KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht
- märts 2019, Võru Väärteoasi Morten Adelmani süüdistus liiklusseaduse § 224 lg 2, § 227 lg 1 ja § 234 lg 1 järgi Väärteoasja number 4-19-966 Menetlusalune isik Morten Adelman. Isikukood 39903266828; elukoht xxxxxxxx-xxxxxxxx Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, esindaja vanemväärteomenetleja Tarmo Tammesoo RESOLUTSIOON Lõpetada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 4 alusel Morten Adelmani suhtes alustatud väärteomenetlus ja anda väärteoasja materjalid üle prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Edasikaebamise kord Määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kaebus tuleb esitada viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA
- Politsei- ja Piriivalveameti (PPA) Lõuna prefektuur koostas
- jaanuaril 2019 Morten Adelmani suhtes väärteoprotokolli. Selle protokolli kohaselt juhtis menetlusalune isik
- novembril 2018 kell 23:07 Võru-Kuigatsi-Tõrva tee
- kilomeetril mootorsõidukit BMW 316i. Seda tehes oli alkoholi sisaldus M. Adelmani väljahingatavas õhus vähemalt 0,74 mg/l kohta, M. Adelman ületas vähemalt 75 km/h sõites lubatud sõidukiirust vähemalt 25 km/h ja ta eiras politsei antud peatumismärguannet. Seega pani menetlusalune isik toime liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2, § 227 lg 2 ja § 234 lg 1 järgsed väärteod.
- PPA saatis väärteotoimiku maakohtule, et viimane otsustaks M. Adelmanile aresti mõistmise.
- Et kohus ei tee käesolevaga süüdimõistvat otsust, ei saa tulenevalt põhiseaduse § 22 lg-st 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lg-st 3 (koostoimes VTMS § 31 lg-ga 1) 1
(3)tuvastada, kas M. Adelman pani talle ette heidetava teo toime. Küll aga on väga tugevasti seda põhjust selle toime panekut eeldada: sellele viitavad M. Adelmani enda ja tunnistaja Siimar Taitsi ütlused ning toimikus olevad mitteisikulised tõendid, sh politseiauto pardkaamera salvestused.
- Karistusseadustiku (KarS) § 3 lg 5 ls 1 sätestab, et kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. VTMS § 29 lg 1 p 4 aga määrab, et kui teos on kuriteo tunnused, tuleb väärteomenetlus lõpetada. Kohtu hinnangul eeldab menetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 4 võrdlemisi tõsist kahtlust selle osas, et menetlusalune isik on pannud toime teo, mis vastab karistusseadustiku eriosa mõne kuriteokoosseisu kõigile tunnustele; teo õigusvastasuse või süülisuse puudumine võivad VTMS § 29 lg 1 p 4 kohaldamise välistada vaid juhul, kui õigusvastasuse või süülisuse puudumine on ilmne. See tähendab esiteks seda, et VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel ei saa menetlust lõpetada, kui kuriteokahtlus on üksnes teoreetiline: tõenäosus, et aset on leidnud kuritegu, peab olema võrdlemisi suur. Teisalt aga ei tähenda see seda, et kohus peab kuriteo toimumises olema veendunud n-ö sajaprotsendiliselt: kas kuritegu on aset leidnud, peab välja selgitama kriminaalmenetlus. Kui kriminaalmenetluse kestel ilmneb, et kuriteoga tegemist ei olnud, tuleb kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetada; väärteomenetlusega on aga võimalik edasi minna.
- M. Adelmani väidetavas teos võivad olla kuriteo tunnused. Seetõttu ei võta kohus seisukohta M. Adelmanile ette heidetud väärtegude osas. Võimaliku kuriteona tuleb kõne alla mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis KarS § 424 mõttes.
- On põhjust eeldada, et M. Adelmani väljahingatavas õhus oli mootorsõidukiga sõites alkoholi vähemalt 0,74 mg/l kohta. See tähendab seda, et seni kogutud tõendite põhjal ei saa eeldada, et M. Adelman oli joobeseisundis LS § 69 lg 2 p 1 mõttes. Seda seetõttu, et viimati viidatud säte eeldab, et inimese väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Küll aga võib olla tegemist joobeseisundiga LS § 69 lg 2 p 2 tähenduses. Nimelt sätestab LS § 69 lg 2 p 2, et joobeseisundis on ka selline juht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Seega on seadusandja lähtunud sellest, et joobeseisundit tuvastamiseks ei ole vaja tingimata alkoholi sisaldust 0,75 mg/l kohta: kui välisel vaatlusel esineb piisavalt viiteid alkoholist tingitud nõutava juhtimiskindluse puudumisele, saab joobeseisundit jaatada ka juba 0,25 mg/l alkoholisisalduse puhul. Praegusel juhul ongi võimalik, et M. Adelman ei olnud lähtuvalt välistest tunnustest tema kehas oleva alkoholi tõttu ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.
