Obsah (7)

§ 217§ 180§ 179§ 126§ 308§ 245§ 248

1-19-872 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number Kohtunik 1-19-872 (18233000922) Heili Sepp Kohtuistungi s

§ 217

korras kahtlustatavana kinni peetud 02.08.2018, 01.10.2018-02.10.2018 ja 10.01.2019-11.01.2019 Kaitsja Oleg Gorškaljov Seaduslik esindaja ja tsiviilkostja Süüdistatav OH Kaitsja V Rogulski Eestkostja esindaja OP Süüdistatav IS isikukood xxx; elukoht xxx; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; emakeel vene keel; algharidus; õppeasutus xxx; tõkendit ei ole kohaldatud;

§ 217

korras kahtlustatavana kinni peetud 31.07.2018 Kaitsja Deniss Matvejev MV isikukood xxx; elukoht xxx, xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel vene keel; algharidus; õppeasutus xxx; tõkendit ei ole kohaldatud 1 1-19-872 Tsiviilkostja ja seaduslik esindaja EP Prokurör Ragnar Plistkin, Sofja Hristoforova Kohtuistungi toimumise aeg 06.03.2019, 13.03.2019. RESOLUTSIOON Tunnistada M V süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning KarS § 87 lg 1 p 6 alusel kohaldada M V suhtes mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 87 lg 4 alusel allutada M V käitumiskontrollile 8 (kaheksaks) kuuks. Käitumiskontrolli ajal on M V kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Ta on kohustatud: 1) elama alalises elukohas aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 87 lg 1 p 10 kohaselt on M V kohustatud täitma 2018/2019 õppeaasta lõpuni xxx sisekorraeeskirju. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest. Tunnistada D K süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 87 lg 1 p 9 alusel kohaldada D K suhtes mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist, järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid, suunates D K Maarjamaa Hariduskolleegiumi alates kohtuotsuse jõustumisest kuni 2018/2019 õppeaasta lõpuni. Tunnistada I S süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ning KarS § 87 lg 1 p 9 alusel kohaldada I Si suhtes mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist, järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid, suunates I S Maarjamaa Hariduskolleegiumi alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (üheks) aastaks. Tsiviilhagid Kannatanu D M tsiviilhagi rahuldada ning mõista võlaõigusseaduse § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel D K, alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema emalt O H , samuti I S , alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema emalt E P , ja M V solidaarselt välja kannatanu D M (ik xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 115 (ükssada viisteist) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu D M arveldusarvele xxx. Kannatanu V K tsiviilhagi rahuldada ning mõista võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel I S , alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema emalt E P välja kannatanu V K 2 1-19-872 (ik xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 83 (kaheksakümmend kolm) eurot ja 90 senti. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu V K arveldusarvele xxx. Menetluskulud Vabastada M V

§ 180

lg 3 alusel menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja V Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 270 (kakssada seitsekümmend) eurot ja kohtumenetluses tekkinud õigusabikulud summas 180 (sada kaheksakümmend) eurot riigi kanda. Vabastada D K

§ 180

lg 3 alusel menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ja kohtumenetluses tekkinud õigusabikulud summas 180 (sada kaheksakümmend) eurot ning DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 18E-GE0757) maksumuse summas 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot riigi kanda. Vabastada I S

§ 180

lg 3 alusel menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja Deniss Matvejevi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 393 (kolmsada üheksakümmend kolm) eurot ja kohtumenetluses tekkinud õigusabikulud summas 270 (kakssada seitsekümmend) eurot riigi kanda.

