KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 03.10.2018, Tallinn Haldusasja

) § 13 kohaselt, vastab projekteerimistingimustele ning majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Vändra Vallavalitsus väljastas 24.11.2016 AS-le Eesti Energia ehitusloa nr 1612271/

2. Vändra Vallavalitsus keeldus 22.11.2016 korraldusega nr 234 XX-le ehitusloa väljastamisest, kuna esitatud ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja 2

§ 44p 1 ja § 12 lg 3).

5. Vändra Vallavalitsus keeldus 22.11.2016 korraldusega nr 235 ehitusloa väljastamisest AS-le Eesti Elekter, kuna esitatud ehitusprojekt ei vastanud ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja projekteerimistingimustele. Korralduses on välja toodud mitmed puudused taotluse juurde esitatud materjalides. Muu hulgas on küsitav ehitusprojekti koostanud isiku pädevus; projekt ei sisalda nõutud asendiplaani ning selles pole kirjeldatud meetmeid, millega vähendatakse vundamentide rajamisel pinnavee sattumist põhjavette; ehitusprojekti geodeetiline alusplaan ja ehitusgeoloogiline uuring ei vasta nõuetele. Lisaks on korralduses märgitud, et Eesti Energia AS esitas ehitusloa taotluse 38 elektrituuliku ehitamiseks ja vallavalitsus on otsustanud väljastada ehitusloa. Ehitusõigus on selles osas realiseeritud ning uue ehitusloa väljastamine samade ehitiste rajamiseks kahjustaks maa omaniku õigusi (

§ 44p 1 ja § 12 lg 3).

1. AS Raisner ja XX esitasid 07.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vändra Vallavalitsuse 22.11.2016 korralduste nr 231 ja nr 234 tühistamiseks (haldusasi nr 3-16-2515).
2. AS Eesti Elekter esitas 09.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vändra Vallavalitsuse 22.11.2016 korralduste nr 231 ja 235 ning 24.11.2016 ehitusloa tühistamiseks (haldusasi nr 316-2532).
3. AS Raisner ja XX esitasid Vändra Vallavalitsusele 06.12.2016 ehitusloa taotluse Metsakülas tuuleelektrijaama rajatise ehitamiseks. Vändra Vallavalitsus tagastas 04.01.2017 kirjaga nr 7-6/1008 AS Raisner ja XX ehitusloa taotluse läbivaatamatult põhjusel, et ehitusloa andmine oleks olnud ilmselgelt võimatu.
4. AS Raisner ja XX esitasid 02.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vändra Vallavalitsuse kohustamiseks vaatama ehitusloa taotlus läbi (haldusasi nr 3-17-258).
5. AS Eesti Elekter esitas Vändra Vallavalitsusele 15.12.2016 ehitusloa taotluse Metsakülas tuuleelektrijaama rajatise ehitamiseks. Vändra Vallavalitsus tagastas 06.01.2017 kirjaga nr 7-6/727 AS Eesti Elekter ehitusloa taotluse läbivaatamatult põhjusel, et ehitusloa andmine oleks olnud ilmselgelt võimatu.
6. AS Eesti Elekter esitas 06.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vändra Vallavalitsuse 06.01.2017 otsuse tühistamiseks ja ehitusloa taotluse läbi vaatamise kohustamiseks (haldusasi nr 3-17-280).
7. Tallinna Halduskohus liitis 09.05.2018 määrusega haldusasjad nr 3-16-2515, nr 3-16-2532, nr 3-17-258 ja nr 3-17-280 ühte menetlusse haldusasjaks nr 3-16-
9. AS Raisner ja XX kaebuste põhjendused. Vastustaja jättis kaebajatele ehitusloa õigusvastaselt väljastamata. Vändra Vallavalitsuse korralduses viidatud

§ 44p-dest 1 ja 2 ning § 12 lg-st 3 ei tulene õigust keelduda kaebajatele ehitusloa väljastamisest seetõttu, et ehitusluba on juba antud kolmandale isikule. 3

