Tsiviilasi nr 2-17-1122 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 4. veebruar 2019, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja numb

) § 635 lg 1 mõttes. Viidatud sätte järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kuivõrd leping sõlmiti oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja (hageja) ja tarbijast tellija (kostja) vahel ning lepingu esemeks oli tarbijale vallasasja (köögimööbli) valmistamine, on tegemist tarbijatöövõtulepinguga

§ 635lg 4 tähenduses.

1. Pooled vaidlevad kohtumenetluses selle üle, kas hageja valmistatud köögimööbel vastab lepingutingimustele. Hageja hinnangul on tegemist kohase täitmisega ja mööblil esinevad kahjustused on tekkinud kostja enda tegevuse tagajärjel (mittesihipärane kasutamine või õnnetusjuhtumina veekahju). Kostja kinnitab köögimööbli heaperemehelikku kasutamist vastavalt otstarbele, leides, et puudused on tingitud hagejapoolsest ebakvaliteetsest tööst.
2. Hageja on esitanud kohtule tuvastushagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 alusel töö lepingutingimustele vastavuse tuvastamiseks. Hageja nõue on suunatud tema suhtes tarbijavaidluste komisjoni poolt
3. detsembril 2016 tehtud negatiivse otsuse nr XXX (I kd tl 3032) vabatahtliku täitmise vältimiseks (varaline kahju) ja avalikustamata jätmiseks (maine kahju). Kostja on esitanud vastuhagi, milles nõuab hagejalt töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täitmise asemel

§ 101lg 1 p 3, § 103 ja § 115 alusel.

Eeskätt on tegemist kahjuga kui kostja tulevikus kantavate kuludega. Kehtiv kohtupraktika tunnustab täitmist asendava kahju hüvitamise nõude olemasolu kõrvuti

§ 646lg 5 järgse kantud kulutuste 3

§ 128

lg 3 võimaldab kahjuna nõuda tulevikus kantavate kulutuste hüvitamist, samuti kohtumenetluse-eelsete kulude hüvitamist. Kohus märgib, et köögimööbli puuduste kõrvaldamise kulude eelnevat hüvitamist kahjuhüvitisena täitmise asemel saab

§ 115

lg 2 esimese lause järgi nõuda siis, kui tellijal on õigus nõuda puuduse kõrvaldamist (

§ 646

lg 5) ja töövõtja satub sellega viivitusse, st tellija on andnud täiendava tähtaja või töövõtja on täitmisest põhjendamatult keeldunud. 5. Lisaks kokkulepitud tulemuse saavutamisele peab töövõtjapoolne täitmine olema ka nõuetekohane.

§ 77

lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Ka töövõtulepingu korral peab

§ 641

lg 1 esimese lause järgi tehtud töö vastama lepingutingimustele, sh kvaliteedi osas. Sama paragrahvi lg 2 p-d 1 ja 2 sätestavad, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi ning kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

§ 641

lg 2 p 5 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. Hageja poolt toodetud ja paigaldatud köögimööbli uste kahjustuste tekkepõhjuste välja selgitamiseks määras kohus poolte taotlusel ekspertiisi, mille viis läbi Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi puidutehnoloogia labori vanemlektor Triinu Poltimäe, PhD.

1. novembri 2018 eksperdiarvamusest nr XXX (I kd tl 151-174) nähtuvalt vaadeldi
2. märtsil 2018 kohapeal kõikide köögimööbli uste ja sahtlite esipaneelide servapealistust. Vaatluse käigus selgus, et raske kahjustus on kahel uksel – nõudepesumasina uks ja prügikasti sahtel – mis asuvad intensiivse kasutusega kohtades. Antud ustel on servapealistus kaotanud oma viimistletud välimuse ja osaliselt eemaldunud, niiskus on kahjustanud ka plaatmaterjali. Ülejäänud ustel, olenemata nende asukohast köögis, esineb ebakvaliteetne servapealistus erineva raskusastmega. Arvestades uste asukohti, mis on köögis erinevatel kõrgustel, samuti erineva kasutusintensiivsusega kohtades, ei saa eksperdi hinnangul servapealistuse lahti tulemise põhjus olla niiskuse/vee juurdepääs või hooletu kasutamine. Servapealistuse ja plaatmaterjali vahel esineb pragusid ka kõige ülemiste kappide uste ülemistes servades, kuhu inimesel on kappe kasutades praktiliselt võimatu vastu minna. Ekspert märgib, et servapealistuse paigaldamisel on esinenud probleeme – servapealistusmaterjal ei ole ühtlaselt kinnitunud puitlaastplaadi servale, pealistuse ja plaadi vahele on jäänud pragu, mis võimaldab niiskusel kergesti pääseda ligi plaatmaterjalile, sest kui servapealistus on lahti, siis ühendus ei ole kindlasti niiskuskindel. Samuti on servapealistuse ääre lõikamise jälg osaliselt defektne (ei ole ühtlane sirge, vaid ebatasane nn näritud serv). Lisaks on laborisse kaasa võetud ustel ohtralt näha liimijääke ukse serval. Ekspert selgitab, et kui liimijäägid on tekkinud sinna servapealistuse käigus, on selgelt liimi kasutatud liiga suures koguses. Kui liim on lisatud servapealistuse kinnitamiseks hiljem, on olnud tootja teadlik ebakvaliteetsest servapealistusest ning püüdnud seda parandada, mis pole aga andnud tulemusi. Eksperdiarvamuse kohaselt võib servapealistamise ebaõnnestumisel olla mitmeid põhjuseid, nt liiga suur või liiga väike liimi kogus, liimi ja/või alusmaterjali vale temperatuur, töökeskkonna (sh hoiustamise ja transportimise) tingimused (temperatuur, õhuniiskus), ebaühtlane/ebapiisav surve servapealistusele peale liimimist, nürid lõiketerad. Tagantjärele on eksperdil keeruline konkreetset põhjust välja tuua, aga vaatlusel oli näha, et liimühendus on puudulik ja servapealistuse serv on ebatasane. 4

