Obsah (7)

§ 71§ 3§ 100§ 12§ 4§ 77§ 78

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-18-572 1. oktoober 2018 Janar Jäätma A.D. kaebus Sotsiaalki

§ 71

lg 5 kohaselt tuleb enne suunamisotsuse tegemist saavutada kolmepoolne kokkulepe. AS Valga Haigla ei ole A.D. seadusliku esindaja tegevuse tõttu nõus A.D.le teenust osutama; 2) SKA korraldas osapoolte vahel viis kokkusaamist, milles sõlmiti kokkulepe. A.D. seaduslik esindaja ei ole kokkulepetest kinni pidanud; 3) AS Valga Haigla on seisukohal, et nad ei ole võimelised looma A.D.le tingimusi, millega tema seaduslik esindaja rahul oleks.

1. A.D. seaduslik esindaja L.D. esitas
2. märtsil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada SKA
3. detsembri
4. a otsus ja
5. veebruari
6. a otsus ning kohustada SKA-d välja andma haldusakt A.D.le teenuse saamiseks AS-s Valga Haigla. Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) kõigi osapoolte kokkulepped on eelnevalt olemas olnud; 2) suunamisotsus tehakse, kui riigieelarves on selleks raha ja olemas on vaba koht (

§ 71lg 1).

Viimati nimetatud tingimused on täidetud; 3) SKA ja AS Valga Haigla sõlmisid halduslepingu, mille p 3.3.2 näeb ette juhtumi, millal teenuseosutajal on alust keelduda teenuse osutamisest: teenuse saaja ei tasu omaosalust või teenuseosutajal puudub tegevusluba. Ühtegi eelpool nimetatud alust ei esine; 3)

§ 71

lg 5 ei anna teenuseosutajale õigust patsiente valida; 4) abi tuleb tagada võimalikult lähedal tema tegelikule elukohale või tema seaduslikule esindajale (

§ 3lg 1 p 6).

Kaebaja ema elab Valgas. Kaebaja suunamine ca 200 km kaugusele pole põhjendatud. Haiglas on arstiabi koheselt kättesaadav. Kaebaja on AS-s Valga Haigla olnud ca kolm aastat; 5) kaebaja seaduslik esindaja peabki muret tundma, kuidas tema last haiglas hoitakse. Nõustuda ei saa väitega, et kaebaja seadusliku esindaja tõttu on teiste patsientide ravi häiritud; 2 3-18-572 6) kaebaja seaduslikule esindajale pole ühtegi kokkulepet allkirjastamiseks esitatud. AS Valga Haigla seadis üksnes enda tingimusi, nt kaebaja tohtis last külastada üks kord kuus; 7) kaebajaga toimus detsembrist 2015 kuni septembrini 2017 erihoolekandeosakonnas viis traumat. Kolmanda trauma toimumisel nõudis kaebaja seaduslik esindaja selgitusi. Pärast selgituste nõudmist korraldati koosolekuid ja nõuti üks kord kaebaja külastamist. Kaebaja pole lepingu tingimusi rikkunud. 5. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) osapoolte vahel toimusid viiel korral kohtumised; 2) SKA ei vali ainuisikuliselt teenuse osutajat, vaid seda tehakse kolmepoolselt (

§ 71

lg 5); 3) teenuse saamisel lasub aktiivne kaasaaitamiskohustus mh teenuse saaja esindajal (perekonnaseadus § 206 lg 1, sotsiaalseadustiku üldosa seadus § 5 lg 2). Teenuse saaja esindaja tegevus on vaadeldav teenuse saaja tegevusena. Teenuse saaja esindaja ei ole saavutanud AS-ga Valga Haigla kokkulepet; 4) kaebaja seaduslikule esindajale pakuti võimalust saada teenust AS-s Hoolekandeteenused Karula Kodu, millele kaebaja esindaja pole positiivset vastust andnud; 5) tegemist on ööpäevaringse erihooldusteenusega

§ 100

ja § 101 lg 3 mõttes; 6)

§ 71lg 5 mõtteks on enne teenusele suunamist osapoolte vahel konsensuse saavutamine.