§-st 44 ei tulene ehitusloa väljastamisest keeldumiseks sellist alust. Ehitusseadustik ei näe ette, et ehitusloa väljastamisega oleks ehitusõigus realiseeritud. Ehitusõiguse realiseerimisega oleks tegemist juhul, kui selle objektiks olevad elektrituulikud oleks püstitatud. Vastustaja oleks pidanud kaasama Eesti Energia AS ehitusloa taotluse menetlusse kavandatava tuulepargi aluse kinnistu omaniku ja kaebaja. Kaebajale ei antud enne ehitusloa väljastamisest keeldumist võimalust esitada oma arvamus ja vastuväited. Kaebajale jääb selgusetuks, mis kaalutlustel eelistati ehitusloa väljastamisel Eesti Energia AS-i temale. Eesti Energia AS eelistamisega on vastustaja rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastustaja jättis kaebaja 15.12.2016 ehitusloa taotluse õigusvastaselt läbi vaatamata.

1. Põhja-Pärnumaa vald (Vändra valla õigusjärglane) vaidles kaebustele vastu ning palus jätta need rahuldamata. 1) HMS § 40 lg 3 p 2 järgi võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Praegusel juhul ei olnud vastustajal vaja lisaandmeid ja kaebajate taotlustes esitatud andmetest ei kaldutud kõrvale. Kaebajate õigust ärakuulamisele ei ole seega rikutud. Haldusorgan ei ole kohustatud vastu võtma puudustega ehitusloa taotlust. Praeguses asjas ei ole kohaldatav HMS § 15 lg
2. Ehitusseadustiku järgi ei ole haldusorganil kohustust anda taotlejale võimalus puuduste kõrvaldamiseks.

§ 42

lg-s 6 sätestatud nõue on täidetud sellega, et maa omanik on Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu menetlusse kaasatud kooskõlastajana. 2) Puudub alus väita, et vastustaja on lähtunud pelgalt Eesti Energia AS huvidest ning jätnud kaebajate huvid arvestamata. Vastustaja on teostanud diskretsiooni nõuetekohaselt. Eesti Energia AS-le ehitusloa väljastamise ja kaebajatele ehitusloa väljastamata jätmisega ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Eesti Energia AS esitas ehitusloa taotluse enne kaebajaid ning kaebajate taotlused olid erinevalt Eesti Energia AS taotlusest puudustega. Kaebajatele polnud enam võimalik ehitusluba anda, kuna Eesti Energia AS taotluse alusel ehitusloa väljastamisega sai teemaplaneeringuga ette nähtud ehitusmaht täidetud.

§ 32

p 2 kohaselt keeldub pädev asutus projekteerimistingimuste andmisest juhul, kui projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule. Seega juhul, kui üldplaneeringus antud ehitusõigus on juba projekteerimistingimustega realiseeritud, siis oleksid järgnevad projekteerimistingimused üldplaneeringuga vastuolus. Sama põhimõte on sätestatud ka ehitusloa andmisest keeldumisel. 16. Eesti Energia AS palus jätta kaebused rahuldamata. 1) Korraldus nr 231 ei riku ei kaebajate subjektiivseid õigusi. Vastustaja ei pidanud kaebajaid kolmanda isiku ehitusloa taotluse lahendamisse kaasama. Eesti Energia AS ja kaebajad ei olnud võrdses olukorras – Eesti Energia AS taotlus oli varasem kui kaebajate 4

§-d 40–42, mis on HMS § 15 lg 2 suhtes erinormid. Ehitusloa taotluse nõuetele mittevastavuse korral ei pea menetleja andma taotlejale tähtaega mittevastavuste kõrvaldamiseks. Asjakohatud on AS Eesti Elekter väited selle kohta, et tema esitatud taotluse puudused olid kõrvaldatavad. Ehitusseadustik omistab kaalu puuduste tõsidusele, mitte asjaolule, kas neid saab kõrvaldada või mitte. Nii AS Raisner kui ka AS Eesti Elekter taotlustes esines olulisi sisulisi puudusi. Vastustaja ei pidanud kaebajaid täiendavalt ära kuulama.

§ 42lg 5 järgi tuleb ehitusluba anda 30 päeva jooksul taotluse saamisest.

