) § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 5 2-15-19254 kostja on lepingut rikkunud (
lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (
lg 1); kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (
lg-d 2 ja 3); hagejale on tekkinud või tekib kahju (
lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (
lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes nõuete esitamisel kehtivad ka
§-de 217-227 erireeglid. Nii määratakse müügieseme lepingutingimustele mittevastavust
(ja § 77) alusel,
§-d 218-221 reguleerivad müüja vastutust ja asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemist. Hageja peab tõendama kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, samuti asja lepingutingimustele mittevastavuse aluseks oleva puuduse (kassil olnud haiguse, mille tagajärjel ta suri) ja asjaolu, et vastav puudus esines asjal (kassil) juba selle temale üleandmise hetkel. Kostja (müüja), kes soovib tema vastu esitatud hagi rahuldamist vältida, peab tõendama, et puudus on tekkinud hageja enda tegevuse tagajärjel. Kohus on vastavat tõendamiskoormist menetlusosalistele ka 26.01.2017 määruses selgitanud (vt tl 44-48).
lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Ka müügilepingu korral peab
lg 1 järgi ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.
lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi.
lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. 14. Kohus ei ole menetluses tuvastanud, et poolte vahel oleks sõlmitud müüdud kassi osas mingeid erikokkuleppeid. Kostja on küll väitnud, et hagejale kehtisid samad lepingutingimused, mis XXX, XXX ja teistele, kes kunagi ostsid kostjalt kassipojad, kuid 6 2-15-19254 kuna hageja soovis soetada kassipoega jõulude ajal (26.12.2014), ei olnud kostjal võimalust lepingut vormistada, samas teatas kostja hagejale lepingutingimustest ning hageja oli nendega nõus. Kohtu hinnangul on kostja sellesisulised väited tõendamata. Asjas esitatud ja kogutud tõendid ei kinnita kostja väiteid. Seejuures on pooled sõlminud kirjaliku ostu-müügilepingu, millest ei nähtu ühtegi erikokkulepet (vt tl 5, 156). Kui pooled oleksid soovinud täiendavalt midagi kokku leppida, oli neil selleks võimalus. Seega saab kohtu hinnangul lugeda müüdava kassi tavaliseks omaduseks
lg 2 p 2 tähenduses selle, et kass oleks elus ja terve, st vähemalt sellisel vajalikul määral, mis ei lõppeks surmaga. Asjas esitatud ja kogutud tõenditest ilmneb, et augustis 2015 hakkasid kassil esinema tõsised terviseprobleemid (vt tl 910, 177), mille tõttu otsustati 25.09.2015 kassi eutanaasia kasuks (vt tl 9). Tõenditest järelduvalt tuvastati kassil infektsioosne peritoniidi viirus (kasside koroonaviirus; vt tl 81-83, tõlge tl 94-95), millel ravi puudub ning nakatunud kassid surevad (vt tl 197-198). Kohtu hinnangul tuleb kassil sellise surmava viiruse olemasolu lugeda praegusel juhul puuduseks, mida võrreldavatel asjadel tavaliselt ei esine. Seega ei vasta müüdud kass
15.
lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale. Seega on vaja ostjal vaidluse korral tõendada, et puudus oli asjal olemas ka juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal. Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega (
Vaidlus puudub, et kassi üleandmine hagejale on toimunud 26.12.2014 (vt ka tl 5 ja 156). Kohtu hinnangul on tunnistajate XXX ja XXX ütlustega praegusel juhul piisavalt tõendatud, et kassil oli viirus juba tema üleandmisel. Nimetatud tunnistajate ütluste kohaselt saavad kassid nakkuse oma ema käest, kui neile õpetatakse liivakastis käimist või teiselt kassilt, kes käib samas liivakastis, nakatumine on suukaudne ning need loomad, kes viirust nakatavad on üldiselt väga terved. Samuti on hageja vande all antud ja tunnistaja XXX ütlustega tõendatud, et hagejal ei olnud teisi koduloomi. Samas nähtub aga kostja poolt esitatud tõenditest ning ka hageja poolt vande all antud ütlustest, et kostjal oli kodus rohkem kui kaks kassi ehk ta kasvatas kasse oma kodus (vt tl 25-26, 54-73, 117-133). Tunnistajate XXX ja XXX ütluste järgi on see kasvanduste ning kohtade, kus on palju kasse koos, probleem. Tunnistaja XXX ütlustest järelduvalt ei olnud hageja kassil võimalik saada seda viirust kuskilt mujalt kui antud juhul kostja juurest, kass oli koos selle viirusega, kui hageja ostis kostjalt kassipoja. Lisaks on tunnistajad XXX ja XXX kohtule kinnitanud, et nende kliinikus on veel kostja käest ostetud kassipoegi ravitud, samuti neid, kes olid surnud sama diagnoosiga. Asjas puuduvad tõendid, millest võiks järeldada, et hageja juures olles oleks kass kuidagi nakkuse saanud. Seejuures on kostja väited hageja koos kassiga Rootsi reisimise ja seal nakatumise osas tõendamata. Kostja poolt viidatud Västriku kliiniku väljavõttest sellist järeldust teha ei saa (vt tl 177). 16. Kohus märgib, et müüdud asja üleandmise hetkel ei pea lepingutingimustele mittevastavus veel avalduma, müüja vastutuse tekkimiseks piisab, kui riski ülemineku hetkel on olemas hiljem avaldunud lepingutingimustele mittevastavuse põhjustanud asjaolu. Lepingutingimustele mittevastavuse põhjustas kasside koroonaviirus, mille tagajärjel kass suri. Müüja vastutus ei ole lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral absoluutne. Müüja ei vastuta vastavalt
lg-le 4 selliste müüdud asjal esinevate puuduste eest, millest ostja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Müüja vabaneb osaliselt vastutusest juhul, kui ostja ei teata lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemisest õigeaegselt (
Samuti ei vastuta müüja selliste, iseenesest juba müüdud asja üleandmise hetkel eksisteerinud (varjatud) puuduste eest, mis ilmnevad alles pärast kahe aasta möödumist asja ostjale üleandmisest (
