedel kui läheb lapsele lasteaeda järele kuni pühapäeval kellani 18.
Lapse üleandmine pühapäeval võiks toimuda Kristiine Keskuses või selle vahetus läheduses. Laps võib viibida emaga ka üle nädala kolmapäeva ja neljapäeva õhtuti selliselt, et ema võtab kolmapäeval lapse lasteaiast enda juurde ning neljapäeva hommikul viib lasteaeda ja õhtul võtab taas lapse enda juurde. Reede hommikul viib ema lapse lasteaeda. Seega oleks emal võimalik ka nädala sees lapsega aega veeta. Lapse nähes ja kuuldes ei tohi vanemad üksteist halvustada ega solvata ega kommenteerida teise vanema elukorraldust, lähikondseid või suhteid teiste isikutega. Lapse isa vaidles lapse ema vastuavaldusele vastu. Lapse emal puudub majanduslik kindlustatus omaenda kodu loomiseks. Ta elab elukaaslase poolt üüritavas korteris ning juhul kui see kooselu peaks ebaõnnestuma, ei ole lapse emal võimalik iseseisvalt koheselt uut elukohta üürida. XXX töötades on lapse ema töötasu miinimumtöötasu ulatuses. Laps peab oma koduks elukohta isa juures, kus ta on elanud sünnist saati. Lapsel on seal tugev tugivõrgustik, mis võimaldab lapsel keskenduda laps olemisele, mitte olmeprobleemidele – soe toit on alati olemas kui laps soovib süüa, abi on alati käepärast, kui midagi peakski juhtuma. Asjaolu, et isa ei võta lapse haigestumise puhul hoolduslehte, ei ole antud juhul negatiivne vaid pigem kinnitab 3

(12)Tsiviilasi nr 2-15-17691 eelnevat. Isa kohus on last üleval pidada ning tema eest hoolitseda ning kui on haige lapse hooldamisel võimalik kaasata vanavanemaid, siis selles pole midagi taunitavat. Lapse emal puudub selline tugivõrgustik. Isa tegeleb tööst vabal ajal lapsega alati, mängides temaga toas või õues, näiteks jalgpalli. Koos ehitatakse ja meisterdatakse nii toas kui ka õues. Isa on täiskarsklane ja lõbustuskohti ei külasta, käies aga peaaegu iga nädal lastele mõeldud etendustel kinos, teatris, tsirkuses või jäähallis. Lapse ema ei andnud teada isale, et on töökohta vahetanud. 14.05.2018.a õhtul avastas isa last lahti riietades, et lapse seljal on löögi ja kriipimise jäljed. Laps selgitas isale, et ema lõi teda lahtise käega vastu selga ning kriipis ka küüntega.

11.05.2018.a esitas lapse ema avalduse, mille kohaselt palus lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anda lapse hooldusõigus lapse emale üle osas, mis puudutab lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse- ja raviküsimuste otsustamist ja reguleerida lapse ja tema isa suhtluskorda selliselt, et isa ja laps suhtlevad üle nädalavahetuste selliselt, isa võtab lapse lasteaiast ja toob lapse koju kellaks
Lisaks võiks isa veeta lapsega igal suvekuul (juuni, juuli, august) ühe nädala või oma puhkuse ajal kaks järjestikust nädalat. Kooliminekul võiks laps veeta kevadised ja sügisesed koolivaheajad vanemate juures kordamööda, talvine koolivaheaeg võiks olla jagatud pooleks ja üle aasta vanemate vahel vahelduda. Kummagi vanema tähtpäevadel (isadepäev, emadepäev, vanemate sünnipäevad) on laps selle vanema juures. Lapse sünnipäev peetakse kodus, teine vanem saab pidada lapse sünnipäeva ajal, mil laps graafikujärgselt viibib temaga. Vanematevahelised suhted ei ole paranenud. Arusaamad lapse kasvatamisest on kardinaalselt erinevad lapse raviküsimustes ja lasteaia suhtes. Lapse isa süüdistab lapse ema alusetult, kontrollides, kaevates, salvestades ja jälitades lapse ema. Lapse emal on lapsega lähedane hingeline suhe. Lapse ema on adekvaatne, vastutustundlik ja hooliv vanem ja leiab, et lapse huvidega on paremini kooskõlas, kui lapsel on stabiilne elukoht ema juures. Lapse isa ei tohi takistada ema suhtlust lapsega. Kui laps on haige, hooldab teda üle 70-aastane vanaema, mitte lapse isa, kuigi isa võiks anda lapse hooldamiseks ka lapse emale. Kohtule esitatud sms-idest nähtuvalt ühe päeva 08:00-18:00 ja kolm päeva ööbimisega kokkulepitud graafikuga ema päevadest veedab laps 70-aastase vanaemaga, kes hooldab ka 90-aastast meest. Lapse isa ei anna lapse emale informatsiooni lapse kohta. Lapse isa ei ole esitanud arstitõendeid. Lapse isa valdusest nähtub, et lapsel on usalduslik side hoopis vanaemaga, mitte isaga, kuna kui laps on isa juures haigestunud, kutsub ta mitte isa, vaid „memme“. Lapse isa ei saa piirata lapse ema aega oma lapsega viibimiseks, kui tegelikult laps ei olegi sel ajal isa, vaid on vanaemaga. Kui laps on graafiku järgselt isaga, viib vanaema iga päev lapse lasteaiast ära enne lõunauinakut, kl 12.
Kui järgnevad päevad satuvad nädalavahetustele, leiab lapse isa erinevaid põhjusi last ema juurde mitte tuua. Lapse ema elab püsivalt Lasnamäel XXX ning töötab elukoha lähedal lasteaias. Ema soovib panna lapse lasteaeda, kus ta ise töötab või vähemalt kõrvallasteaeda. Laps on isale raha väljapressimise vahend. Lisaks korduvatele rahalistele nõudmistele nõudis ta emalt ebaseaduslikku sundi võimaldava kokkuleppe allakirjutamist. Riigikohus on selgitanud, et kui vanem kasutab last selleks, et kahjustada lapse huve, on varahoolduse lõpetamine ja teisele vanemale üleandmine põhjendatud (RKTKm 2-15-16111). Vastuseks isa avaldusele märkis lapse ema, et vaidleb sellele vastu. Avalduses on esitatud valeväiteid lapse ema kohta, mh et lapse emal puudub kindel elukoht, et ta viibib pidevalt erinevate meeste juures, veab last kaasas kui üleliigset pagasit, et ta töötab 12-tunniste öiste vahetustega, pannes lapse magama kl 17.00 – 18.
Last ei kasvata lapse isa, vaid vanavanemad. Lapse ema hoolib lapsest väga ning suhe lapsega on lähedane ja tugev. Väited last ohustavate asjaolude kohta on tõendamata ja pahatahtlikud. Lapse ema vahetas 2018.a veebruaris elukohta, elades elukaaslasega XXX. Lapse ema töötab Tallinnas lasteaia 4