Seletuskirja kohaselt on teenuse osutaja ühise väljavalimise eesmärk leida isiku soovidele ja vajadustele vastav sobivaim teenuse osutaja ning leppida kokku ühiselt teenuse kuupäev ja selgitada välja teenuse kasutaja erivajadused, mida tuleb teenuse osutamisel järgida. Konsensuse mõtteks on leida teenust vajavale isikule sobivaim teenuse osutaja ja alles seejärel leppida kokku teenuse alustamiseks sobiv kuupäev. Kui on teada asjaolu, mille tõttu see ei ole teenust vajavale inimesele või tema lähedasele sobiv teenuse osutaja, SKA ei suuna inimest selle teenuseosutaja juurde. Info teenuse pakkuja nimekirjas olevate teenuste kohta on SKA-le teada, mistõttu ei ole konsensuse mõtteks välja selgitada, kas erihoolekandeteenust pakkuva isiku nn teenuste nimekirjas on konkreetne teenus olemas. SKA hinnangul ei tehta suunamisotsust, kui teenuseosutaja asukoht, teenuseosutamise keskkonnast tulenevad tingimused, tegevused või muud nt personaliga seotud asjaolud ei sobi teenust vajavale inimesele või tema eestkostjale. KOHTU SEISUKOHT 6. Kaebaja viibis Valga haiglas erihooldusteenusel 20. oktoobrist 2014 kuni 30. novembrini 2017. Tegemist oli ööpäevaringse erihooldusteenusega

§ 100ja 101 lg 3 mõttes.

SKA keeldus

1. detsembri
2. a otsusega kaebajale väljastama uut suunamisotsust Valga haiglasse. 6.
3. SKA viitas keelduva otsuse tegemisel

§ 71

lg-le 5, mille kohaselt isikule sobiva erihoolekandeteenuse osutaja valivad välja ja teenuse osutamise alguskuupäeva lepivad kokku SKA, teenust saama õigustatud isik ja erihoolekandeteenuse osutaja. 6.

1. SKA märkis otsuses, et Valga haigla ja kaebaja seaduslik esindaja ei saavutanud kokkulepet edaspidiseks teenuse osutamiseks. SKA otsusest nähtub, et AS Valga Haigla keeldus edaspidi teenust osutamast, kuna kaebaja seaduslik esindaja takistas teenuse osutamist, nt ta: 1) käitus personaliga ebaviisakalt; 3 3-18-572 2) esitas korduvaid süüdistusi; 3) tegi personalile etteheiteid; 4) soovis kaebajaga viia läbi tegevusi arvestamata kaebaja tervislikku seisundit, s.o jalutada, kui kaebaja põlv oli paistes; 5) jalutada õues, kui kaebajal oli palavik, sh viia kaebaja haigena koju; 6) lindistas osapoolte vahelist suhtlust; 7) eiras haigla kodukorda.
2. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud otsuses märgitud

§ 71

lg 5 ja faktilised asjaolud ei ole suunamisotsuse väljastamata jätmise õiged alused. SKA on seisukohal, et suunamisotsuse saab väljastada üksnes siis, kui lisaks

§ 71

lg 1 tingimuste täitmisele saavutavad teenuse osutaja ja teenuse saaja

§ 71lg-s 5 sätestatud kokkuleppe.

SKA märgib täiendavalt, et kokkuleppe saavutamisel tuleb arvestada mh teenuse saaja seadusliku esindaja käitumisega (SÜS § 5 lg 2, PKS § 206 lg 1). SKA lisab, et

§ 71

lg 5 eesmärgiks on leida osapoolte vahel konsensus teenuseosutaja asukoha, teenuseosutamise keskkonnast tulenevate tingimuste, tegevuste või muude, sh personaliga seotud asjaolude kohta. 8. Halduskohtu hinnangul on kohtuasjas õiguslik vaidlus eeskätt selle üle, kas

§ 71

lg 5 andis SKA-le õiguse keelduda kaebajale suunamisotsuse tegemisest AS-i Valga Haigla. 9.

§ 71

lg 1 sätestab, et SKA väljastab isikule suunamisotsuse, kui: 1) taotleja vastab teenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele; 2) riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule erihoolekandeteenuse osutamiseks; 3) erihoolekandeteenuse osutajal, kellelt isik soovib teenust, on olemas vaba koht. 10.