§ 77

lg 1 teise lause mõttes ega ka seda liiki tööle tavaliselt omase kvaliteediga

§ 641lg 2 p 5 mõttes.

Kuivõrd eksperdi hinnangul ei ole servapealistuse lahti tulemise põhjus niiskuse/vee juurdepääs või hooletu kasutamine, on ümber lükatud ka hageja XX.XX.XXXX aktis nr XXX (I kd tl 17) märgitu, et kahju tekkepõhjuseks on valamukapi tööpinnale sattunud ning sealt edasi ustele ja tööpinna alla voolanud vesi. Kohus märgib, et kohtul ei ole alust kahelda eksperdi erapooletuses, küll on kohtu arvates hageja eelduslikult huvitatud sellest, et asi lahendataks tema kasuks. Kuna hagejapoolne töövõtulepingu täitmine ei olnud nõuetekohane tehtud töö lepingutingimustele vastavuse osas, jätab kohus hageja tuvastushagi rahuldamata. 6.

§ 642

lg 1 sätestab, et töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks.

§ 642

lg 2 kohaselt vastutab töövõtja tarbijatöövõtu puhul töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Sõltumata poolte väidetest köögimööbli kostjale üleandmise/töö valmimise kohta (hageja väitel

1. jaanuar 2016 ja kostja väitel
2. jaanuar 2016), ei ole antud juhul vaidlust selles, et töö lepingutingimustele mittevastavus ilmnes kuue kuu jooksul köögimööbli kostjale üleandmisest (poolte väiteid arvestades möödunuks kuue kuuline tähtaeg vastavalt
3. juulil 2016 või
4. juulil 2016), sest kostja teatas puudusest hagejale
5. juunil 2016 (I kd tl 19, 79). Seega kehtib käesoleval juhul eeldus, et lepingutingimustele mittevastavus oli olemas kostjale töö üleandmise ajal. Seejuures on ka eksperdiarvamusega leidnud praeguses asjas tõendamist, et puudus ei tulenenud kostjast. Kuivõrd puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal kostjale (

§ 642

lg-d 1 ja 2), puudus ei tulenenud kostjast (

§ 101

lg 3), hageja vastutus ei ole välistatud (

§ 641

lg 3), sõlmitud ei ole hageja vastutust piiravat kokkulepet (

§ 645

lg 3), kostja on teatanud puudusest hagejale mõistliku aja (tarbijatöövõtu puhul kahe kuu) jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama (

§ 644lg 1), vastutab hageja töövõtulepingu rikkumise, so lepingutingimustele mittevastava köögimööbli valmistamise eest. 5

§ 115

lg 2 esimene lause näeb ette, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast

§-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist.

§ 115

lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti

§ 116

lg 2 p-des 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Eeltoodust tuleneb, et

§ 115

lg 2 kohaldamise eeldusena peab kostja kui tellija lisaks puudusest teatamisele

§ 644

lg 1 alusel andma hagejale ka

§ 114

lg 1 järgi täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, välja arvatud juhul, kui sellise tähtaja andmine ei ole

§ 115lg 3 järgi vajalik.

Asja materjalidest nähtuvalt on kostja

1. juuli 2016 ja
2. augusti 2016 elektronkirjades (I kd tl 21-22, 80, 83-84) nõudnud hagejalt lepingu täitmist (uste väljavahetamist) ning
3. augusti 2016 ja
4. septembri 2016 elektronkirjades (I kd tl 23, 82) täiendavalt ka ekspertiisikulude hüvitamist. Lisaks eeltoodule on kostja
5. jaanuari 2017 elektronkirjas (I kd tl 33) nõudnud hagejalt tarbijavaidluste komisjoni otsuse (hüvitada 60 eurot ja valmistada uued nõuetekohased uksed) täitmist. Käesoleval ajal ei soovi kostja enam hagejalt töö parandamist ega uue töö tegemist, kuna pooltevaheline koostöö on muutunud võimatuks. Kuivõrd kohus on otsuse põhjendustes tuvastanud, et hageja on lepingut rikkunud (punkt 5), vastutades rikkumise eest (punkt 6) ja kostja on andnud hagejale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (nõudnud puuduste kõrvaldamist), kuid hageja ei ole mõistliku aja jooksul puudusi kõrvaldanud, olles sattunud sellega viivitusse (punkt 7), on kostja õigustatud nõudma köögimööbli uste tellimise ja vahetamisega seotud kulude eelnevat hüvitamist kahjuhüvitisena täitmise asemel

§ 115lg 2 esimese lause alusel.