(12)Tsiviilasi nr 2-15-17691 abiõpetajana tööpäevadel kellast 8 kuni kellani

2016.a suvel võttis lapse isa lapse XXX lasteaiast ja pani YYY lasteaeda, põhjendades seda oma elukoha lähedusega. Isa alusetute kaebuste alusel ei ole menetlusi algatatud. Laste isa esitas lapse ema elukaaslase kohta ka pedofiilia süüdistuse, mis samuti lõpetati. Vanaema, kes last kasvatab, on lapse ema suhtes negatiivselt meelestatud ega luba lapsel kutsuda lapse ema emaks vaid eesnimega. Laps on päevade viisi vanade haigete inimeste juures kinnistes ruumides, selle asemel et viibida lasteaias, mängida koos eakaaslastega ja omandada koolieelset haridust.
Lapse esindaja seisukoha kohaselt on avalduses sisalduvad etteheited lapse igapäevaelu puudutavate küsimuste kohta asjakohatud. Lapse huvides on senise elukorralduse jätkumine. Suhtlemise korra muutmiseks toodud põhjendused ei tingi ühise hooldusõiguse lõpetamist viibimiskoha määramise osas. Lapse elukoht on rahvastikuregistris märgitud avaldaja elukohta, mistõttu ei esine ebaselgust lapse elukoha osas. Lahuselava vanemaga on määratud suhtlemise kord ja ringkonnakohus on vanemate ühise tahteavalduse kompromissina ka kinnitanud. Lapse ema elukoha vahetus toimus ühe kohaliku omavalitsuse piires, mistõttu ei ole sõiduteekonna pikenemine sellise ulatusega, mis tooks iseenesest kaasa ühise hooldusõiguse lõpetamise või suhtluskorra ümbervaatamise vajaduse. Lapse huvides on senise elukorralduse ja elukeskkonna jätkumine kuni kooliminekuni, mistõttu suhtlemiskorra muutmise nõude rahuldamine ei ole põhjendatud olukorras, kus ei esine erandlikke või kiireloomulisi asjaolusid. Seoses lapse ema poolt oma elukoha muutmisega on põhjendatud jagada edaspidi lapse viimine ja toomine vanemate vahel võrdsemalt. Lapse esindaja kohtus lapsega 24.05.2018.a ja selgitas talle menetluse kulgu. Laps teatas, et lasteaias talle meeldib, läbisaamine emaga on pahasti, ta lööb jalaga ja kraabib selga. Vahetu mulje kohaselt tundus, et lapse läbisaamine oma isaga oli soe ja südamlik. Lapse isa teatas, et
maist alates ei ole laps oma emaga kohtunud. Järgmisel päeval ta tahab leppida lapse emaga uutes kohtumistes kokku. Puuduvad andmed, et lapse käimine XXX lasteaias oleks lapse huvidega vastuolus. Lapsel on perearst ja lapse haigestumisel ravitakse last arsti määratud ettekirjutuste järgi. Lapse perearsti osas vaidlus puudub. Puudub igasugune mõistlik vajadus jätta üks vanem kõrvale raviküsimuste otsustamisest. Kuna vanemad elavad lahus, on lapse huvides, et mõlemad vanemad teostavad ühist hooldusõigust edasi. Lapse kooliminekuni on aega ja ulatuslikke muudatusi hooldusõiguses, lapse tulevikku silmas pidades, ei ole etteulatuvalt vaja läbi viia. Ka ei võimalda lapse arengutase avaldada lapsel isiklikult oma argumenteeritud seisukohta, küll võib see aga toimuda hiljem. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud ka sellepärast, et lapse huvides ei ole ühe vanema kõrvalejäämine ühise hooldusõiguse teostamiselt. Olukorras, kus mõlemad vanemad soovivad lapse kasvatamises osaleda ja on võimelised seda tegema on võimalik lapsele turvaline elukorraldus saavutada suhtlemiskorra kehtestamisega. Lapse üleandmine reedel võimaldab vältida vanemate omavahelist kokkusaamist ja sellega kaasnevaid võimalikke konflikte, mille tajumine ei ole lapsele kasulik ja võib negatiivselt mõjutada lapse arengut, eriti väikelapseeas. Lapse huvides on tema senise elukorralduse jätkumine. Praegune elukorraldus on lapse jaoks sobiv ja puudub vajadus seda muuta. Kuna laps on saanud vanemaks, on võimalik pikendada korraga ühe vanemaga veedetavat aega ühe nädalani.
Lasnamäe Linnaosa Valitsus ei toetanud lapse isa avaldust hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise õiguse osas lapse isale üle andmist, sest ka lapse emal on olemas vaimne valmisolek ja soov last kasvatada. Viibimiskoha määramise õiguse osas lapse isale üleandmine oleks ennatlik ning olukord ei oleks lapse huvides. 11.04.2018.a tegi lastekaitse spetsialist kodukülastuse lapse ema elukohta, kes elab koos elukaaslase KK-ga. Kodukülastuse hetkel oli korter puhas ning korras. Korter on 2-toaline, 5