§ 71

lg 1 ei näe SKA-le ette kaalumisõigust, vaid selle kohaselt tuleb suunamisotsus inimesele väljastada, kui normi eeldustes sätestatud kolm tingimust on täidetud. Praeguses asjas on vaidlus selle üle, kas lisaks

§ 71

lg-s 1 sätestatud eeldustele peab suunamisotsuse väljastamiseks olema täidetud ka

§ 71lg-s 5 sätestatud eeldus.

11.

§ 71

lg 5 esimene lausepool sätestab, et isikule sobiva erihoolekandeteenuse osutaja valivad välja SKA, teenust saama õigustatud isik ja erihoolekandeteenuse osutaja. 11.1.

§ 71

lg 5 sõnastusest järeldub, et sobiva teenuse väljavalimisel osalevad kolm osapoolt. Halduskohtu hinnangul ei tule

§ 71

lg 5 sõnastusest nõuet, et sobiva teenuse , sh teenuse osutaja väljavalimine peab toimuma kõigi osapoolte vahelise kokkuleppe tulemusena.

§ 71

lg 5 kohaselt tuleb kokkulepe saavutada üksnes teenuse osutamise alguskuupäevas (vt käesolev otsus, p 12). Osapoolte vahel kokkuleppe nõudmine ka sobiva teenuse osutaja küsimuses ei vastaks normi mõttele ega eesmärgile. 11.2. Halduskohtu hinnangul on

§ 71

lg 5 mõtteks selgitada osapoolte vahel välja, millist teenust inimene vajab ning kas teenuse osutajal on võimekus seda pakkuda, nt kas ja kuidas teenust pakutakse, milline on teenuse kvaliteet, kus teenust pakutakse. Halduskohtu hinnangul ei ole seega

§ 71

lg 5 mõttega vastuolus, kui teenuse osutaja väljavalimisel selgitatakse osapoolte vahel välja järgmised asjaolud: teenuse osutaja asukoht, teenuseosutamise keskkonnast tulenevad tingimused, tegevused või muud, sh personaliga seotud küsimused. Halduskohtu hinnangul on normi eesmärgiks seada esikohale eeskätt abivajaja ja tema soovid, sh arvestada isiku tahet (vt ka

§ 12lg 1).

Nimelt lähtutakse abiandmisel esmajärjekorras 4 3-18-572 isiku vajadustest ning abimeede tagatakse isikule võimalikult kättesaadaval moel (

§ 3lg 1 p-d 1 ja 6).

Sotsiaalteenuse osutaja peab lähtuma isikukesksuse põhimõttest, sh tagama isiku õiguste kaitse (

§ 3lg 2).

Ka sotsiaalhoolekande seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu 371 SE seletuskiri kinnitab abivajaja esikohale tõstmist: „Teenuse osutaja ühise väljavalimise eesmärk on leida isiku soovidele ja vajadustele vastav sobivaim teenuse osutaja. Samuti on teenuse osutajal võimalik kohtuda enne isiku teenusele saabumist isikuga ja leppida kokku, millal isik teenusele tuleb, ja selgitada välja, millised on isiku erivajadused jne. [---] Kolmepoolse kohtumise eesmärk on ka tagada kliendile (teenusele suunatud isikule) võimalus valida teenuse osutajate vahel. Kui Sotsiaalkindlustusamet suunaks isiku ilma isikuga suhtlemata vabale teenuskohale omal valikul, kaoks isikul valikuvabadus teenuse osutajate suhtes või oleks isikul raskem teenuse osutajat valida.“(eelnõu seletuskiri, lk 13–14). 11.3.

§ 71

lg 5 mõtteks ei ole kaitsta teenuse osutajaid ega anda neile õigust ise otsustada, kellele ning millistel tingimustel nad teenust pakuvad. Erihoolekande teenuse tagamine on tulenevalt kehtivast õigusest (

§ 4p 1, § 5 lg 1, § 70 lg 1, § 100 lg 1) avalik ülesanne.

Erihoolekandeteenust pakuvad erihoolekandeteenuse osutajad, kellega on sõlmitud halduslepingud (

§ 77

). Tegemist on teenusega, mille osutamine ei saagi tulenevalt selle iseloomust ja eesmärgist toimuda tavapäraste eraõigusreeglite alusel. Teenuse osutajal ei ole õigust enda loodud kriteeriumite alusel otsustada, kellele ja milliste tingimuste alusel ta soovib teenust pakkuda. Teenuse osutaja saab keelduda teenuse osutamisest üksnes objektiivsete kriteeriumite alusel ja kooskõlas sõlmitud halduslepingu ja kehtiva õigusega, nt teenuse saaja keeldub sõlmimast kirjalikku kokkulepet omaosaluse tasumise kohta või kui isik ei tasu omaosalust kokku lepitud mahus kahe järjestikuse kalendrikuu eest (

§ 78lg 1).