8. Kohtu hinnangul on kostjale tekkinud otsene varaline kahju

§ 128

lg 3 mõttes, milleks on tulevikus köögimööbli uste puuduste likvideerimiseks kantavad mõistlikud kulud ja juba kantud kohtumenetluse-eelsed kulud.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud juhul on kostja eesmärgiks puudustest tingitud asjale tehtavate kulutuste hüvitamine. Kohus on seisukohal, et hageja poolt lepingu rikkumise ja kostjale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Põhjuslik seos kostjale tekkinud kahju ja hageja tegevuse vahel seisneb selles, et lepingutingimustele vastava töö tegemisel ei peaks kostja kandma kulutusi köögimööbli uste väljavahetamiseks. Kohtu arvates on kostja väidetav kahju hõlmatud lepingu nõuetekohase täitmise kohustuse kaitse-eesmärgiga

§ 127lg 2 mõttes.

Kohtu hinnangul oli kahju lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena hagejale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (

§ 127lg 3).

Hagejale oli professionaalse ettevõtjana (köögimööbli tootjana) teada, et oma lepinguliste kohustuste mittekohasel täitmisel võib kostja kasutada õiguskaitsevahendeid, milleks töövõtulepingu korral on eeskätt asja parandamise nõue (lepingu täitmise nõue), kuid puuduste kõrvaldamata jätmisel ka kahju hüvitamise nõue. Kostja ei rikastu kahjuhüvitise saamisel

§ 127

lg 5 mõttes, sest kahjuhüvitise eest on võimalik viia puudustega töö vastavusse sellega, mis töövõtulepingus kokku lepiti (tehtud töö peab kokkuleppe puudumisel olema vähemalt keskmise kvaliteedi või seda liiki tööle tavaliselt omase kvaliteediga). 9. Kostja nõuab hagejalt kahjuhüvitisena 1560 euro väljamõistmist, millest 1500 eurot on uute kapiuste tellimise ja paigaldamise kulu ning 60 eurot ekspertiisikulu. Kostja tugineb nõuet esitades mh osaühing Tähemees XX.XX.XXXX hinnapakkumisele (I kd tl 105), mille kohaselt on olemasolevate detailide väljavahetamise ja uutega asendamise maksumuseks 1180 eurot, millele lisandub käibemaks 236 eurot, kokku seega 1416 eurot. Kohus märgib, et hageja ei ole hinnapakkumises näidatud tööde mahule ega maksumusele eraldi vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole kohtul alust hinnapakkuja asjatundlikkuses kahelda. Kuivõrd hageja enda XX.XX.XXXX hinnapakkumises (I kd tl 11-12) on alumiste ja ülemiste kapiuste maksumus ilma furnituuri ja paigalduse/transpordi maksumuseta samas suurusjärgus kostja poolt 6

§ 128

lg 3 mõttes, st nad on kostja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud ning ei riku

§ 139

lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust, mistõttu kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele ka 60 eurot. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt loeb kohus kostja kahjuhüvitise suuruseks 1560 eurot (1500 + 60). Kohtu hinnangul on tegemist mõistlike kuludega töövõtulepingu rikkumisest tingitud puuduste kõrvaldamiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

1. Kokkuvõttes jätab kohus AT INVEST OÜ hagi Ranno Auna vastu töö lepingutingimustele vastavuse tuvastamiseks rahuldamata ning rahuldab Ranno Auna vastuhagi AT INVEST OÜ vastu, mõistes viimaselt Ranno Auna kasuks välja 1560 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas kostja vastuhagi ja jättis hageja hagiavalduse rahuldamata, jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kostja menetluskuluks on riigilõiv ja eksperdikulu. Kostja poolt vastuhagilt
4. veebruaril 2017 tasutud riigilõiv 225 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, vastates vastuhagi hinnale ja seega on kostja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Eksperdikulu on kohtukuluks TsMS § 138 lg 2 järgi ja see hüvitatakse asja läbivaatamise kuluna (TsMS § 143 p 1), mille tasumine toimub TsMS §-s 148 sätestatud korras. Kuna pooled taotlesid köögimööbli suhtes ekspertiisi määramist, kohus rahuldas poolte taotluse
5. detsembri 2017 määrusega ja pooled tasusid kumbki eksperdikulude katteks 480 eurot, tuleb kostja poolt
6. septembril 2017 tasutud eksperdikulu pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Kostja menetluskuluks on käesolevas asjas seega 705 eurot (225 + 480). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kuulub hagejalt nimetatud summa kostja kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 7