(12)Tsiviilasi nr 2-15-17691 kus ühes toas magab laps ning teises toas lapse ema koos elukaaslasega. Lapse ema selgitas, et laps uinub tihti ka koos temaga. Lapsel on lapse ema elukohas kõik eluks vajalik olemas muuhulgas oma voodi, pesemisvõimalused ning lastekaitse spetsialist ei täheldanud, et antud korteris oleks kuiv õhk ja et see kuidagi lapse tervist kahjustaks. Korteris valitses rahulik õhkkond ning laps mängis mänguasjadega. Lapse ja ema vahel oli hea kontakt ning side, ema ja laps suhtlesid omavahel igapäevastel teemadel. Lapse ema soovib lapse panna lasteaeda ja kooli oma elukoha XXX lähedusse, kuid ei tea, kuidas lapse isaga kokkulepeteni jõuda. Lasnamäe Linnaosa Valitsus toetas lapse ema avaldust suhtluskorra muutmise osas, kuid mitte hooldusõiguse osas. Psühholoogi juures käimine praegusel ajahetkel on vajalik. See näitab, et lapse ema seisab ka lapse huvide eest.

Saue Vallavalitsus toetas lapse isa avaldust. 30.04.2018.a tegi eestkosteasutus kodukülastuse lapse isa elukohta. Samal aadressil elavad ka vanavanemad. Pere elab 2-korruselises eramus, mida ümbritseb aed. Lapsel on oma tuba, kus on loodud võimalused igakülgseks arenguks (mänguasjad, raamatud jms). Kodukülastuse jooksul mängis laps täiskasvanute läheduses, otsis isa kontakti ja tähelepanu, millele isa vastas. Lapse ja isa suhtlemine oli rahulik ja usaldav. Lähedane suhe on lapsel ka vanaemaga, kes on lapsega viimase sünnist alates tegelenud (laps puges vanaemale sülle, valmistasid koos süüa jne). Laps on kogu oma elu elanud peamiselt isa elukohas Saue vallas, siin on tal olemas harjumuspärane turvaline keskkond ja igapäeva rutiin, mida liikuva töögraafikuga ja öösel tööl käiv ema hetkel lapsele pakkuda ei saa. Lisaks on isal olemas tugivõrgustik temaga samas majas elavate lapse vanavanemate näol, kellega lapsel on lähedane ja usalduslik suhe. Saue Vallavalitsus pidas mõistlikuks ka kehtiva suhtluskorra muutmist selliselt, et mõlemad lapsevanemad võrdselt panustavad lapse teise vanema juurde transportimisse. Saue Vallavalitsus ei toetanud ema vastuavaldust, kuna ei pidanud põhjendatuks lapse senise elukorralduse ja rutiini muutmist. Ei ole taunitav, et lapsega koos elavavad vanavanemad osalevad tema kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Probleemid kehtiva suhtlemiskorra täitmisega ei saa olla põhjus lapse praeguse elukorralduse kardinaalseks muutmiseks. Laps on seni elanud isa elukohas, selle järgi on talle valitud lasteaed ja perearst. Lisaks on isal olemas toimiv tugivõrgustik vanaema näol, kes on valmis olema haige lapsega ja teda ravima ajal, kui isa on tööl. Isa elukorraldus on seni taganud lapsele turvalise igapäevarutiini ja pole põhjust eeldada, et see lähiajal muutuks. Saue Vallavalitsus oli nõus, et juhul kui vanematevahelised vastuolud kasvatusküsimustes on ületamatud, tuleks kaaluda ühise hooldusõiguse lõpetamist ja hooldusõiguse ühele vanemale üleandmist.
Harju Maakohus tegi 29.06.2018.a määruse, millega jättis rahuldamata lapse isa avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise õiguse osas lapse isale üleandmiseks ja lapse ema avalduse. Kohus andis lapse isale ühise hooldusõiguse piires otsustusõiguse lapse viibimiskoha määramise ja lasteaia valiku osas ja rahuldas lapse isa avalduse suhtlemiskorra muutmiseks osaliselt, määrates, et lapse ema kohtub pojaga üle nädala reedest pühapäevani, kusjuures iga kalendri järgi paaritu nädala reedel võtab ema lapse lasteaiast ja annab lapse isale üle pühapäeval kl 18.00 Kristiine Keskuses. Kui lasteaed on suvepuhkuseks suletud või kui laps ei ole lasteaias, võtab ema lapse reedel kell 17.00 lapse kodunt. Igal kalendri järgi paaris nädalal reedel võtab ema lapse lasteaiast ja annab lapse isale üle sama nädala laupäeval kell 13.00 Kristiine Keskuses. Kui lasteaed on suvepuhkuseks suletud või kui laps ei ole lasteaias, võtab ema lapse reedel kell 17.00 lapse kodunt. Mõlemal vanemal on oma suvepuhkuse ajal õigus veeta lapsega 2 nädalat järjest, sellel ajal teise vanemaga kokkusaamist ei toimu. Suvepuhkuse aja lepivad 6