11.4. Praegusel juhul tuleb eraõigusliku isiku kohustus pakkuda erihoolekandeteenust SKA-ga sõlmitud halduslepingust (

§ 77

). SKA ja AS Valga Haigla sõlmisid halduslepingu nr 18-11/13 (haldusleping) erihoolekandeteenuse osutamiseks. AS Valga Haigla pakub teenust SKA suunamisotsuste alusel (halduslepingu p-d 1.2 ja 2.1.1). Kui isik on erihoolekandeteenusele suunatud suunamisotsuse alusel, saab teenuse osutaja teenuse andmisest keelduda, kui isik keeldub sõlmimast kirjalikku kokkulepet omaosaluse tasumise kohta või kui ta jätab omaosaluse kahe järjestikuse kalendrikuu eest tasumata (

§ 78lg 1; halduslepingu p 3.3.2).

Vastustaja ei ole erihoolekandeteenuse osutamist välistavatele asjaoludele (s.t

§ 78lg-le 1 ja halduslepingu p-le 3.3.2) tuginenud.

11.5. Halduskohus ei välista

§ 71

lg 5 tõlgendust, et teenuse osutajat ei tule pidada sobivaks, kui isiku käitumine peaks muutma teenuse osutamise ülemääraselt raskeks. Näiteks isik on sedavõrd vägivaldne, agressiivne ning see takistab nii talle kui ka teistele nõuetekohast teenust osutamast. Sellises olukorras on SKA-l erandkorras õigus

§ 71lg 5 alusel pakkuda isikule välja teine teenuse osutaja.

Viimati viidatud juhul ei tee SKA keelduvat otsust mitte kokkuleppe puudumise tõttu, vaid asjaolu tõttu, et teenuse osutaja pole sobiv. Praegusel juhul ei nähtu vaidlustatud otsusest, et kaebaja seadusliku esindaja väidetav ebameeldiv suhtlus haigla personaliga muutis teenuse osutamise ülemääraselt raskeks (vt ka käesolev otsus, p 13). Vastupidi, kaebaja seaduslik esindaja väidab, et kaebaja saab endiselt teenust AS-s Valga Haigla, kuid ilma suunamisotsuseta ning riigi rahastamiseta (vt tl 68). 11.6. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus seisukohal, et SKA keeldus õigusvastaselt kaebajale suunamisotsust AS-i Valga Haigla tegemast.

§ 71

lg 1 ja lg 5 kohaselt ei saa keelduvat otsust teha põhjusel, et AS Valga Haigla ei olnud nõus kaebajale teenust pakkuma tulenevalt kaebaja seadusliku esindaja väidetavast käitumisest. 5 3-18-572 12.

§ 71

lg 5 esimese lause teise poole kohaselt lepivad SKA, teenust saama õigustatud isik ja teenuse osutaja kokku kuupäeva, millest alates teenust osutatakse. Teenuse alguskuupäev on vaja kokku leppida mh selleks, et inimesel oleks teenuse saamiseks vaba koht. Praeguse vaidluse probleem ei olnud kuupäevas.

1. Isegi juhul, kui vaidlusalune norm peaks nõudma osapoolte vahel kokkuleppe saavutamist ka sobivas teenuse küsimuses, ka see ei tingiks kaebajale keelduva otsuse tegemist. 13.
2. Praegusel juhul pole kokkuleppest keeldunud kaebaja ega tema seaduslik esindaja. Kaebaja ja tema esindaja on teenuse saamiseks AS-st Valga Haigla olnud nõus teenuse osutaja asukohaga, teenuseosutamise keskkonnast tulenevate tingimustega, tegevustega, sh personaliga seotud asjaoludega. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kokkulepet ei olnud nõus sõlmima AS Valga Haigla (vt käesolev otsus, p 6.2). 13.
3. Personaliga seotud asjaoludele tuginedes võiks kokkuleppest keelduda, kui selleks esineks põhjus, mis muudaks teenuse osutamise ülemääraselt raskeks (vt käesolev otsus, p 11.5). Halduskohus möönab, et kaebaja seadusliku esindaja ja teenuse osutaja personali vahel võis olla ebameeldiv suhtlusõhkkond (vt väljavõtet tegevusjuhendaja märkmetest, tl-d 32–34). Võimalik ebameeldiv suhtlus teenuse saaja seadusliku esindaja ja teenuse osutaja personali vahel, ei anna

§ 71lg 5 mõttes alust keelduda kokkuleppe sõlmimisest kaebajale teenuse osutamiseks.