§ 179lg 3 kohaselt alaealistele D K , I S ja M V Kar

S § 87 lg 1 alusel mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. Asitõendid: - 4 CD-plaati ning kauplusetšekk, mis asuvad kriminaaltoimiku juures – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS
3. M V süüdistatakse selles, et ta 20.07.2018.a kella 23.30 paiku Narvas Paul Kerese tn asuva staadioni vahetus läheduses, tegutsedes grupis koos I S ja D K , peksis käte ja jalgadega kannatanut D M keha ja pea piirkonda, millega tekitas talle füüsilist valu ja kehavigastusi – marrastus otsmikul, marrastused vasakul käel. Olles eelnevalt kannatanu D M vastupanu mahasurumiseks ning võõra vallasasja äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kasutanud kannatanu suhtes grupiviisiliselt füüsilist vägivalda, võttis M V D M õlakoti maksumusega 45 eurot, milles oli sularaha summas 30 eurot, D M nimele välja antud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni passi ning juhiloa, millega tekitas D M varalist kahju summas 115 eurot. Sel moel pani M V toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ning grupi poolt, s.o KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4. Kooskõlas M. V, tema eestkostja esindaja O. P, tema kaitsja V Rogulski ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkini vahel 29.01.2019 sõlmitud kokkuleppega, taotleb prokurör kohtus M. V suhtes kohaldada KarS § 87 lg 1 p 6 alusel mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist vastavalt KarS §-s 75 sätestatule ning KarS § 87 lg 4 alusel allutada M. V käitumiskontrollile 8 kuuks. Käitumiskontrolli ajal kohustub M.V järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 87 lg 10 kohaselt kohustub M. V täitma 2018/2019 õppeaasta lõpuni xxx sisekorraeeskirju. Asitõendid: 4 CD-plaati ning kauplusetšekk, mis asuvad kriminaaltoimiku juures tuleb

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku 3 1-19-872 juurde.

§ 180

lg 3 alusel jätta menetluskulud, s.o riigi õigusabi kulu kogusummas 270 eurot ning kohtumenetluses tekkivad riigi õigusabi kulud riigi kanda.

§ 179lg 3 alusel sundraha ei määrata.

M. V tunnistab kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi ning on nõus, et kohus mõistab temalt, samuti I. S ja D. K solidaarselt kannatanu kasuks välja vastavalt VÕS § 137, 1043, 1045 tsiviilhagis märgitud summa.

1. D K süüdistatakse selles, et ta 20.07.2018.a kella 23.30 paiku Narvas Paul Kerese tn asuva staadioni vahetus läheduses, tegutsedes grupis koos I S ja M V , lõi D M kahel korral jalaga vastu puusa ning ühe korra allapoole põlvi, millega tekitas talle füüsilist valu. Olles eelnevalt kannatanu D M vastupanu mahasurumiseks ning võõra vallasasja äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kasutanud kannatanu suhtes grupiviisiliselt füüsilist vägivalda, võttis D K D M õlakoti maksumusega 45 eurot, milles oli sularaha summas 30 eurot, D M nimele välja antud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni passi ning juhiloa, millega tekitas D M varalist kahju summas 115 eurot. Sel moel pani D K toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ning grupi poolt, s.o KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. D Kt süüdistatatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt kahel korral toime pannud poevargusi, s.o 28.08.2018.a ja 10.09.2018.a, mille eest on teda PPA Ida prefektuuri Narva PJ poolt KarS § 218 lg 1 järgi väärteokorras karistatud vastavalt 04.10.2018.a ja 12.10.2018.a otsustele, samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, ning isikuna, kelle jaoks on poevargused kujunenud harjumuspäraseks eluviisiks, taas 01.10.2018.a kella 19.44 ajal, viibides xxx asuva kaupluse M müügisaalis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist M E OÜ-le kuuluva pudeli rummi Bacardi Superior (0,5l, 37,5%) maksumusega 11,99 eurot ja peitis pudeli riiete alla, väljudes seejärel nimetatud kaubaga müügisaalist, jättes kassas kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi D K tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Sel moel pani D K oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, st KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse D K selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 06.12.2018.a kella 18.00 paiku xxx tänaval asuvate majade hoovis lõi ühe korra rusikaga S R näo piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – hematoom vasaku silma all. Sel moel pani D K toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2. Kooskõlas D. K, tema seadusliku esindaja O. H, tema kaitsja Oleg Gorškaljovi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkini vahel 28.01.2019 sõlmitud kokkuleppega, taotleb prokurör kohtus D. K suhtes kohaldada KarS § 87 lg 1 p 9 alusel mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist, järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid, suunates D. K Maarjamaa Hariduskolleegiumi alates kohtuotsuse jõustumisest kuni 2018/2019 õppeaasta lõpuni. Asitõendid: 4 CD-plaati ning kauplusetšekk, mis asuvad kriminaaltoimiku juures tuleb

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde.