Vallavalitsus ei saanud viivitada Eesti Energia AS taotluse menetlemisega põhjusel, et tema menetluses olid ka kaebajate puudustega taotlused. Olukorras, kus kaks või enam isikut on esitanud sama eesmärgiga taotluse, toimetatakse haldusmenetlusi lähtuvalt taotluste saabumise järjekorrast. Kaebajad pole välja toonud ühtegi asjaolu, mis õigustaks sellest põhimõttest kõrvale kaldumist. Kahe konkureeriva ehitusloa väljastamine oleks selgelt rikkunud avalikke huve ja kahjustanud kinnistu omaniku (Eesti Vabariik) õigusi. 17. Tallinna Halduskohus jättis 05.07.2018 otsusega kaebused rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning mõistis AS-lt Raisner ja AS-lt Eesti Elekter kummaltki välja Eesti Energia AS menetluskulude katteks 2275 eurot (resolutsiooni p 2). Eesti Energia AS ehitusloa taotlus vastas nõuetele ning vastustajal ei olnud alust jätta seda rahuldamata. Kaebajate taotlustes seevastu esinesid puudused. XX taotluse kohta on korralduses nr 234 märgitud, et ehitusprojekti koostamisel osalenud isikutel puudus projekteerimiseks vajalik registreering, samuti oli puudu asendiplaan, arhitektuurne joonis ja konstruktsioonide osa. Korralduse nr 235 kohaselt oli AS Eesti Elekter esitatud ehitusprojekti koostanud isiku pädevus küsitav ning lisamata oli asendiplaan. Haldusorganil ei ole vastavalt

§-le 41 ehitusloa taotluse menetlemisel kohustust anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Samuti ei tulene ehitusseadustikust nõuet kaasata ehitusloa taotluse menetlusse teisi, hilisemaid taotlejaid. Praegusel juhul poleks kaebajate kaasamine Eesti Energia AS ehitusloa taotluse menetlusse asja otsustamist mõjutanud ning lisaks poleks vastustajal enam olnud võimalik järgida

§ 42lg-s 5 sätestatud tähtaega.

On ka ilmne, et vastustaja poleks saanud rahuldada nii kolmanda isiku kui ka kaebajate taotlusi ning väljastada erinevatele isikutele ehituslube ühele kinnistule sama objekti ehitamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 18. AS Raisner ja XX paluvad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega nende kaebus rahuldada. 1) Kohus tõlgendas ja kohaldas

§-e 42 ja 44 valesti.

§ 44

ega muud selle seadustiku sätted ei välista samale objektile mitme ehitusloa andmist.

§-st 42 tulenevalt antakse ehitusluba ehitusprojektile, mitte kinnistule või selle osale. See tähendab, et ehitusluba tuleb anda, kui selle taotlemisel esitatud ehitusprojekt vastab nõuetele. Ehitusloa andmisel ei pea kohalik omavalitsus kontrollima eraõiguslikul alusel antavate nõusolekute olemasolu, nagu nägi ette enne 1. juulit 2015 kehtinud ehitusseadus. Seega üksnes selle tõttu, et kolmandale isikule oli sama objekti ehitamiseks väljastatud ehitusluba, ei saanud vastustaja jätta kaebajate 06.12.2016 taotlust rahuldamata. 2) Halduskohus on vääralt leidnud, et ehitusloa taotlemisel ei kohaldu haldusmenetluse põhimõtted. Ehitusseadustik ei sisalda eriregulatsiooni HMS § 40 ja § 15 lg 2 suhtes. Seega kohalduvad need sätted ka ehitusloa taotlemise menetluses. 5

§ 41lg 7 p 2 mõttes.

Vastustaja isegi ei kaalunud kaebajate menetlusse kaasamist, jättes kasutamata

§ 42lg 7 p-st 2 tuleneva kaalutlusõiguse.

Riik ei ole tänaseni andnud ühelegi isikule üle Tootsi tuulepargi kinnistu omandi- ega kasutusõigust. Samas kui kaebajad omandaksid kavandataval enampakkumisel tuulepargi maakasutusõiguse, välistaks kolmandale isikule väljastatud ehitusluba kaebajatele ehitusloa andmise. Kohus pole kaalutlusõiguse teostamist sisuliselt kontrollinud. Vastustaja oleks pidanud kaebajatele andma võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Ka ehitisregistri kasutusjuhend näeb sõnaselgelt ette olukorra, kus menetleja on ehitusloa taotluse märkuste lahendamiseks tagasi saatnud ning sellisel juhul saab taotleja sisestada märkuste lahendused. Kaebajate taotluses esinevad puudused olid vormilised ja need oleks saanud kõrvaldada. Kaebajad esitasid vallale kõik vajalikud dokumendid 06.12.