(12)Tsiviilasi nr 2-15-17691 vanemad kokku

maiks. Kui vanemad ei ole suvepuhkuse ajaks nimetatud kahte nädalat kokku leppinud, kehtib tavapärane suhtlemiskord. Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja SMS-i teel. Vanematel on alati õigus kokku leppida ema ja lapse teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Kohus kohaldas enda algatusel esialgset õiguskaitset, määrates kuni asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni suhtluskorra selliselt, et lapse ema kohtub lapsega üle nädala reedest pühapäevani. Igal kalendri järgi paaritul nädalal reedel võtab ema lapse lasteaiast ja annab lapse isale üle pühapäeval kell 18.00 Kristiine Keskuses. Kui lasteaed on suvepuhkuseks suletud või kui laps ei ole lasteaias, võtab ema lapse reedel kell 17.00 lapse kodunt. Igal kalendri järgi paaris nädalal reedel võtab ema lapse lasteaiast ja viib lapse sama nädala laupäeval koju tagasi hiljemalt kell 13.
Kui lasteaed on suvepuhkuseks suletud või kui laps ei ole lasteaias, siis võtab ema lapse reedel kell 17.00 lapse kodunt. Lapse elukorralduse stabiilsuse huvides on tulenevalt vanemate ühiste perekondlike suhete puudumisest ühe elukoha olemasolu. Laps elab käesoleval ajal koos isaga. Menetluses kogutud teave veenis kohut, et on põhjendatud, et laps elab ka edaspidi oma isa juures. Lapse huvides on, et senise elukorralduse muutus ei tooks kaasa lapsele ettenägematuid tagajärgi. Lapse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine viibimiskoha määramise õiguse osas ei ole piisavalt põhjendatud. Laps on elanud koos oma isaga alates sünnist kuni käesoleva ajani, lapse elukoha järgi on lapsele valitud lasteaed ja perearst. Saue Vallavalitsuse teabe kohaselt on lapse vajadused ja heaolu tema praeguses elukohas isa juures igati tagatud ning lapsel on lähedane suhe nii isa kui isapoolsete vanavanematega. Ei ole taunitav, et lapsega koos elavad vanavanemad osalevad tema kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Isa elukorraldus on seni taganud lapsele turvalise igapäevarutiini. Vanematevahelised suhted on konfliktsed. Otsustusõiguse lapse viibimiskoha määramise osas ühele vanemale andmine väldiks edaspidi tekkida võivaid sellekohaseid vaidlusi. Lapse senise elukorralduse jätkamine koos isaga on lapse huvides ja kuivõrd vanematel on selles osas erinevad seisukohad, pidas kohus põhjendatuks anda ühise hooldusõiguse piires otsustusõigus lapse viibimiskoha määramise osas lapse isale. Kohus leidis, et lapsel on mugavam käia oma kodule lähemal asuvas lasteaias ja kuna laps elab Saue vallas, ei ole põhjendatud, et laps hakkab lasteaias käima Lasnamäel ainult seetõttu, et lapse ema elab ja töötab praegu Lasnamäel. Olukorras, kus vanemad on lapse lasteaia muutmise vajaduse osas eriarvamusel, on põhjendatud anda ühise hooldusõiguse piires otsustusõigus lapse lasteaia valiku osas üle lapse isale. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuvalt on käesoleval ajal vanemate vahel vaidlus selle üle, millises koolis laps käima hakkab. Kooli minekuni on lapsel veel mitu aastat aega, mistõttu ei ole vanemate võimalikud erimeelsused käesoleval ajal ka asjakohased. Lähtudes eeltoodust ei pidanud kohus põhjendatuks lõpetada vanemate ühist hooldusõigust lapse hariduskorralduse osas. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu, et vanematel on ületamatud erimeelsused lapse terviseküsimuste osas. Kohus muutis lapse ning tema ema suhtlemiskorda. Kuna lapse ema on vahetanud töökohta ja ei tööta enam selle graafiku järgi, mis kehtis kompromissis kokkulepitud suhtlemiskorra kinnitamise ajal. Lapse ema töötab alates 16.04.2018.a tööpäevadel kell 8.00-16.
Seega ei ole lapsel võimalik olla koos emaga kehtivas suhtlemiskorras määratud aegadel ema tööpäevadel. Lapse ema on kohtumenetluse ajal järjekindlalt nõudnud isalt kehtiva suhtlemiskorra täitmist, kuid ei ole põhistanud, kuidas ta saab lapsega koos olla ja suhelda sel 7