§ 180

lg 3 alusel jätta menetluskulud, s.o riigi õigusabi kulu kogusummas 480 eurot ja kohtumenetluses tekkivad riigi õigusabi kulud ning DNA-ekspertiisi maksumus summas 228 eurot (ekspertiisiakt nr 18E-GE0757) riigi kanda.

§ 179lg 3 alusel sundraha ei määrata.

D. K tunnistab kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi ning on nõus, et kohus mõistab temalt, alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema emalt O H, samuti I. S ja M. V solidaarselt kannatanu kasuks välja vastavalt VÕS § 137, 1043, 1045 tsiviilhagis märgitud summa. Alaealise süüdistatava D. K ema O. H nõustub kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisega kokkuleppes kajastatud viisil.

1. I S´it süüdistatakse selles, et ta 20.07.2018.a kella 23.30 paiku Narvas Paul Kerese tn asuva staadioni vahetus läheduses, tegutsedes grupis koos D K ja M V, peksis käte ja jalgadega 4 1-19-872 kannatanut D M keha ja pea piirkonda, millega tekitas talle füüsilist valu ja kehavigastusi – marrastus otsmikul, marrastused vasakul käel. Olles eelnevalt kannatanu D M vastupanu mahasurumiseks ning võõra vallasasja äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kasutanud kannatanu suhtes grupiviisiliselt füüsilist vägivalda, võttis I S D M õlakoti maksumusega 45 eurot, milles oli sularaha summas 30 eurot, D M nimele välja antud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni passi ning juhiloa, millega tekitas D M varalist kahju summas 115 eurot. Samuti süüdistatakse I S selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 26.07.2018.a kella 23.30 paiku xxx asuva maja hoovis, tegutsedes võõra vara omastamise eesmärgil, lähenes pingil istuvale V K selja tagant ja lõi teda tuvastamata viisil vastu pead, mille tagajärjel V K kaotas teadvuse, misjärel I S võttis V K seljas olnud ranitsast mobiiltelefoni Nokia 105 Dual Sim maksumusega 19.90 eurot, sularaha summas 60 eurot, Swedbanki deebetkaart maksumusega 4 eurot, pangakaardi internetiparoolidega maksumusega 6 eurot, väärtust mitteomava pangakaardi, saia maksumusega 0.60 eurot, leiva maksumusega 0.50 eurot, Doktori vorsti maksumusega 1.50 eurot, V K nimele välja antud Eesti Vabariigi passi ja ID-kaardi, Töötukassa kaardi ning musta rahakoti. Sellise teoga tekitas I S kannatanule V K füüsilist valu, kehavigastusi – pea muude osade pindmine vigastus – ning varalist kahju summas 92.50 eurot. Oma tegevusega pani I S isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ning grupi poolt, s.o KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2. Kooskõlas I. Si, tema seadusliku esindaja E. P , tema kaitsja Deniss Matvejevi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkini vahel 31.01.2019 sõlmitud kokkuleppega, taotleb prokurör kohtus I. S suhtes kohaldada KarS § 87 lg 1 p 9 alusel mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist, järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid, suunates I. S Maarjamaa Hariduskolleegiumi alates kohtuotsuse jõustumisest üheks aastaks. Asitõendid: 4 CD-plaati ning kauplusetšekk, mis asuvad kriminaaltoimiku juures tuleb

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde.

§ 180

lg 3 alusel jätta menetluskulud, s.o riigi õigusabi kulu kogusummas 393 eurot ning kohtumenetluses tekkivad riigi õigusabi kulud riigi kanda.

§ 179lg 3 alusel sundraha ei määrata.

I. S tunnistab kannatanu D. M poolt esitatud tsiviilhagi ning on nõus, et kohus mõistab temalt, alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema emalt E. P , samuti D. K ja M. V solidaarselt kannatanu kasuks välja vastavalt VÕS § 137, 1043, 1045 tsiviilhagis märgitud summa. I. S tunnistab ka kannatanu V. K poolt esitatud tsiviilhagi ning on nõus, et kohus mõistab temalt, alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema emalt E. P kannatanu kasuks välja vastavalt VÕS § 1043 ja 1045 tsiviilhagis märgitud summa. Alaealise süüdistatava I. S ema E. P nõustub kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisega kokkuleppes kajastatud viisil.

