Obsah (10)

§ 481§ 663§ 4891§ 5§ 230§ 231§ 232§ 407§ 79§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2019. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-116904 Tsiviilasi Swedbank AS maksekäsu kiirmenetluse a

§ 481

lg 2¹,

RS § 6 lg 2). 1

1. Anda Swedbank AS nõue Urmas Einroos'i vastu üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Edastada määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav ja jõustub kättetoimetamisest.
3. Asjaolud 10.08.
4. a esitas Swedbank AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Urmas Einroos'i vastu 3307,85 euro ja nõudele lisanduva viivise saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. 23.08.
5. a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud * * 25.08.
6. a. 12.09.
7. a esitas võlgnik Urmas Einroos Tartu Maakohtule vastuväite. 15.09.
8. a edastas Tartu Maakohus võlgniku vastuväite Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale. Vastuväite esitamise viimane tähtpäev oli 11.09.
9. a, mistõttu oli võlgniku vastuväide esitatud seaduses ettenähtud tähtaega ületades ja kohus jättis vastuväite tähelepanuta.
10. Vaidlustatud kohtumäärus Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 15.09.
11. a määrusega maksekäsu kiirmenetluses käesolevas tsiviilasjas tegi kohus maksekäsu, millega kohustas võlgnikku Urmas Einroos tasuma avaldajale Swedbank AS põhinõudeid summas 2923,95 eurot ja kõrvalnõudeid summas 261,97 eurot ning hüvitama riigilõivu 101,93 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. Ühtlasi kohustati võlgnikku Urmas Einroos tasuma avaldajale Swedbank AS täiendavalt viiviseid järgmiselt:
12. põhinõue – 0,022% päevas summalt 2923,95 EUR alates 16.09.
13. a. Võlgnik oli kohustatud tasuma viiviseid kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni ulatuses, et kõrvalnõuded kokku ei ületa avalduses esitatud põhinõuet ning sissenõutavad summad kokku ei ületa 6400 (kuus tuhat nelisada) eurot (

§ 481

lg 2¹,

RS § 6 lg 2). Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule. Maksekäsk on võlgnikule kätte toimetatud 19.09.

1. a * *.
2. Määruskaebus, menetluse käik 04.10.
3. a esitas võlgnik Urmas Einroos kohtule määruskaebuse maksekäsule, milles ei nõustu tema suhtes tehtud maksekäsuga tervikuna ja leiab, et nõue on tema vastu esitatud valeandmete alusel. 20.11.
4. a määrusega jäeti määruskaebus käiguta ja määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks määruskaebuses. 09.05.
5. a määrusega keeldus kohtunikuabi võlgniku 04.10.
6. a määruskaebuse menetlusse võtmisest. 30.05.
7. a esitas võlgnik määruskaebuse 09.05.
8. a kohtumäärusele, mille Tallinna Ringkonnakohus 11.12.
9. a määrusega rahuldas ja tühistas Pärnu Maakohtu kohtunikuabi 09.05.
10. a määruse ning saatis tsiviilasja 04.10.
11. a määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale. 05.02.
12. a võttis kohtunikuabi võlgniku 04.10.
13. a määruskaebuse menetlusse ja andis määruskaebuse lahendamiseks üle kohtunikule

§ 663lg 6 alusel.

Kohtu seisukoht 4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 4891 lg 2 p-le 1-3 võib 2 võlgniku määruskaebus võib tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võlgnik 04.10.2017. a määruskaebuses tuginenud

§ 4891

lg 2 p-le 3, s.o nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu, kuna võlgnik leiab määruskaebuses, et tegemist on valenõudega. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus, kas maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue võib olla selgelt põhjendamatu. 4.

1. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on avaldaja kirjeldanud nõude aluseks olevaid asjaolusid alljärgnevalt: Swedbank AS ja võlgnik sõlmisid vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu. Lepingu kohaselt võimaldas avaldaja võlgnikule krediidilimiiti. Võlgnik rikkus oma lepingulist kohustust jättes kasutatud krediidilimiidilt intressi tasumata. Avaldaja teavitas võlgnikku kirjalikult lepingust tulenevast võlgnevusest ja nõudis võlgnevuste tasumist. Võlgnik ei ole avalduse esitamise seisuga oma lepingust tulenevaid kohustusi avaldaja ees täitnud.. Tõenditena on avaldaja nimetanud järgmisi dokumente: muu (laenuleping), muu (kiri võlgnikule), muu (võlgnevuse arvestus), muu (avaldaja hinnakiri). 4.
2. 08.06.
3. a saatis kohtunikuabi avaldajale seisukoha nõude

§ 663lg 3 alusel.