(12)Tsiviilasi nr 2-15-17691 ajal, kui ta on tööl. Kohus ei pea tagama vanematele lapsega suhtlemise ja kasvatamise võrdset õigust olenemata vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest. Kohus luges tõendatuks, et lapse isa on takistanud lapsel emaga kohtuda, millega on lapse isa rikkunud perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 2, mille kohaselt vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Ei ole tuvastatud selliseid asjaolusid, mille tõttu tuleks asuda seisukohale, et ema avaldab lapsega suhtlemiskorra järgi suhtlemisel käesoleval ajal lapsele kahjulikku mõju. Arvestades, et ema tööpäevad algavad kell 8.00 ja et lapse lasteaed asub XXX Saue vallas, ei ole põhjendatud kohustada last ärkama tööpäevadel hommikuti nii vara, et ema jõuaks lapse viia Lasnamäelt Saue valda ja siis tööpäeva alguseks tööle. Sarnases korras on vanematel võimalik omavahel kokku leppida. 12. 16.07.2018.a esitas lapse ema maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus rahuldas osaliselt lapse isa avalduse ja andis lapse hooldusõiguse lapse viibimiskoha ja lasteaia valiku osas üle lapse isale ning rahuldada lapse ema avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja emale üleandmiseks lapse elu- ja viibimiskoha, samuti hariduse ja tervise küsimustes. Lapse ema palus ka tühistada määruse esialgse õiguskaitse osas. Alternatiivselt palus lapse ema, et kui ringkonnakohus eelmainitud osas lapse ema avaldust ei rahulda, et kohus määraks vanemate hooldusõiguse lapse suhtes selliselt, et laps viibib igal paaritul nädalal isa juures ja igal paarisnädalal ema juures. Esmaspäeva hommikul viib vanem, kelle juures parajasti on laps, lapse lasteaeda ja teine vanem viib lapse oma nädalal lasteaiast õhtul enda koju. Kohus ei arvestanud lapse ema poolt esitatud tõendite ega seisukohtadega ega Haabersti LOV seisukoha ja selle lisadega. Määrusest ei nähtu, miks on otsustusõigus antud lapse isale ja miks maakohus kehtivat suhtlemiskorda muutis, piirates ema ja lapse suhtlemisaega oluliselt. Maakohtu määrusest ei nähtu, kuidas on kohus seadusest tulenevalt täitnud kohustust kaaluda vanemate hingelist seotust lapsega, vanemate valmisolekut last kasvatada ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisel. Maakohtu järeldus, et lapsega on tegelenud igapäevaselt tema isa, sest laps jäi pärast vanemate lahku kolimist elama isa juurde, on üldsõnaline. Kohus ei arvestanud asjaoluga, et lapse ema oli sunnitud kodunt lahkuma seoses lähisuhte vägivallaga. Lapse isa kasutas lapse ema suhtes pikka aega füüsilist ja vaimset vägivalda, seda ka lapse juuresolekul. Lapse ema suunati PPA poolt ohvriabisse. Lapse isa kasutab ka lapse suhtes vaimset vägivalda, väites lapsele, et lapse ema on lapse suhtes ohtlik ning vägivaldne, ei armasta last. Asjaolu, et lapse isa on pahatahtlik ning takistab kõikvõimalikul viisil ema ja lapse normaalset suhtlust ja läbisaamist, on tõendatud Haabersti LOV esitatud materjalidega. On ebaselge, kas lapse elamine isa juures on lapse huvidega kooskõlas. Senikaua kui lapse ema elas üksinda Haaberstis, kohtu määrusega reguleeritud suhtlemiskord enam-vähem toimis. Ühe vanema hooldusõiguse põhjendamatu piiramine ja otsustusõiguse andmine teatud küsimustes teisele vanemale viib olukorrani, kus emal puudub eeldus lapse kasvatamiseks. Ema on sunnitud eemalduma, ei saa võtta vastutust ega regulaarselt osaleda lapse elus, mis ei ole lapse huvides. Pärast 29.06.2018.a kohtumäärust lubas lapse isa lapse nädalaks ema juurde. Laps oli harjunud emaga olema pool ajast. Vaatamata, et viimased 2 aastat on laps elanud isaga, on side ema ja lapse vahel tugev ning väike laps on suutnud isa poolt tulevale negatiivsele survestamisele vaatamata säilitada emaga väga sooja ja lähedase sideme. Lapse jaoks on see keeruline, tekitab sisemise lojaalsuskonflikti ja põhjustab igatsust ema järgi ja hirmu isa vastu. Hooldusõiguse osalisel üleandmisel temale suudab lapse ema last negatiivsete emotsioonide ja hirmude eest kaitsta. 29.06.2018.a määrusega kujundatud uus, senist ema ja lapse suhtlemist oluliselt piirav olukord põhjustab lapsele stressi ja negatiivseid üleelamisi. Kohus ületas oma pädevuse piire ning määras uue suhtluskorra enda äranägemise kohaselt, asjaoludesse süvenemata, tähtsust 8