1. 06.03 ja 13.03.2019 kohtuistungil avaldasid süüdistatavad, et saavad sõlmitud kokkulepetest aru, nõustuvad sellega, on andnud vabatahtlikud nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on nad avaldanud oma tõelist tahet ning nõustuvad kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Ka tsiviilkostjad said oma vastutusest aru. Prokurör, kaitsjad ja süüdistatavate seaduslikud esindajad toetasid sõlmitud kokkuleppeid ja neidl ei jäänud kokkulepetega seoses üles ühtegi küsimust. Prokurör, M V, tema seaduslik esindaja ja kaitsja olid kohtuistungil üksmeelel selles, et M V on kohustatud täitma 2018/2019 õppeaasta lõpuni xxx sisekorraeeskirju KarS § 87 lg 1 p 10 kohaselt. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkulepete sõlmimine vastab nende tõelisele tahtele. Kohus nõustub kokkulepitud mõjutusvahenditega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ning antud mõjutusvahendite kohaldamine on 5 1-19-872 vajalik pidades silmas alaealiste kasvastuslikke eesmärke. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkulepete juurde, taotledes kohtult nende kohtuotsusega kinnitamist. 9.

§ 308

näeb ette, et kui kohus jõuab kriminaalasja arutamise tulemusena järeldusele, et alaealisena või karistusseadustiku § 87 lõikes 7 sätestatud tingimustel alla kahekümne ühe aastasena teo toimepannud isikut saab mõjutada ilma teda karistamata, kohaldab kohus karistusseadustiku §-s 87 sätestatud mõjutusvahendeid. KarS § 87 lg 1 näeb ette, et kohus võib vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt kuriteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada muuhulgas allutamist käitumiskontrollile vastavalt KarS §-s 75 sätestatule (p 6), kinnisesse lasteasutusse paigutamist, järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid (p 9) või muud asjakohast isiku poolt vabatahtlikult võetavat kohustust (p 10). Arvestades toimikus olevatest tõenditest nähtuvat ja kohtuistungil kuuldut, on kohus veendunud, et kokkulepetes valitud mõjutusvahendid on süüdistatavatele sobivad ja mõjuvad neile loodetavasti hästi ning karistusi mõista ei ole vaja. D K (täna xx-aastane) suunamine Maarjamaa Hariduskolleegiumi alates kohtuotsuse jõustumisest kuni 2018/2019 õppeaasta lõpuni ning I S (täna xx-aastane) suunamine Maarjamaa Hariduskolleegiumi alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (üheks) aastaks on kohtu hinnangul põhjendatud ja kooskõlas ka KarS § 87 lõikega 5, mille kohaselt kinnisesse lasteasutusse paigutatakse noorem kui kaheksateistaastane isik kuni üheks aastaks. M V (täna aastane) allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ettenähtud käitumiskontrollile 8 kuuks on kooskõlas ka KarS § 87 lg-ga 4, mille kohaselt võib kohus isiku, kes oli kuriteo ajal noorem kui kaheksateistaastane, allutada käitumiskontrollile kuni üheks aastaks. Kohus veendus, et M V võttis endale KarS § 87 lg 1 p 10 kohaselt vabatahtliku kohustuse täita 2018/2019 õppeaasta lõpuni xxx sisekorraeeskirju. 10. Kuigi

§-st 245 ei nähtu otseselt, et seadusandja oleks mõelnud kokkuleppe sõlmimisele alaealise mõjutusvahendi osas, siis ei saa siiski öelda, et seadus keelaks selles osas kokkuleppe sõlmimise olukorras, kui karistus tuleb seaduslikul alusel kohaldamata jätta ja õige oleks kohaldada alaealise mõjutusvahendit.