1. Halduskohus jättis tähelepanuta asjaolu, et vastustaja pole võtnud seisukohta kaebajate esitatud projekteerimistingimuste taotluse kohta. Vastustaja tegevusetuse tõttu ei saanud kaebajad aru, et nad peaksid esimesel võimalusel ehitusloa taotluse esitama. 3) Vastustaja on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Ehkki Eesti Energia AS esitas ehitusloa taotluse neli päeva enne kaebajaid, kooskõlastasid Lennuamet, Kaitseministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet selle alles 14.11.
2. Seega ei olnud 04.11.2016, mil kaebajad esitasid oma esmakordse taotluse, kolmandal isikul mingit eelist kaebajate ees. Riigikohtu seisukoha järgi peab avaliku ressursi kasutusse andmine toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (15.12.2005 otsus nr 3-3-1-59-05, p 17). Võrdse kohtlemise tagamiseks oleks vastustaja pidanud kõrvale kalduma taotluse esitamise järjekorrast ning jagama piiratud ressursi kaasavas menetluses, milles oleks pidanud välja selgitama ka kinnistu omaniku seisukoha. 4) Kohus mõistis AS-lt Raisner kolmanda isiku menetluskulude katteks põhjendamatult suure summa. Halduskohus ei hinnanud, kas taotluses nimetatud toimingud ja nendele kulutatud aeg on põhjendatud ning jättis eristamata, millise kaebaja kaebuse ja taotlustega konkreetne toiming seondub. AS-lt Raisner pole õiglane välja mõista kolmanda isiku menetluskulusid, mis on seotud AS Eesti Elekter esitatud esialgse õiguskaitse taotlusele ja määruskaebusele vastamisele. Põhjendatud ei ole kaebajalt kolmanda isiku kasuks suurema summa väljamõistmine kui 877,5 eurot (6,75 tundi × 130 eurot/tund).
3. AS Eesti Elekter palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Halduskohus ei ole põhjendanud, mis ta ei nõustu kaebaja seisukohaga haldusmenetluse seaduse kohaldamisest. Ehitusseadustiku seletuskirjast nähtuvalt oli seadusandja tahe, et ehitusloa taotluse menetlemisel kohaldataks haldusmenetluse põhimõtteid, sealhulgas puuduste kõrvaldamise võimaldamine. Et kaebaja taotluses esinevad puudused olid kõrvaldatavad, oleks vastustaja pidanud HMS § 15 lg-st 2 tulenevalt andma kaebajale võimaluse puudused kõrvaldada. 2) Vastustaja oli

§ 42

lg-st 6 tulenevalt kohustatud kaasama ehitusloa menetlusse kinnistu omanikuna Eesti Vabariigi. Vastustaja põhjendas ehitusloa andmisest keeldumist kinnistu omaniku huvide kahjustamisega, samas pole välja selgitatud, kas Eesti Vabariigil oleks olnud vastuväiteid täiendava ehitusloa väljastamisele. Arvestades, et korraldused nr 231 ja nr 6

§ 44

p-le 1 ei ole asjakohane, kuna vastustaja ei keeldunud ehitusloa väljastamisest, vaid jättis kaebaja taotluse läbi vaatamata. Lisaks sellele vastas kaebaja ehitusloa taotlus nii kehtestatud detailplaneeringule kui ka projekteerimistingimustele. Olukorras, kus pole teada, kes saab tuulepargi maa-ala omanikuks, oleks vastustaja pidanud kas kõigile taotlejatele loa väljastama või jätma ehitusloa üldse väljastamata, kuni selgub, kellest saab tuulepargi arendaja. Praegusel juhul on vastustaja andnud riigiettevõttele lubamatu konkurentsieelise eraettevõtjate ees. 4) Kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõistetud menetluskulu on põhjendamatult suur. 20. Põhja-Pärnumaa vald vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ning palub jätta need rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebajatele ehituslubade andmisest keeldumise aluseks olid eelkõige taotlustes esinenud puudused (

§ 44

p-d 1 ja 2), mitte niivõrd asjaolu, et samale objektile oli juba ehitusluba väljastatud. Ehitusseadustik annab ammendava loetelu isikutest, kes tuleb ehitusloa menetlusse kaasata.