- Kõigepealt tuleb tähele panna seda, et juhtimiseks nõutav kindlus ei tähenda seda, et juht peab olema sedavõrd halvas konditsioonis, et ta ei suuda autot sama hästi kui üldse valitseda ja on sellega n-ö iga sekund teelt välja sõitmas. Ka juhil, kes suudab autoga pikka aega tee peal püsida, võib puududa juhtimiseks nõuav kindlus. Sellise kindluse sisustamisel olgu viidatud Tartu Maakohtu varasematele lahenditele: vt
- jaanuari 2018 määrus kriminaalasjas nr 1-17-11509 (Pindis),
- jaanuari 2018 määrus väärteoasjas nr 4-17-6479 (Vahtramäe) ja
- detsembri 2018 määrus asjas nr 4-18-6271 (Ojala). Mida lähemal on alkoholi sisaldus inimese kehas LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud määrale, seda väiksemad peavad LS § 69 lg 2 p 2 järgse joobe jaatamiseks olema viited juhtimisvõimetusele. Juhtimisvõimetusele võivad viidata nt koordinatsioonihäired, ebakindel kõnnak, ebaselge kõne või ebamõistlik käitumine 2
(3)politseinikega suheldes. Samuti võib juhtimisvõimetuse tuvastada sõiduki juhtimise viisi abil: nt n-ö sinka-vinka sõitmine, oma sõidurealt kõrvale kaldumine, mitmete liiklusmärkide järgimata jätmine, muretu ja kergemeelne liiklemine, kurvis otse sõitmine, teelt välja sõitmine jms.
- Praeguses asjas on mitmeid viiteid sellele, et M. Adelman ei suutnud joobe tõttu autot piisava kindlusega juhtida. Esiteks saab eeldada, et M. Adelman oli väga tähelepanematu ehk rikkus ühte kõige olulisemat juhile esitatud nõuet: liiklusseaduses on mitmeid sätteid, mis viitavad kohustusele liigelda tähelepanelikult. M. Adelmani sõnul ei pannud ta tähele selle asula märki, kus politseiauto seisis. Samuti ütles menetlusalune isik, et ta ei näinud, kuidas politseinik talle peatumismärguande andis – S. T. ütlustest ja videosalvestusest lähtuvalt saab aga järeldada, et K. L. andis peatumismärguande piisavalt aegsasti ja igati nähtavalt ning selle andmise ajal ei olnud sündmuskohal segavate teguritena muid liiklejaid. Väga alarmeeriv on ka teelt välja sõitmine. Tõenäosus, et teelt sõidab välja joobes inimene, on märksa suurem kui et välja sõidab kaine juht: seda seetõttu, et joove vähendab inimese suutlikkust autot teel hoida. Tõsi, praegu võib esitada vastuväite, et väljasõidu tingis tagaajamine ja niisamuti oleks võinud välja sõita ka politseinike eest põgenev kaine juht. Siiski tuleb pöörata tähelepanu sellele, et väljasõit oli väga rasket laadi: M. Adelman sõitis teelt välja suure kiirusega. Seega tuli tee ära lõppemine tema jaoks täiesti ootamatult. See viitab sellele, et oma rolli mängis joove: saab eeldada, et kaine peaga politseinike eest ära põgenev inimene oleks olnud vähemalt mõneti tähelepanelikum ja saanud nii tee kõrval olevaid liiklusmärke kui ka teed ennast jälgides kiiremini aru, et tee on peagi lõppemas. Ka ei saa jätta tähelepanuta M. Adelmani iseloomustavaid avarii järgseid faktoreid. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli M. Adelmani koordinatsioon kergelt häiritud. Ka S. T. sõnul kõndis M. Adelman mõneti ebakindlalt, tema reaktsioonid olid häiritud ja M. Adelman pidas end ülal n-ö omamehelikult.
- Päriselt ei saa välistada ka seda, et M. Adelman oli autoga sõites suisa LS § 69 lg 2 p 1 pärases joobes. Nimelt hakkas ta autoga sõitma oluliselt enne seda, kui temal joove tuvastati. Joobe tuvastamine toimus kell 23:55 (vt alkomeetri kasutamise protokoll). M. Adelmani tagaajamine politsei poolt toimus aga ligikaudu kolmveerand tundi kuni tund aega varem: umbes kell 23.00 või mõni minut pärast seda. Autoga sõitma hakkas aga M. Adelman veelgi varem. Seega on võimalik, et autoga sõitmise ajal oli M. Adelmani joove suurem kui selle mõõtmise ajal ehk ületas 0,74 mg/l kohta. Kas see nii oli, võib olla tarvilik küsida eksperdilt.
- Käesoleva määruse eelmises punktis märgitu annab piisava kahtluse (vt käesoleva määruse p 4) selle osas, et M. Adelman võis olla joobeseisundis. Et M. Adelmani väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi 0,74 mg/l kohta ehk kõige minimaalsemal määral alla LS § 69 lg 2 p 1 määra, ei ole LS § 69 lg 2 p 2 jaatamiseks tarvis kuigivõrd palju/kuigivõrd kaalukat M. Adelmani ebakindlusele viitavaid/viitavat asjaolusid/asjaolu.
- Eeltoodut kokku tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel lõpetada. On igati võimalik, et M. Adelman pani toime kuriteo. Et selle hüpoteesi paikapidavust kontrollida, tuleb väärteoasja materjalid saata Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)