Hageja vande all antud 7 2-15-19254 väidete kohaselt nägi ta Okidokis Doni Sfinks kassi müügikuulutust ning ta läks kostja juurde kindla otsusega ostma seda tõukassi, seejuures näitas kostja hagejale ka kõiksugu pabereid, mis olid vene ja inglise keeles. Tunnistajate XXX ja XXX ütlused kinnitavad, et selle haiguse diagnoosi on raske panna, kui loom on elus, diagnoos pannakse tavaliselt pärast surma. Kassil sellise surmava viiruse olemasolu on kohtu arvates kassi varjatud puudus, mida isikul kassi välisel ülevaatamisel ei ole võimalik avastada. 17. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et andes hagejale üle kassipoja, kellel oli infektsioosne peritoniidi viirus (kasside koroonaviirus), andis kostja hagejale üle varjatud puudusega ehk lepingutingimustele mittevastava asja
18. Kohtu hinnangul pole hageja kaotanud ka õigust lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohus põhjendab seisukohata järgmiselt. Vastavalt
lg 1 esimesele lausele peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Eelnimetatud kohustuste rikkumise korral kaotab ostja
lg-st 3 tulenevalt üldjuhul asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õiguse. Vaidlus puudub, et hageja esindaja esitas kostjale pretensiooni pärast kassi surma (vt ka tl 158-159). Nimelt pakkus kostja hagejale esialgu uut kassipoega, kui see asi kõik juhtus, see oli pärast seda, kui kostja sai hageja esindajalt pretensiooni (vt tl 159). Kohtu hinnangul võiks juhtumi asjaolusid arvestades asuda seisukohale, et puudusest teavitamine toimus
19. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja on müüjana oma kohustusi rikkunud. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis kostja vastutusest kohustuse rikkumise eest vabastaksid. Kohus märgib, et
§-st 218 lähtuv müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse eest on vabandatavusest sõltumatu, st müüja ei saa vabaneda vastutusest vabandatava rikkumise korral (
Edasiselt analüüsib kohus hagetava kahjunõude põhjendatust ja tõendatust. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kantud meditsiinilised kulud (sh kliiniku külastamine, analüüside tegemine, eutanaasia ja lahkamine) summas 533,24 eurot ning kassi ostuväärtuse summas 400 eurot. Nõude suurust tõendavad kassi ostu-müügileping (vt tl 5, 156) ja tehtud kulude kviitungit (vt tl 7-8). Tegemist on olemuslikult otsese varalise kahju hüvitamise nõudega (
Kahju hüvitamise eesmärk on
lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kassi soetamisväärtuse ja temaga seoses kantud meditsiiniliste kulude puhul esineb ka põhjuslik seos kostja lepingurikkumistega
Kui kostja oleks täitnud ülalkäsitletud kohustusi kohaselt, ei oleks hageja pidanud kõnealuseid kulusid kandma. Samas tuleb asja lahendamisel arvestada, et kahju hüvitamise tulemusel ei või hageja põhjendamatult rikastuda. Riigikohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud põhimõtet, et kahju hüvitamine ei tohi olla võlausaldaja rikastumise allikas ning et kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine (vt nt Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05, p 11).
Kohus on juba eelpool järeldanud, et kostja rikkus oma lepingust tulenevaid kohustusi vähemalt raske hooletuse tõttu. See omakorda välistab ka
MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagimenetluse kulud kannab TsMS § 162 lg 1 järgi üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi üldjuhul võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus erinevalt eelmärgitust jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 2 järgi tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus võib TsMS § 163 lg 2 järgi kaaluda kompromissiettepaneku korral TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust, kui viimati nimetatud sätte järgi ei oleks menetluskulude jaotus kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane, arvestades mh asjaolu, et kompromissiettepanekust keeldudes venitas pool põhjendamatult menetlust. Seega võib kohus olukorras, kus pool on teinud menetluses kompromissiettepaneku ning hagi rahuldatakse pakutud kompromissiga sarnases ulatuses, teha TsMS § 163 lg 2 alusel kaalutlusotsustuse ja jätta menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud, kuid seda üksnes juhul, kui kõiki asjaolusid arvestades oleks selline menetluskulude jaotus õiglane. Sellise otsustuse tegemisel peab kohus kaaluma kõiki asjaolusid ning oma otsustust ka põhjendama (vt Riigikohtu 23.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 15). Asja materjalidest nähtub, et kohtu poolt pooltele määratud aeg kompromissiläbirääkimisteks mõõdus tulemusteta. 27.09.2017 toimunud eelistungil tegi hageja kostjale kompromissiettepaneku summale 500 eurot, kuid kostja ei olnud nõus sellega. 10.01.2018 toimunud kohtuistungil ei soovinud kumbki pool kompromissi sõlmida. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaoludel ei saa hageja (algset) kompromissettepanekut pidada selliseks, mis annaks alust jätta menetluskulud kostja kanda. Kuna algsel kompromissiettepanekul ei ole praeguses asjas menetluskulude jaotamise seisukohast tähendust, tuleb menetluskulud jagada TsMS § 163 lg 1 järgi. 25. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõude summas 933,24 eurot. Kohus rahuldas selle nõude otsusega sisuliselt 711,65 euro, s.o ligikaudu 76%, ulatuses. Eeltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud 24% ulatuses hageja kanda ja 76% ulatuses kostja kanda. 26. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). 27. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel 10 2-15-19254 kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.