§ 42

lg 7 kohaselt esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks ehitusloa eelnõu, kuna üksnes see saab puudutada menetlusse kaasatavate isikute õigusi ja huve. Teiste õigusi ei saa puudutada eelnõu, mille kohaselt ehitusloa andmisest keeldutakse. Kuna kaebajate taotlustele lisatud ehitusprojektid ei vastanud õigusaktis esitatud nõuetele ja projekteerimistingimustele, siis ei saa asjaolu, et kinnisasja omanik jäi menetlusse kaasamata, rikkuda kaebajate huve ja õigusi. Korraldus nr 231 ei saanud rikkuda kaebajate õigusi, vaid nende ehitusloa taotluste kohta tegi vastustaja eraldi otsused. Seetõttu ei pidanud vastustaja kaebajaid Eesti Energia AS ehitusloa taotluse menetlusse kaasama. 21. Eesti Energia AS palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. 1) Halduskohus ei eksinud

§-de 42 ja 44 tõlgendamisel ja kohaldamisel. Vastustaja tõi korraldustes nr 234 ja nr 235 välja mitmed puudused, mille esinemise faktile ei ole kaebajad vastu vaielnud. Seega leidis halduskohus õigesti, et esinesid

§ 44p-dest 1 ja 2 tulenevad alused kaebajate taotluste rahuldamata jätmiseks.

Samas oleks vastustaja otsused olnud õiguspärased ka juhul, kui vastustaja oleks kaebajate taotluste alusel ehituslubade väljastamisest keeldunud põhjusel, et Eesti Energia AS-le juba oli sama objekti ehitamiseks väljastatud ehitusluba. Sellisel juhul oleks saanud ehitusloa andmisest keelduda

§ 44

p 4 alusel, kuna kaebajatele ehituslubade väljastamine oleks ülemääraselt kahjustanud kinnistu omaniku õigusi. Planeering näeb kinnistule ette ühe tuulepargi rajamise ning seega ei saa anda ehitusõigust suurema arvu tuulikute püstitamiseks. 2) Halduskohus leidis õigesti, et vastustaja ei pidanud kaebajatele HMS § 15 lg 2 alusel andma võimalust puuduste kõrvaldamiseks. Ehitusseadustikus on ehitusloa menetlus ammendavalt reguleeritud ja haldusmenetluse seadus sellele täiendavalt ei kohaldu. Isegi kui HMS § 15 lg 2 kohalduks, ei oleks vastustaja sellegipoolest pidanud määrama kaebajatele tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuna nende taotlustes esinevad puudused olid valdavalt sisulised, mitte vormilised. 3) Vastustaja ei pidanud kaebajaid Eesti Energia AS ehitusloa taotluse menetlusse kaasama ega neid ära kuulama. Kaebajate õigust võrdsele kohtlemisele pole rikutud. 4) Kolmanda isiku menetluskulud ei olnud põhjendamatult suured. Halduskohus jättis osa kolmanda isiku kuludest (18.06.2018 menetlusdokumendi koostamise kulu 1787,50 eurot) kaebajatelt välja mõistmata. 7

§-d 40–42 reguleerivad ehitusloa menetlemist ammendavalt ning HMS § 15 ei kohaldu.

§ 2

lg 4 järgi kohaldatakse ehitusseadustikus ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades ehitusseadustiku erisusi. Ehitusseadustiku