(12)Tsiviilasi nr 2-15-17691 omavaid asjaolusid välja selgitamata ja lapse ema seisukohtadega arvestamata. Maakohus oleks pidanud suhtluskorra sellisel määral muutmisel seda menetlusosalistega eelnevalt arutama ja põhjendama, kuidas on lapse huvidega kooskõlas ja põhjendatud just selline suhtluskord. Suhtlemise regulatsioon mis võimaldab lapse emal ja lapsel koos olla vaid kahel nädalavahetusel kuus, on vastuolus lapse huvidega. Lapse ema käis lapsega iga päev lastepsühholoogi juures, et lapse olukorrale selgust saada. Psühholoog kinnitas ema ja lapse lähedast sidet ja asjaolu, et lapse isa tegevus lapse ema eemale hoidmisel kahjustab last nii emotsionaalselt kui ka vaimselt. Nädalakaupa suhtluskord kontsentreerib ka vanemate omavahelise suhtluse kindlasse raami ja muudab eelduslikult koostöö konstruktiivsemaks.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Lasnamäe Linnaosavalitsus leidis, et määruskaebus tuleb rahuldada osas, millega kohus andis lapse viibimiskoha määramise õiguse lapse isale. Suhtluskorra kohaselt saavad mõlemad lapsevanemad lapsega veeta piisavalt kvaliteetselt aega, arvestades et laps on esmaspäevast reedeni lasteaias. Eestkosteasutus ei toetanud suhtluskorda, mille kohaselt laps peab liikuma kahe elukoha vahel, kuna see kurnab last nii füüsiliselt kui ka vaimselt.
Lapsele määratud esindaja leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja määrus muutmata. Vanemate suhted on keerulised ja puudub üksmeel lapse vahelduva elukorralduse osas, seega ei ole põhjendatud suhtlemine vaheldumisi nädala kaupa.
Saue Vallavalitsus leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja määrus muutmata. Ema avalduse rahuldamisel muutuks lapse elukorraldus täielikult, mh vahetuks elukoht, lasteaed, sõbrad ja suhtlusringkond. Võimalikult palju tuleks säilitada lapse senine elukorraldus ja –keskkond, et tagada lapsele turvatunne. Selline elukorralduse muutmine peaks olema vajalik lapse vajaduste ja heaolu tagamiseks, mitte tingitud lapsevanemate suhtlemisprobleemidest. Kuna laps käib lasteaias XXXs, mis on isa elukoha lähedal ja lapse ema käib igapäevaselt tööl ning tal on keeruline last lasteaeda viia, võtab määrus arvesse lapse ema muutunud elu- ja töökohta ning sellest tulenevaid ajalisi kitsendusi ja samas jätab ka isale võimaluse lapsega nädalavahetustel aega veeta.
Lapse isa vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta maakohtu määruse muutmata. Määratud suhtluskorra järgi on lapse emal keeruline lapsel lasteaias järel käia. Lapsel käivad järel lapse emapoolne vanaema koos lapse ema elukaaslasega. Kui ema elaks lapsele lähemal, oleks võimalik suhtluskorda tihendada ka nädalasiseste suhtlustega. Määruse põhjendused
Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
Esmalt selgitab ringkonnakohus, et hindab maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Määruskaebuse on esitanud üksnes lapse ema. Lapse isa määruskaebust esitanud ei ole. Määruskaebusega on lapse ema soovinud saavutada seda, et kohus lõpetaks vanemate ühise hooldusõiguse ja annaks lapse emale üle ainuhooldusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes või alternatiivselt, et vanemad suhtleks lapsega võrdselt. Seega otsustab ringkonnakohus, kas on põhjendatud vaidlusalustes 9

(12)Tsiviilasi nr 2-15-17691 küsimustes otsustusõiguse üleandmine isa asemel emale või alternatiivselt, kas käesoleval juhul oleks mõistlik määrata lapsega suhtlemiskord selliselt, et laps viibib ühe nädala ühe ja teise nädala teise vanema juures. Ringkonnakohus märgib, et otsustusõiguse andmine vanemale teatud küsimustes ning sellest tulenevalt suhtluskorra määramine teise vanemaga on kohtu kaalutlusotsustused, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohtu määruses neid puudusi ringkonnakohtu hinnangul ei esine. Maakohus on lapsevanemad isiklikult ära kuulanud istungil, kogunud ja vastu võtnud erinevaid tõendeid ning arvestanud järelduste tegemisel ka eestkosteasutuste ja lapsele määratud esindaja arvamustega, mistõttu on maakohtu siseveendumuse kujunemine selge ja jälgitav. 20. Maakohus põhjendas veenvalt, miks on eelkõige lapse, aga ka vanemate huve (sh lapse ema töögraafikut) ning kõiki esitatud asjaolusid silmas pidades õige anda lapse viibimiskoha määramise ja lasteaia valiku õigus lapse isale ning määrata emaga kindlaks suhtluskord. Olukorras, kus vanematevahelised suhted on konfliktsed ega suudeta kokku leppida, kus on lapse elukoht (kumma vanema juures laps elab) ja kus käib laps lasteaias, tuleb kohtul otsustada kummale vanemale antakse lapse viibimiskoha ja lasteaia määramise õigus. Seda tehes tuleb kohtul hinnata mõlema vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Käesoleval juhul on maakohus õigesti tuvastanud, et eelnimetatud osas ei ole alust kummalegi vanemale etteheiteid teha. Tegemist ei ole võistlusega lapsevanemate paremuse üle. Mõlemad vanemad on näidanud kohtule ning ka eestkosteasutustele ja lapse esindajale, et neil on lapse eest hoolitsemiseks vajalikud oskused ja kogemused, et neil on majanduslik võimekus lapse eest hoolitseda, et nad hoolivad lapsest ning et neil on mõlemal hingeline seotus lapsega. Seega on mõlema vanema puhul täidetud eeldused lapse viibimiskoha määramise õiguse osas ning kaalukaks muutuvad asjaolusid, mis seonduvad lapse õigusega stabiilsele elukorraldusele. Käesolevas asjas on maakohus tuvastanud, et laps on alates sünnist elanud isa elukohas koos oma isaga ning vanavanematega ning 2015.a novembrist elab lapse ema eraldi. Samuti nähtub ema poolt avaldatust, et laps käib alates 2016.a suvest XXX lasteaias, mis on isa elukoha lähedal. Kuigi kohus ei saa määrata lapse elukohta, peab kohus siiski arvesse võtma vanemate seisukohti lapse elukorralduslikes küsimustes selleks, et määrata kummale vanemale jääb viibimiskoha otsustusõigus. Lapse ema on selgelt viidanud, et laps peaks elama koos temaga Lasnamäel ja käima Lasnamäel ka lasteaias. See annab alust eeldada, et viibimiskoha osas otsustusõiguse emale andmisel peaks laps kolima senisest elukohast kaugele, hoopis teise keskkonda, kus elavad lapse ema ja tema elukaaslane (kes on lapse jaoks võrdlemisi võõras isik) ning hakkama käima teises lasteaias (kus töötab lapse ema). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see lapse huvides. Lapse huvides on säilitada talle stabiilne ja turvaline elukeskkond ja olemasolevad suhted ja tugi- ning sotsiaalvõrgustik ning seega on õigustatud toetada kehtiva elukorralduse jätkumist. Seda toetasid ka eestkosteasutused ja lastele määratud esindaja. Laps on kohanenud ning harjunud eluga isa elukohas ja seal lähedal asuva lasteaiaga ning tal on välja kujunenud oma hobitegevused, tutvuskond ning sellest tulenevalt ka rutiin. Lapse isa elukohas elavad ka lapse vanavanemad, kes on kodused ja osalenud lapse kasvatamisel lapse sünnist alates ning kelle suhtes on lapsel kujunenud asja materjalidest nähtuvalt samuti sügav kiindumussuhe. Arvestades, et 2020.a sügisest läheb laps eelduslikult kooli, on ka enne koolikohustuse täitmisele asumist oluline, et lapse elu oleks stabiilne ja kindla elukorraldusega ning lapse elus ei toimuks drastilisi muutusi. Määruskaebuses ei ole toodud asjaolusid, mille alusel peaks ringkonnakohus jõudma teistsugusele seisukohale. Koos viibimiskoha määramise õigusega on põhjendatud samale vanemale anda ka õigus määrata lapse lasteaed, arvestades, et nimetatud vaidlusküsimused on üksteisega seotud. Põhjendatud ei ole see, et ühele vanemale antakse õigus otsustada lapse viibimiskoht ja teisele lasteaed. Sellisel 10