Kohtule esitatud asjaolud ei võimalda järeldada, et kaebaja seadusliku esindaja väidetav ebameeldiv suhtlus oleks muutnud kaebajale teenuse osutamise ülemääraselt raskeks (vt käeolev otsus, p 11.5).

1. Halduskohus märgib, et kui erihoolekandeteenust vajava isiku seadusliku esindaja käitumine on ebameeldiv ja see peaks raskendama teenuse osutamist, mitte aga muutma teenuse osutamist võimatuks, on riigil võimalik vajadusel luua erihooldeteenuse osutajale õiguslikud meetmed tagamaks mh konfliktses situatsioonis teenuse osutamine.
2. Eelnevast tulenevalt tühistab halduskohus vaidlustatud otsuse. Vaidlustatud vaideotsus tuleb tühistada, kuna sellega jäeti rahuldamata nõue tühistada SKA
3. detsembri
4. a otsus (haldusmenetluse seadus § 87 lg 2 p 2).
5. Vastustaja märkis
6. septembri
7. a vastuses, et AS-s Valga Haigla on kõik teenuse kohad täidetud (tl 74). Halduskohtule ei ole otsuse tegemise hetkeks teada, et

§ 71lg-s 1 sätestatud suunamisotsuse väljastamise kõik eeldused on täidetud.

Seetõttu ei kohusta halduskohus SKA-d suunamisotsust väljastama, vaid uuesti suunamisotsuse väljastamise küsimust lahendama 30 päeva jooksul (riigivastutuse seadus (RVastS § 6 lg 5).

1. Halduskohus peab mh vajalikuks märkida järgnevat. Kui õigusvastase keelduva suunamisotsuse tegemisega on rikutud isiku õigusi, on isikule kaasnevaid negatiivseid tagajärgi võimalik kas heastada nt tagasiulatuva suunamisotsuse tegemisega (RVastS § 11, HKMS § 37 lg 2 p 5) või kahju hüvitamisega (RVastS § 7 lg 1, HKMS § 37 lg 2 p 4).
2. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja tasus riigilõivu 15 eurot, mis tuleb SKA-lt kaebaja kasuks välja mõista.
3. Kaebajale on määratud riigi õigusabi kaebaja esindamiseks halduskohtumenetluses. Esindaja taotleb riigi õigusabi tasu ja kulude 590 euro ja 40 sendi hüvitamist (tasu ja kulud sisaldavad käibemaksu) (tl-d 69–70) kindlaksmääramist. Kulud koosnevad kaebuse 6 3-18-572 koostamisest (330 min, 396 eurot), töö e-toimikuga (10 min, 12 eurot), vastusega tutvumisest ja suhtlusest kliendiga (50 min, 60 eurot), tutvumisest kohtu määrusega ja nõudega ning suhtlusest kliendiga (20 min, 24 eurot). Tasu riigi õigusabi osutamise eest halduskohtumenetluses, sh halduskohtusse kaebuse koostamine ja esitamine, on 12 eurot iga kümne minuti kohta (justiitsministri
4. juuli
5. a määrus nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (määrus nr 16) § 11 lg 1). Halduskohtumenetluses, v.a kohtuistungil osalemine, on tasu miinimummääraks 10 minuti tasu (määrus nr 16 § 11 lg 2). Kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks (määrus nr 16 § 1 lg 10). Halduskohtu hinnangul on esindaja taotletav tasu mõistlik ja põhjendatud ning vastab määruse nr 16 toodud määradele. Käibemaksukohustuslaste registri andmetel on Advokaadibüroo LMP, mille kaudu esindaja teenust osutab, käibemaksukohustuslane. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud maksab esindajale välja advokatuur (RÕS § 24 lg 1).
6. Kaebaja ja tema seadusliku esindaja nimi tuleb otsuse avaldamisel asendada initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 7