§ 245

lg 1 p 9 näeb küll ette, et kokkuleppes märgitakse karistus, aga samuti näevad sama lõike p-d 6 ja 10 näiteks ette, et kokkuleppes märgitakse ka tõkend ja konfiskeerimisele kuuluv vara. Ometi on selge, et kui tõkendit ega konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole, siis pole selles osas ka midagi positiivset kokkuleppesse märkida ja see pole põhjus, et kokkulepet seadusevastaseks lugeda. Käesoleval juhul veendus kohus, et karistuse mõistmise vajadus tõepoolest puudub ja kohtuotsuse kokkuleppemenetluses saab teha ilma karistuseta.

§ 248

lg 1 p 5 näeb ette, et kokkuleppega nõustudes teeb kohus kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. Kohus jääb siinkohal sama tõlgenduse juurde ja leiab, et kui kokkuleppes on leitud, et esinevad seadusest tulenevad alused jätta karistus kohaldamata, siis saab kohtu seisukoht kokkuleppekohase karistuse küsimuses väljenduda selles, et ta nõustub karistuse kohaldamata jätmisega ja kohaldab alaealisele kokkulepitud mõjutusvahendit. Ka

§-st 249 nähtub, et kokkuleppemenetluse kese on mujal kui sanktsiooni õiguslikus iseloomus, sest nimetatud säte näeb ette, et kokkuleppemenetluse süüdimõistva kohtuotsuse põhiosas märgitakse, millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning kokkuleppe sisu. Seda saab kohus käesolevas asjas ka igati korrektselt teha.

1. Kohtu hinnangul on antud juhul kokkuleppemenetluse kohaldamine alaealiste süüdistatavate huvides, kuivõrd mõjutusvahendid on seotud nende edasise hariduskäiguga. Kokkuleppemenetlus on kõige kiirem ja konstruktiivsem viis selle selleks, et poisid saaksid võimalikult ruttu hakata vastavalt kokkulepitule oma koolikohustust täitma ja nende ellu saabuks selles osas stabiilsus. Kokkuleppemenetluse kohaldamine selles asjas on kohtu hinnangul kooskõlas ka 01.01.2018 jõustunud seadusemuudatuste paketi aluspõhimõtetega (Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ehk 6 1-19-872 alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmine 453 SE). Nende muudatuste sisuks oli seletuskirja kohaselt tagada kiirem ja vahetum reageerimine alaealiste õigusrikkumistele, kuna nüüd hakkasid mõjutusvahendi kohaldamise otsuseid tegema otse menetlejad; samuti oli eesmärgiks sätestada üldreegel, et alaealiste puhul tuleb eelkõige kaaluda just mõjutusvahendite kasutamise võimalust. Kohtu hinnangul soodustab kokkuleppemenetlus mitte vaid võimalikult kiiret mõjutusvahendi kohaldamist, aga ka alaealise süüdistatava vastutustunde kasvu, sest sellisel juhul nõustub ta ise oma teo tagajärjel saabuvate piirangutega. Kohus vestles kohtuistungil kõigi kolme süüdistatavaga, veendumaks, kas nad saavad aru, millise vastutuse nad võtavad ja mille eest see tagajärg saabub. Kohtuistungil osalesid ka kõigi kolme poisi seaduslikud esindajad ja kaitsjad ning nende õiguste tagamise seisukohalt ei tekkinud mingisuguseid puudujääke, mis võiks kaaluda üles kokkuleppemenetluse kohaldamise õigustatuse. Kokkuvõttes leiab kohus, et otsuse tegemine mõjutusvahendite küsimuses vastavalt süüdistatavate, kaitsjate ja prokuröride kokkulepetele ei ole vastuolus kokkuleppemenetluse reeglitega, vaid vastupidi – see on alaealiste süüdistatavate parimates huvides.
2. Nõuetekohane kokkulepe on saavutatud ka menetluskulude ning asitõenditega toimimise osas. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Samuti tuleb süüdistatavatelt, alaealistel rahaliste vahendite puudumisel nende seaduslikelt esindajalt välja mõista kannatanute tsiviilhagid, nii nagu see on kokkulepetes kokku lepitud. Kohus teeb otsuse vastavalt sõlmitud kokkulepetele ning juhindudes

§ 248-249.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 7