Avaldaja on 14.06.

1. a seisukohas määruskaebusele leidnud, et võlgniku esitatud vastuväited on sisutühjad ning 04.10.
2. a määruskaebust ei saa menetlusse võtta, sest seal ei tugineta

§ 4891lõikes 2 nimetatud asjaoludele.

Seetõttu tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata. 4.3.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.

§ 231

lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Käesolevas tsiviilasjas on võlgnik tema vastu maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudele vastu vaielnud, mistõttu oli avaldajal määruskaebusele seisukoha esitamisel õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

§ 232

lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kohus leiab, et avaldaja ei ole esitanud kohtule ühtegi dokumenti, millest nähtuks avaldaja nõudeõigus võlgniku vastu. Riigikohus on selgitanud, et määruskaebemenetluses tuleb erinevalt maakohtu menetlusest kontrollida ka nõude põhjendatust. Ringkonnakohus peab kontrollima maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude õiguslikku põhjendatust samamoodi nagu seda tehakse hagi kontrollimisel tagaseljaotsuse korral

§ 407

lg 1 esimese lause kohaselt (vt RKTKm 3-2-1-165-16, p-d 14.3-14.4).

§ 407

lg 1 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus on seisukohal, et kohtule maksekäsu kiirmenetluses esitatud asjaolude kirjelduse pinnalt ei ole võimalik kohtul jõuda järeldusele, et avaldaja nõue on õiguslikult põhjendatud ja seda olukorras, kus võlgnik on nõudele vastu vaielnud ning avaldaja ei ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid. 3 4.4. Eeltoodu näol esineb

§ 4891

lg 2 p-s 3 nimetatud asjaolu - nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu ning käesolev tsiviilasi tuleb anda lahendamiseks üle hagimenetlusse

§ 4891lg 4 teise lause alusel.

Seega rahuldab kohus võlgniku määruskaebuse. 5. Kohus leiab, et avaldaja õigusi ei ole rikutud, kuna tal on võimalus oma nõue esitada hagimenetluses, millele on võlgnikul kostjana õigus esitada oma vastuväiteid ja kasutada oma vastuväidete tõendamiseks kõiki seaduses ettenähtud tõendamisvahendeid. 6.

§ 4891

lg 4 sätestab, et kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus tsiviilasjas nr 2-17-116904 15.09.

1. a maksekäsu, millega kohustas võlgnikku Urmas Einroos tasuma avaldajale Swedbank AS põhinõudeid summas 2923,95 eurot ja kõrvalnõudeid summas 261,97 eurot ning hüvitama riigilõivu 101,93 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. Ühtlasi kohustati võlgnikku Urmas Einroos tasuma avaldajale Swedbank AS täiendavalt viiviseid järgmiselt:
2. põhinõue – 0,022% päevas summalt 2923,95 EUR alates 16.09.
3. a. Võlgnik oli kohustatud tasuma viiviseid kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni ulatuses, et kõrvalnõuded kokku ei ületa avalduses esitatud põhinõuet ning sissenõutavad summad kokku ei ületa 6400 (kuus tuhat nelisada) eurot (

§ 481

lg 2¹,

RS § 6 lg 2). 7.

§ 4891lg 4 2.

lause kohaselt maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on pädevaks kohtuks nimetatud Harju Maakohus. Vastavalt üldisele kohtualluvusele

§ 79lg 1 järgi võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi.

Rahvastikuregistris puuduvad võlgniku Urmas Einroos'i kehtivad elukohaandmed, kuid viimane teadaolev võlgniku elukoht asus *. Määruskaebuses on võlgnik samuti märkinud oma elukohaks T linnas asuva aadressi. Käesoleval ajal viibib võlgnik * *. Justiitsministri

1. oktoobri
2. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 1 p 1 järgi teenindab Harju maakonda Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja. Eeltoodust tulenevalt tuleb

§ 79

lg 1 järgi käesolev tsiviilasi anda üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 8.

§ 172

lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4