1. ptk
2. jaos pole sätestatud, mida peab pädev asutus tegema juhul, kui registrile esitatud ehitusloa taotlus on puudustega. Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks ei peaks HMS § 15 ehitusloa taotluse menetluses kohalduma. Ehitusseadustik ei välista selgesõnaliselt nimetatud sätte kohaldamist ning seda ei saa tuletada ka ehitusloa menetluse eripärast. Halduskohtu tõlgenduse järgi oleks normistik ebamõistlikult jäik ning vastuolus haldusõiguse üldpõhimõtetega. Halduskohtu seisukoha ekslikkust kinnitab ka ehitusseadustiku eelnõu seletuskirjas (lk 80) märgitu, et kuna praktikas on tekkinud arusaamatusi selle tõttu, et ehitusseadustikus reguleeritud menetlusi ei osata siduda halduse üldpõhimõtetega, oleks õigusselguse huvides mõttekas ehitusluba käsitlev osa seaduses üles ehitada haldusmenetluse seadusest lähtudes. Ka näiteks juhul, kui kooskõlastajad või arvamuse avaldajad esitavad märkusi (

§ 42

lg 8), mille tulemusel tuleb ehitusloa taotlust või sellega seonduvaid dokumente muuta, peab haldusorgan andma taotlejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 24. Õige on kolmanda isiku tähelepanek, et HMS § 15 lg-s 2 peetakse silmas eelkõige vormilisi puudusi. See järeldub juba kõnealuse sätte sõnastusest („kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi“). Ühtlasi toetab seda tõlgendust nii kohtupraktika (Riigikohtu 20.06.2013 määrus nr 3-3-1-34-13, p 9 ja 07.06.2018 otsus nr 3-16-586, p 16) kui ka õiguskirjandus (A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tallinn, Juura, 2004, lk 136). Kõrvaldatavate vormiliste puuduste esinemise korral on haldusorganil kohustus anda taotlejale võimalus nende kõrvaldamiseks. Samas ei välista HMS ega

ka muude, sisuliste puuduste korral nende kõrvaldamiseks tähtaja määramist, kui puuduste kõrvaldamine on võimalik ja otstarbekas, arvestades haldusmenetluse üldisi põhimõtteid. Puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmine on sellisel juhul haldusorgani kaalutlusotsus (vt ka ehitusseadustiku seletuskiri, lk 86). 25. Korralduses nr 234 (I kd, tl 23–23p) on vastustaja toonud muu hulgas välja, et ehitusprojekti koostanud ja selle allkirjastanud isikutel puudub majandustegevuse registris registreering projekteerimise kohta. Korralduses nr 235 (I kd, tl 21–21p) on vastustaja märkinud, et ta ei saa olla veendunud ehitusprojekti koostanud projekteerija pädevuses. Lisaks on vastustaja korraldustes nr 234 ja nr 235 nimetanud ka muid projektides esinevaid puudusi, mis eeldavad kas täiendavate dokumentide esitamist (sealhulgas nõuetekohane geoloogiline uuring) või projekti mõningast täiendamist või muutmist. Projekteerija pädevuse (eeldatavat) puudumist ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada pelgalt vormiliseks puuduseks. Pädevaks saab lugeda isikut, kellel on töö eripärale vastav kvalifikatsioon. Isik ei või anda eksitavat teavet oma kvalifikatsiooni kohta ega tohi teha töid, milleks tal puudub kvalifikatsioon (

§ 23lg 2).

Arvestada tuleb sellega, et ehitusloa andmisel kontrollitakse ehitusprojekti formaalselt. Kui haldusorganil on põhjust kahelda ehitusprojekti koostanud isiku asjatundlikkuses, ei saa ta olla veendunud ehitusprojekti vastavuses õigusaktidest tulenevatele nõuetele (

§ 42lg 1). 8

§ 44

p 2 kohaselt on ehitusprojekti koostajal vastava pädevuse puudumine ehitusloa andmisest keeldumise aluseks. Ehkki

§-i 44 grammatiliselt tõlgendades võiks asuda seisukohale, et selles on loetletud imperatiivsed tagastamise alused („pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest“), siis ehitusseadustiku eelnõu seletuskirjast (lk 86–87) ning kohtupraktikast (vt Riigikohtu 24.11.2017 otsuse nr 3-17-1398 p-d 16–17, milles käsitletakse

§-ga 44 analoogse sõnastusega

§-i 55) järeldub, et

§-i 44 tuleb tõlgendada kaalutlusõigust andvana, kusjuures kaalutlusruum sõltub konkreetsest tagastamise alusest.