(12)Tsiviilasi nr 2-15-17691 juhul ei pruugi lapse huvid olla kaitstud, kui nimetatud kohad asuvad üksteisest eemal (käesoleval juhul asub ema soovitud lasteaed Lasnamäel ja isa elukoht Saue vallas). Seega on maakohus õigesti leidnud, et lapse viibimiskoha ja lasteaia määramise õigus peaks olema lapse isal.

Eeldusel, et viibimiskoha otsustusõiguse määramise osas ei tee ringkonnakohus teistsugust lahendit, on määruskaebuse esitaja palunud määrata suhtluskord 50/50 põhimõttel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see põhjendatud olukorras, kus vanematevahelised suhted on sedavõrd konfliktsed. Nimetatud proportsiooniga suhtluskord võiks toimida juhul, kui vanemad suudavad lapse elukorralduse ja kasvatamise küsimustes kokku leppida. Määruskaebuses on ebaõigesti ka aru saadud, et maakohus määras lapse emale lapsega suhtlemisaja üksnes kahel nädalavahetusel kuus. Tegelikkuses on lapsega suhtlemine korraldatud viisil, mis annab lapse emale võimaluse suhelda lapsega iganädalaselt, sh ühel nädalal terve nädalavahetuse ja teisel nädalal ühe päeva (reedest laupäevani). Varasema suhtluskorra muutmise vajadus oli eelkõige tingitud ema töökoha vahetamisest. Olukorras, kus lapse ema käib tööpäeviti kellast 8 kuni kellani 16 tööl, ei ole põhjendatud varasema suhtluskorra kehtimajäämine. Arvestades ema töögraafikut ja elukoha aadressi ning lapse lasteaiakohustust ja lasteaia asukohta, on põhjendatud maakohtu seisukoht, et lapse emal tööpäeviti pärast tööd lapsega suhtlemine või enne tööd lapse lasteaeda viimine oleks põhjendamatult koormav nii lapsele kui ka eelduslikult emale, mis ei ole lapse huvides. Seda on leidnud ka eestkosteasutused ja lapse esindaja. Võimalus veeta suvel aega ühe vanemaga kaks nädalat järjest vanema puhkuse ajal on samuti põhjendatud ning selles osas ei ole lapse ema ka vastuväiteid esitanud. Muid ettepanekuid, kuidas võiks lapse suhtlemine ema ja lapse vahel toimuda, ei ole ema teinud ja seetõttu ei saa ringkonnakohus neid ka käsitleda. Seega on maakohus põhjendatult määranud kindlaks suhtluskorra selliste tingimustega.
Seoses määruskaebuses esitatud etteheidetega maakohtu põhjendamiskohustuse täitmise osas märgib ringkonnakohus, et