§ 44

p 2 puhul on ringkonnakohtu arvates haldusorgani kaalutlusruum võrdlemisi kitsas – kui ehitusprojekti koostajal on tuvastatud töö eripärale vastava kvalifikatsiooni puudumine, ei saa eeldada tema koostatud ehitusprojekti nõuetele vastavust ja selle alusel ehitusluba väljastada.

§ 44p 2 kohaldamisel tuleb samas arvestada ka HMS §-s 15 sätestatut.

Proportsionaalseks ei saa pidada ehitusloa väljastamisest automaatset keeldumist, ilma et haldusorgan oleks juhtinud taotleja tähelepanu projekteerija pädevuse küsitavusele ning andnud võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Praeguses asjas ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud võimalust anda kaebajatele tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Vastustaja oleks pidanud hindama, kas ja kuidas on võimalik ehitusprojektide puudused kõrvaldada. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine on oluline diskretsiooniviga (vt nt Riigikohtu 02.04.2014 otsus nr 3-3-1-72-13, p 21). Kohus ei saa haldusakti õiguspärasust kontrollides teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3 kolmas lause). Ringkonnakohus ei näe alust asuda seisukohale, et kaebajate taotletud ehituslubade väljastamisest oleks tulnud igal juhul keelduda. AS Eesti Elekter taotluse juurde kuuluva ehitusprojekti koostajal AO-l oli küll projekteerija pädevus, kuid majandustegevuse registris toodud tegevuste loetelu järgi ei pruugi ta olla kvalifitseeritud tuulegeneraatoreid projekteerima. Selle väljaselgitamiseks oleks vastustaja saanud nõuda täiendavaid dokumente AO pädevuse (töö eripärale vastava kvalifikatsiooni) tõendamiseks või näiteks ehitusprojekti ekspertiisi. XX puhul on vastustaja välja toonud projekteerija pädevuse puudumise. Ka selle puuduse kõrvaldamine on põhimõtteliselt võimalik – ja mitte tingimata väga aeganõudval viisil. Näiteks on võimalik kaasata projekti koostamisse pädev isik, kes täiendab ja muudab olemasolevat projekti vastavalt vajadusele ning kinnitab oma allkirjaga selle nõuetele vastavust. 26. Vastustaja on kaebajatele ehituslubade andmisest keeldumise alusena lisaks

§ 44

p-le 2 viidanud ka

§ 44

p-le 1, mis annab aluse ehitusloa andmisest keeldumiseks, kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele.

§ 12

lg 2 kohaselt peab ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Samasisuline nõue kehtib ka ehitusprojektile (

§ 42lg 1).

Vastustaja on seisukohal, et kuna ehitusõigus on eelneva loa andmisega realiseeritud, ei vasta kaebajate kavandatavad ehitised planeeringule kui ehitamisele esitatavale nõudele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline tõlgendus kooskõlas seaduse mõttega. Riigikohus on ehitusseaduse kehtivuse ajal selgitanud, et ehitusluba on seotud kinnisasjaga, määrates kindlaks nõuded kinnistul ehitiste püstitamiseks. Kinnisasjale konkreetse ehitise püstitamiseks kehtestatud nõuded ei saa sõltuda ehitusloa taotluse esitaja isikust või püstitatavate ehitiste omanikust (01.10.2008 otsus nr 3-3-1-51-08, p 9). Seda põhimõtet ei ole ehitusseadustiku kehtestamisega muudetud. See nähtub nii ehitusseadustiku eelnõu seletuskirjast (lk 73) kui ka majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määruse nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord“ lisast 14, mille järgi märgitakse ehitusloal muu hulgas ehitise koha-aadress, kuid mitte taotleja ega kinnisasja omaniku andmeid. Kui ehitusloa taotlejaks ei ole kinnisasja omanik, sõltub ehitusloa realiseerimine taotleja ja omaniku vahelistest õigussuhetest. Asja materjalidest ei 9

§ 42

lg 3 p 2 kohaselt võib ehitusloa kõrvaltingimusena muu hulgas sätestada ehitusloa muutmise võimaluse seoses samale kinnisasjale antud mitme ehitusloa kehtivusega. Praegusel juhul on vastustajal võimalik kehtestada kõrvaltingimus, millega siduda ehitusloa muutmine (või kehtetuks tunnistamine) näiteks kinnistu omanikuga maakasutusõigust puudutava kokkuleppe sõlmimisega või samal objektil teise ehitusloa realiseerimisega. Haldusaktis selle muutmise või kehtetuks tunnistamise võimaluse reserveerimisel (HMS § 53 lg 1 p 4) ei rakendu HMS §-des 64–70 sätestatud piirangud. 27. Kuna kaebajate taotluste rahuldamata jätmine

§ 44

p-de 1 ja 2 alusel oli õigusvastane, tuleb korraldused nr 234 ja nr 235 tühistada. Vastustaja tagastas XX ja AS Eesti Elekter korduvad ehitusloa taotlused vastavalt 04.01.2017 ja 06.01.2017 kirjadega läbivaatamatult

§ 41alusel.

Kuna tegemist on menetlust lõpetavate toimingutega, millega keeldutakse edasisest menetlusest (HMS § 14 lg 6 p 2 ja lg 7), ei saa ringkonnakohus neid kirju tühistada (Riigikohtu 11.03.2004 otsus nr 3-3-1-8-04, p 13), vaid saab üksnes tuvastada nende õigusvastasuse. Ringkonnakohtu hinnangul hõlmavad nii XX ja AS Raisner kui ka AS Eesti Elekter kaebuste eesmärgid korduva ehitusloa taotluse läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist, mis on vajalik eelkõige õigusselguse huvides, mitte niivõrd kaebuse eesmärgi saavutamise seisukohast. Ringkonnakohus kohustab vastustajat vaatama kaebajate ehitusloa taotlused uuesti läbi. Vastustajal tuleb kaebajate ehitusloa taotluste uuel läbivaatamisel arvestada ka XX ja AS Raisner 06.12.2016 ning AS Eesti Elekter 15.12.2016 taotlustes esitatud andmete ja neile lisatud dokumentidega. 28. Korraldus nr 231 on õiguspärane ning kaebajate väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ei pidanud kaebajaid Eesti Energia AS esitatud ehitusloa taotluse menetlusse kaasama. Kaebajad ei olnud tuulepargi aluse maa omanikud, nende kasuks ei olnud sellel kinnisasjal seatud piiratud asjaõigust ning kaebajad pole ka väitnud, et neile kuuluks mõni kinnistu kavandatava tuulepargi vahetus läheduses. Ehitusloa taotluse esitamine ei muutnud kaebajaid isikuteks, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada (

§ 42lg 7 p 2) ega kolmandateks isikuteks HMS § 11 lg 1 p 3 mõttes.

Kinnisasja omaniku kaasamine või kaasamata jätmine Eesti Energia AS ehitusloa taotluse menetlusse ei saanud mõjutada kaebajate õigusi. Ringkonnakohus märgib, et Eesti Vabariik osales menetluses Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu, kes andis ehitusloa menetluses kooskõlastuse. Olukorras, kus kaebajate suhtes tehtud otsused kuuluvad tühistamisele, ei saa võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks pidada pelgalt seda, et erinevalt Eesti Energia AS-le väljastatud ehitusloast tuleb kaebajatele ehitusload väljastada kõrvaltingimusega – eeldusel, et taotlused on nõuetekohased ja ehituslubade väljastamine on võimalik. Kui vastustaja oleks tegutsenud kaebajate soovitud viisil, s.o jätnud kolmanda isiku taotluse menetlemise seisma, kuni kaebajad kõrvaldavad oma taotlustes puudused ja esitavad kolmanda isiku taotluse suhtes arvamuse, oleks see seadnud ohtu

§ 42

lg-s 5 sätestatud 30-päevase tähtaja järgimise ning kahjustanud põhjendamatult kolmanda isiku õigusi. Ehitusõiguse andmisega vastustaja ei võõranda ega anna kasutusse avalikku vara, mistõttu on asjakohatu AS Raisner ja XX apellatsioonkaebuses toodud viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-59-

1. Tuulepargi aluse maa omandamine või kasutusse andmine otsustatakse teises menetluses.
2. Eelneva põhjal tuleb apellatsioonkaebused rahuldada osas, mis puudutab kaebajate ehitusloa taotluste kohta tehtud otsuseid. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega tühistab korraldused nr 234 ja nr 235, tunnistab õigusvastaseks 10