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus üldjuhul hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Perekonnaõiguslikes vaidlustes on menetlusosaliste argumendid tihtipeale emotsionaalsed ega põhine alati objektiivsetel kaalutlustel ning seega kõigile väidetele vastamine ei ole menetlusökonoomia kaalutlustel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub, et lapse heaolu võib saada kahjustada ka vanematevahelistest konfliktidest, üksteise süüdistamisest, teise vanema halvustamisest ja teise vanema suhtlusõiguse piiramisest, kuid ringkonnakohtul pole alust leida, et tegemist oleks siinjuhul ühepoolse käitumisega, mida saab ette heita üksnes ühele vanemale. Õigustamatu on nii vaimse kui ka füüsilise vägivalla kasutamine kummagi vanema poolt. Sellest hoolimata ei ole vanemate käitumine ja teod käesoleval juhul sellised, mis oleks andnud kummalegi vanemale alust mitte usalda enda last teise vanema kätte, mis annab ka kohtule alust arvata, et otsest ohtu lapse heaolule ei kujuta kumbki vanem. Ohtu lapse heaolule ei ole tuvastanud kummagi vanema suhtes ka eestkosteasutused ega lapse esindaja. Kuigi lastega seotud vaidlustes on vanematepoolne pigem emotsionaalsusel kui ratsionaalsusel põhinev käitumine teatud määral arusaadav, peavad vanemad täitma kohtumäärusi, omavahelisi kokkuleppeid ja suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda peamiselt just lapse huvides. Muuhulgas on mõlemal vanemal seadusest tulenev (PKS § 144) kohustus anda teisele vanemale teavet lapse isikuga seotud tähtsate asjaolude kohta (mh lapse tervis, enesetunne, tegevused jne). 23. On arusaadav, et lapse jaoks on ärev vanemate lahuselamine ja lapse pidev jagamine, ning et ka psühholoog tuvastas selle, kuid nii lapse kui ka vanemate omavahelisi suhteid aitab eelduslikult stabiliseerida ka kindla suhtluskorra kindlaksmääramine. Arvestades lapse vanust, 11

(12)Tsiviilasi nr 2-15-17691 ei ole põhjendatud lapse arvamuse põhjal lahendi tegemine. Laps on ilmselgelt sellises vanuses äärmiselt mõjutatud enda vanemate ootustest. Lapse ema poolt esitatud psühholoogi arvamus on koostatud üksnes lapse ema sisendi alusel, mis annab alust kahelda selle täielikkuses. Isegi kui leida, et lapse isa on olnud liigselt kriitiline lapse ema suhtes ja üleliia kaitsev lapse suhtes, ei anna see käesoleval juhul alust teha teistsugust lahendit. Asja materjalidest nähtub, et mõlemad vanemad süüdistavad üksteist ja üksteise lähedasi ja on kaevanud üksteise peale erineva käitumise tõttu. Mõlemapoolsed alusetud süüdistused on kohus jätnud arvestamata ning seega ei ole need mõjutanud asja lahendust. Olukorras, kus suhtluskord määratakse kohtu poolt kindlaks, saab vanem alustada alusetu suhtlemise piiramise korral lepitusmenetlust, mille tulemusel on kohtul võimalik rakendada sunnivahendeid, muuta suhtluskorda ning teha muudatusi ka otsustusõiguse osas. Asjaolu, et maakohus tegi taotletud suhtluskorras teatud muudatusi, ei anna alust määrust tühistada. Maakohus on muudatusi põhjendanud ning selle kohta on menetlusosalistel olnud võimalus esitada seisukoht määruskaebemenetluses. Asjaolusid, mis annaks alust leida, et määratud suhtluskord, arvestades et lapse viibimiskoha määramise õigus on lapse isal, ei taga lapse huvisid parimal viisil, ei ole kohtu ette toodud. Vastupidiselt on mõlemad eestkosteasutused ja lapsele määratud esindaja samuti tunnustanud maakohtu poolt kindlaksmääratud suhtluskorda. Ka lapse isa on leidnud, et suhtluskord on põhjendatud ja vastab lapse tegelikele huvidele. 24. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2016.a määrusega kinnitatud suhtluskord ei vasta enam tegelikule elule ema töögraafiku osas, ei ole selle kohaldamine menetluse ajal lapse huvides. Seega on põhjendatud, et maakohus määras menetluse ajaks vanemate suhtluskorra vastavalt muutunud asjaoludele. Nimetatud suhtluskord tagab ema ja lapse vahelise suhtluse ka menetluse ajal. Suvepuhkuste osas suhtluskorra reguleerimine menetluse ajaks ei ole käesoleval hetkel enam põhjendatud, arvestades, et suvepuhkuseid eelduslikult menetluse ajal rohkem ei toimu. Juhul kui see vajadus tekib ja vanemad ei saavuta selles osas kokkulepet, saab kohtult taotleda selles osas esialgse õiguskaitse täiendavat kohaldamist. Maakohtu määruse, millega kohus kohaldab esialgset õiguskaitset, peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata (

§ 390lg 1 teine lause).

25. Käesoleval juhul ei pea kohus vajalikuks korraldada määruskaebuse lahendamiseks istungit (

§ 667lg 3 esimene lause).

Ringkonnakohus saab asja lahendada kirjalikus menetluses, vastates kõigile määruskaebuses toodud väidetele käesolevas määruses. 26. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Arvestades, et määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (

§ 171lg 1), v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda.

Riigi õigusabi põhjendatud tasu ja kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. 27. 11.09.2018.a kirjaga andis Tallinna Ringkonnakohus menetlusosalistele võimaluse esitada määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude nimekiri. Menetluskulude nimekirja esitas üksnes määruskaebuse esitaja. Seega ei kuulu määruskaebuse esitajalt väljamõistmisele teiste menetlusosaliste ringkonnakohtu menetluskulud. Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale