Obsah (14)

§ 215§ 199§ 200§ 63§ 69§ 68§ 65§ 35§ 60§ 16§ 218§ 214§ 121§ 56

1-17-8240 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2018.a, Pärnu kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-8240 (17267000179) Kohtunik Anu Tammeniit Ra

§ 215

lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 ja § 200 lg 2 p 7 järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Gardi Anderson Süüdistatav HENRI TEESALU isikukood: 39403194224; xxx varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati Pärnu Maakohtu 08.02.2017. a otsusega

§ 199

lg 2 p 4 järgi karistusega 4 kuud vangistust, mis asendati 120 tunni üldkasuliku tööga. Kahtlustatavana kinni peetud 16.-17.02.2017; 15.17.03.2017; 17.03.2017; 15.-16.04.2017.a. Tõkend – vahistamine alates 17.04.2017.a. Kaitsja Helmeri Indela RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311 - § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Henri Teesalu

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Henri Teesalu

§ 200

lg 2 p 7 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 1 1-17-8240 Süüdi tunnistada Henri Teesalu

§ 215

lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 08.02.2017. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 4 kuu võrra ning mõsta liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 5 päeva eelvangistust (16.-17.02.2017; 15.17.03.2017) ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvata alates 15.04.

1. a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Rahuldada kannatanute tsiviilhagid ja mõista VÕS § 1043 alusel Henri Teesalult välja: - kannatanu Circle K Eesti AS-i kasuks 52,05 €, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr EE111700017003402151; - kannatanu L.A´i kasuks 500 €, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr EExxx; - kannatanu J.Kkasuks 132,30 €, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr EExxx; - kannatanu D.T´e kasuks 177 €, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr EExxx; - kannatanu T.Rkasuks 50 €, milline kanda kannatanu arvelduskontole nr EExxx; - kannatanu T.Lkasuks 105 €. Rahuldada kannatanu Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli tsiviilhagi osaliselt ja mõista VÕS § 1043 alusel Henri Teesalult välja kannatanu kasuks 498 €, milline kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB EE891010220034796011 või Swedbank EE932200221023778606, viitenumber
4. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Henri Teesalult menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 1250 €; - tunnistaja M.P sõidukulud kohtumenetluses 13,15 €; - kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu 603,13 €, kokku 1866,28 €. Süüdistatava valitud kaitsja kulud 18 258,54 € jätta Henri Teesalu kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
5. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Asitõendid ja muud äravõetud objektid: 2 1-17-8240 - 2 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kriminaalasja juurde; - sõiduauto Ford Mondeo reg nr xxx roolilt ja käigukangilt võetud DNA proovid, kiuproovid juhiistmelt ja kõrvalistmelt, tagaistmelt leitud tühi plastpudel ja pagasiruumi äärelt võetud peopesa jäljend želatiinikilel; DNA proovid, mis võetud Rapla mk x vallas x külas x elumajast ja garaažist - millised on hoiul PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlas - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Motiveeritud kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu 27.02.2018.a. Vahistatud süüdistatavale saadetakse otsus kinnipidamiskohta ning süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistuse sisu Henri Teesalu süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus 10.02.2017 kuni 12.02.2017 VanaVigala Tehnika- ja Teeninduskooli õppeplatsilt aadressil Pikk tn 5, Vana-Vigala küla, Vigala vald, Rapla maakond, võttis omavolilise ajutise kasutamsie eesmärgil Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolile kuuluva sõiduauto Ford Mondeo reg nr xxx, millega sõitis läbi õppeplatsi ümbritseva aia Vana-Vigala bussipeatusesse, kus auto jäi seisma ja ei käivitunud enam. Süüdistatav arvas, et viga on sõiduauto akus, mistõttu läks tagasi Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õppeplatsile, et võtta mõnelt teiselt auto aku. Selle käigus Henri Teesalu lõhkus J.Kkasutuses oleva sõiduauto Honda Civic reg nr xxx juhiukse klaasi ning D.Tele kuuluva sõiduauto Škoda Felicia reg nr xxx juhiukse klaasi ja varastas Škoda Felicia reg nr xxx aku. Hoolimata vahetatud akust sõiduauto Ford Mondeo siiski ei käivitunud, misjärel Henri Teesalu rüüstas sõiduautot: lõhkus stanged, tuled, osaliselt polstrid, kahjustas sõiduauto värvkatet. Pärast rüüstamist jättis Henri Teesalu sõiduauto Ford Mondeo reg nr xxx Vana-Vigala bussipeatusesse. Sõiduki kontrollimisel ilmnes, et sõiduauto mootori on Henri Teesalu lasknud ülekuumeneda, mistõttu sõiduauto on Henri Teesalu tegevuse tagajärjes kasutamiskõlbmatu. Oma sellise tegevusega pani Henri Teesalu tahtlikult toime

§ 215

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Samuti Henri Teesalu süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem korduvalt toimepannud vargusi, võttis 16.02.2017 kella 03.20 paiku Circle K Eesti AS-le kuuluvast teenindusjaamast aadressil Tallinn, Põhja pst 33 järgmisi kaupasid: Kinder Pingui 7 tk, 6 tk Kinder Maxi King, 16 tk Karums vanilli, 5tk Karums šokolaadi, 3 tk Karums kondenspiima, 3 tk Karums tiramisu, 2tk rebitud liha võileiba, 1 tk kana-tšillivõileiva, 3 tk sushit, 1 tk klaasipesuvedelik, kogumaksumusega 58.04 eurot, mille eest jättis tasumata. Oma sellise tegevusega pani Henri Teesalu tahtlikult toime

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isikuks, kes on pannud toime varguse. 3 1-17-8240 Samuti Henri Teesalu süüdistatakse selles, et tema 16.02.2017 18:33 kaupluses Tallinna Kaubamaja Toidumaailm, aadressil Viru Väljak 4, Tallinn, olles isikuks, kes on varem aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, püüdis varastada ühe pudeli viina Viru Valge maksumusega 24,99 eurot ning ühe pudeli viina Russky Standart maksumusega 44,99 eurot, seega kaupa koguväärtusega 69,98 eurot. Henri Teesalu peitis eelnimetatud viinapudelid põue ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Selle peale hakaksid tööle turvaväravad, misjärel turvatöötaja pidas Henri Teesalu kinni ning turvakontrolli käigus võttis Henri Teesalu jope varrukatest kaks varastatud viinapudelit. Oma sellise tegevusega pani Henri Teesalu tahtlikult toime

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isikuks, kes on pannud toime varguse. Samuti süüdistatakse Henri Teesalu selles, et tema, olles varem toime pannud vargusi, 01.03.2017 kella 01.00 paiku tungis välisukse aknaklaasi eemaldamise teel sisse Rapla maakonnas x vallas x külas x asuvasse eramusse, kust varastas T Rile kuuluvaid ehteid: 4 sõrmust, 10 kaelakeed koguväärtusega 100 eurot, samuti nõukaaegse diplomaadikohvri koos lõputunnistusega, telefonilaadija ja ühenduskaabli. Samuti tungis samal ööl ukseriivi lahtitõmbamise teel sisse samal krundil asuvasse garaažihoonesse, kust varastas kolm õlikanistrit koguväärtusega 30 eurot ja garaažis seisnud sõiduauto Suzuki Swift reg nr xxx küljest eesmise põrkeraua. Varguse käigus sai kahjustada sõiduki vasakpoolne peegel ja põrkeraua eemaldamisel kahjustati konditsioneeri radiaatorit. Pärast kannatanu abikaasa telefonikõnet Henri Teesalule tõi Henri Teesalu varastatud ehted, lõhutud põrkelaua ja õlikanistrid tagasi. Oma sellise tegevusega pani Henri Teesalu tahtlikult toime

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega, olles isikuks, kes on pannud toime varguse. Samuti Henri Teesalu süüdistatakse selles, et tema, 03.03.2017 L.Ki elukohas aadressil x , Pärnu maakond menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul kell 14:00 kuni 15:30 pärast ühist alkoholi joomist ja L.Ki lahkumisnõuet ründas L.Ki selja tagant, tõmmates ta põrandale pikali. Seejärel Henri Teesalu ja x peksid kannatanut, lüües teda käte ja jalgadega rohkem kui kümnel korral pea ja rindkere piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse hematoomide näol. Seejärel, jättes kannatanu põrandale lebama hakkas kahtlustatav kannatanu elukohast otsima asju mida varastada ja läks uuesti L.Ki peksma, lüües teda jalgade ja rusikatega. Henri Teesalu grupis koos M.Õiga võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalda kasutades Lembo Krapile kuuluva DVD-mängija, kaks ülikonnapintsakut, ülikonnapüksid ja nahksest materjalist jakk, isikutunnistuse. Röövimise tagajärjel kannatas L.K varalist kahju 300 euro väärtuses. Oma sellise tegevusega pani Henri Teesalu tahtlikult toime

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Samuti Henri Teesalu süüdistatakse selles, et tema, olles

§ 199

lg 2 p 9 järgi täheldatav isik, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil 13.03.2017 kuni 14.03.2017. a menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul kell 12:00 kuni kell 07:00 Pärnumaal x Peeter Kivi elukohaks oleva konteineri trepi pealt P.Kle kuuluva mootorsae Husqvqarna ja 8 liitrit saeketiõli ning T Lle kuuluvad mootorsae McCulloch Titan, samuti võttis kahtlustatav ebaseadusliku omastamise eesmärgil T.L elukohas asuvast lauasahtlist rahakotist 105 EUR sularaha, Swedbank 4 1-17-8240 pangakaarti ja isikutunnistuse T.L nimele ja isikutunnistus M L nimele. Vargusega tekitas Henri Teesalu T Lle varalise kahju 405 euro väärtuses ja P Kle 66.20 euro väärtuses. Oma sellise tegevusega pani Henri Teesalu tahtlikult toime

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isikuks, kes on pannud toime varguse. Samuti Henri Teesalu süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on aasta jooksul toime pannud vargusi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 31.03.2017 kuni 01.04.2017. a menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul kell 18:30 kuni 11:00 Pärnu linnas Riia mnt 63 asuva Vintsi Hosteli numbritoas 3B pärast ühist alkoholi tarvitamist M L voodist padja alt M Lle kuuluva pruuni värvi rahakoti, milles oli sularaha 2.00 eurot, M Lla ID-kaart, SEB panga paroolikaart, pensionitunnistus ja erinevaid kliendikaarte. Oma sellise tegevusega pani Henri Teesalu tahtlikult toime

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isikuks, kes on pannud toime varguse. Samuti süüdistatakse Henri Teesalu selles, et 15.04.2017 kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid kella 15:00 paiku Tallinnas, x maja ees avalikult, grupis koos M.Õiga haaras M.M käes olevast käekotist ja üritas seda kannatanu käest ära tõmmata. Käekoti rebimise katse tõttu M.M kukkus maha, kuid kotist lahti ei lasknud. Henri Teesalu jätkas maaslamava M.M käekoti tirimist, kuid käekotti ei õnnestunud saada kätte, sest lähedal asunud isikud, kuuldes M.M appi-hüüdeid, sekkusid ning takistasid Henri Teesalu tegevuse lõpuni viimist, pidades Henri Teesalu sündmuskohal kinni. Käekott, mida kahtlustatav üritas kannatanu käest rebida oli maksumusega 50 eurot, käekotis oli sularaha 132 eurot, mobiiltelefon maksumusega 20 eurot ja toiduaineid 10 euro väärtuses, kogumaksumusega 212 eurot. Oma sellise tegevusega pani Henri Teesalu tahtlikult toime

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, isikute grupis ja olles isikuks, kes on varem vähemalt kahel korral toime pannud varguse. Menetlusosaliste seisukohad Prokurör leidis, et Henri Teesalu süü kõikides temale inkrimineeritud kuritegudes on leidnud tõendamist. Prokurör taotles Henri Teesalu süüditunnistamist ja tema karistamist

§ 199

lg 2 p 4,5,7,8 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud,

§ 215

lg 2 p 1 järgi vangistusega 8 kuud,

§ 200

lg 2 p 7 järgi vangistusega 4 aastat ning raskema karistuse suurendamise teel mõista liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 ja 69 lg 6,7 alusel üldkasuliktöö 120 tundi arvestada tagasi vangistuseks 4 kuud ning mõista liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, s.o 5 päeva ning kandmata karistuseks lugeda 4 aastat 11 kuud ja 25 päeva, mille kandmisaja alguseks lugeda 15.04.2017. Samuti palus prokurör välja mõista süüdistatavalt menetluskulud ja tsiviilhagid. Kaitsja palus Henri Teesalu õigeks mõista, kuna tema süü ei ole leidnud tõendamist. Juhul kui kohus leiab, et Henri Teesalule inkrimineeritud kuriteod on tõendamist leidnud, taotles kaitsja jätta tsiviilhagid rahuldamata, kuna need on alusetud ja tõendamata. Karistuse määramisel taotles kaitsja arvestada

§ 35

, kohaldades

§ 60sätestatut.

Süüdistatav end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 5 1-17-8240 Kohus leiab, et Henri Teesalule süüks arvatud kuriteod on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. Võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine ajavahemikul 10.02.2017 kuni 12.02.2017 Pikk tn 5, Vana-Vigala küla, Vigala vald, Rapla maakonnas Henri Teesalu poolt Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õppeplatsilt ajavahemikul 10.02.2017 kuni 12.02.2017 aadressilt Pikk tn 5, Vana-Vigala küla, Vigala vald, Rapla maakonnas võõra vallasasja omavolilist ajutist kasutamist tõendavad sündmuskoha 13.02.

1. a vaatlusprotokoll, kannatanu J.K ütlused, liiklusregistri väljavõtted, kannatanu esindaja ja tunnistaja ER ütlused, kannatanu D.Te ütlused, tunnistaja MP ütlused, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja Henri Teesalu enda ütlused. Kannatanu Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli esindaja ja tunnistaja ER ütlustega on tõendatud, et Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli aiaga piiratud parklas toimus sõiduauto Ford Mondeo ärandamine ning sõideti katki aed, kuigi sõidukil puudus radiaator ja aku. Sõiduautot Ford Mondeo oli rüüstatud ja lõhutud. Kohapeal tuvastati, et ühed jalajäljed viivad ka teiste autode juurde ning lõhutud oli ka kahe auto küljeaknad ja kapotid olid lahti kistud, kus kohast ilmselt saadi aku. Sõiduauto Ford Mondeo leiti bussipeatuse juurest ning auto mootor oli muutunud kasutuskõlbmatuks, kuna sellel puudus sel hetkel, kui sellega sõitma mindi, radiaator. Liiklusregistri väljavõte (kd I lk 154) tõendab, et sõiduauto Ford Mondeo (xxx) kuulub VanaVigala Tehnika- ja Teeninduskoolile. Kannatanu J.K ütlused ja liiklusregistri väljavõte (kd I lk 155) tõendavad, et kannatanu hoidis tema kasutuses olnud sõidukit Honda Civic (xxx) 10.02.2017 kuni 12.02.2017 Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolile hoone taga asuvas parklas, kui kuulis, et sellel platsil oli lõhutud autosid ning läbi aia sõidetud. Kohale jõudes kannatanu nägi, et nende sündmuste käigus on lõhutud ka Honda Civicu juhiukse klaas ning kapott oli irvakil. Sündmuskoha 13.02.
2. a vaatlusprotokoll (kd I lk 125-152), mille käigus vaadeldi sündmuskohta aadressil Rapla mk, Vigala vald, Vana Vigala küla, Pikk tn 5 ja Pikk tn 1, tõendab, et Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õppeplatsil varasemalt parkinud sõiduauto Ford Mondeo (reg märgiga xxx) leiti Pikk tn 1 bussipeatuse juurest. Nimetatud sõidukiga on sõidetud läbi aia. Samuti tõendab vaatlusprotokoll, et ärandamise käigus on rüüstatud ja lõhutud sõiduautot Ford Mondeo ning lõhutud on ka Pikk tn 5 platsi aed, sõiduauto Škoda Felicia (xxx) ja sõiduauto Honda Civic (xxx). Vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduautode Škoda Felicia ja Honda Civic juures on ühesuguse mustriga jalajäljed ning sõiduauto Ford Mondeol puudub ees radiaator ja põrkelaud. Kannatanu D.T ütlused tõendavad, et temale kuuluv sõiduk Škoda Felicia (xxx) asus veebruaris Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolile kuuluvas parklas ning koolile kuuluva sõiduki ärandamise käigus lõhuti ka Škoda Felicia aken ja varastati aku. Sõiduauto aken lõhuti ilmselt selleks, et kätte saada aku. Liiklusregistri väljavõte (kd I lk 155) tõendab, et sõiduauto Škoda Felicia (xxx) kuulus kuriteo toimepanemise ajal D.Tele. Tunnistaja M P ütlustest selgus, et kui ta 12.02.2017 lõuna ajal poes käis nägi ta, et Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli juures bussijaamas on üks Ford Mondeo, autol puudusid tagumised tuled. Seal samas ristmikul hääletas üks noormees ja tunnistaja võttis ta peale. Tunnistaja tundis kohtuistungil eelpool nimetatud noormehes ära Henri Teesalu. Autos Henri Teesalu viitas eelnimetatud Ford Mondeole kui talle kuuluvale ja tema kasutuses olevale. Henri Teesalu rääkis 6 1-17-8240 tunnistajale, et ta ei saa oma autoga edasi sõita, kuna radiaator lekib. Henri Teesalul oli seljas kapuutsiga hele pruunikas jope. Tunnistaja oli Henri Teesalu ka varem Vana-Vigala vahel näinud, sh koos KPga ning tunnistaja oli kindel, et Henri Teesalu läks Pde majja. Kohus ei nõustu kaitsja seisukoha, et tunnistaja MP ütlustest ei nähtu, millisest autost oli juttu ja seetõttu on tunnistaja ütlused ebamäärased. Nimelt on tunnistaja andnud ütlusi, et bussijaamas seisis üks Ford Mondeo, millel puudusid tagumised tuled. Tunnistaja ei ole öelnud, et seal oli mitu Ford Mondeot või teisi autosid. Kaitsja ei ole pidanud vajalikuks kohtuistungil sellist asjaolu täpsustada. Tunnistaja nägi seda autot poest tagasi tulles, poodi minnes seda seal ei olnud ning Henri Teesalu kinnitas tunnistajale, et sõitis selle sama autoga. Kohtul puuduvad tõendid, et Henri Teesaluga viibis seal veel isikuid või et Henri Teesalu leidis selle auto sealt. Seega on tõendamist leidnud, et Henri Teesalu oli isikuks, kes sõitis Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolile kuuluva Ford Mondeoga bussijaama. Lisaks eeltoodule tõendab antud kuriteo toimepanemist Henri Teesalu poolt ka süüdistatava enda ütlused. Kohtuistungil Henri Teesalu keeldus ütluste andmisest ning seetõttu avaldati prokuröri taotlusel KrMS § 294 p 1 alusel Henri Teesalu kohtueelses menetlused antud ütlused. 17.03.2017.a kohtueelses menetluses antud ütlustes (kd II tl 202-204) tunnistas süüdistatav Henri Teesalu end süüdi võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises 10.02.2017 kuni 12.02.
3. Süüdistatav täpset kuupäeva ei mäletanud, kui nimetatud ajavahemikul soovis ta sõita VanaVigalas oma tüdruksõbra juurde ning selleks võttis ühelt aiaga piiratud platsilt sõiduauto Ford Mondeo ning sõitis sellega läbi võrkvärava. Vana-Vigala bussipeatuse juures jäi aga auto seisma ning kuna ta arvas, et asi on akus, lõhkus ta Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli platsil aku saamiseks teisi autosid. Aku vahetamise järel auto siiski ei käivitunud ning süüdistatav hääletas Jaama tänavale, et tuua sealt kütust. Samuti tunnistab, et rüüstas Ford Mondeot. Kaitsja leidis, et Henri Teesalu kohtueelses menetluses antud ütluste näol ei ole tegemist lubatavate tõenditega, kuna ülekuulamise juures puudus kaitsja, kuigi kaitsja osavõtt oli KrMS § 45 lg 2 p 2 tulenevalt kohustuslik. KrMS § 45 lg 2 p 2 sätestab, et kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest on kohustuslik, kui isik ei ole oma xxx tõttu suuteline ise end kaitsma või kui kaitsmine on selle tõttu raskendatud. H. Teesalule teostatud kohtupsühhiaatrilises ekspertiisis on tuvastatud, et Henri Teesalul ilmneb xxxx. Kaitsja on seisukohal, et olukorras, kus eksperdiarvamusega on tuvastatud asjaolu, et H. Teesalu on xxx , oli KrMS § 45 lg 2 p 2 alusel kaitsja osavõttu kogu kriminaalmenetluses imperatiivselt kohustuslik, kuna xxx ei suuda ennast xxx tõttu kaitsta või on see tema jaoks raskendatud. Esmalt juhib kohus kaitsja tähelepanu sellele, et tänapäeval on meditsiinis terminist xxx loobutud ning selle asemel räägitakse xxx isikust. Samuti ei nõustu kohus kaitsjaga, et Henri Teesalu võimetusele end kaitsma viitavad asjaolud, et Henri Teesalu oli nõus kohtueelses menetluses ütlusi andma ilma kaitsjata, kuigi tema kaitsja seda keelas. Samuti asjaolu, et kuigi Henri Teesalu on varasemalt kriminaalkorras karistatud, jätkas ta uute kuritegude toimepanemist. Sellised asjaolud on kohtupraktikas tavapärased. See, et süüdistatav ei järginud kaitsja soovitusi ütlusi mitte anda ja andis ütlusi, milles tunnistas oma süüd ja kahetses, ei näita kuidagi, et inimene ei saa millestki aru. Vastupidi, nimetatud näitab, et Henri Teesalu kahetseb toimepandud kuritegusid ja soovib, et seda arvestatakse temale karistuse mõistmisel. Tõepoolest kahtlustatavana ülekuulamise protokollidest nähtub, et nende menetlustoimingute juures kaitsjat olnud ei ole. Kõigi ülekuulamiste käigus on Henri Teesalule KrMS §-s 34 ettenähtud õigusi (sh õigus olla kaitsja juuresolekul üle kuulatud) selgitatud, kuid protokollis on Henri Teesalu oma ütlustes ja oma allkirjaga kinnitanud, et kaitsjat ülekuulamise juurde ei soovi. 7 1-17-8240 Kohus ei nõustu kaitsjaga ja leiab, et Henri Teesalu kohtueelse menetluse käigus antud ütluste näol on tegemist lubatavate tõenditega. KrMS § 45 lg 2 p 2 osas peab kohus oluliseks viidata üksnes ambulatoorse kohtupsühhiaatria – kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktile (kd I lk 83-88). Akti nr 497 kohaselt Henri Teesalul ilmneb xxx), mis väljendub temal xxx. See ei takista temal ümbrusest, oma käitumise iseloomust, selle sotsiaalsest tähendusest ja tagajärgedest arusaamist ning sihipärast arutlemist ja käitumist. Henri Teesalul on alkoholisõltuvus (x). Henri Teesalu oli temale süüksarvatavate kuritegude toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Henri Teesalul ei ole oma psüühilise seisundi poolt takistusi ümbrusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks, sh ka menetlustoimingutes osalemiseks ja karistuse kandmiseks. Eksperdile selgitas Henri Teesalu, et on kõik temale süüks arvatavad kuriteod (2017.a veebruarist aprillini) toime pannud alkoholijoobes olles ning kaine peaga selliseid tegusid ei teeks. Kohtule on esitatud hulgaliselt iseloomustavaid materjale Henri Teesalu tervise kohta (kd II tl 3563, 215), kuid samas ei tõenda ükski kohtu käsutuses olev tõend, et x tõttu oleks Henri Teesalu üle seatud eestkoste TsÜS § 8 lg 2 alusel või hooldus SHS § 26 alusel. Tuginedes eksperdiarvamusele (mille kohaselt Henri Teesalu on oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema menetlustoimingutes), samuti asjaoludele, et tegemist pole piiratud teovõimega isikuga või isikuga, kes oma tervisliku seisundi tõttu vajaks hooldust, leiab kohus, et Henri Teesalu ülekuulamisel kaitsja osavõtuta pole rikutud KrMS § 45 lg 2 p
4. Seega ei ole kohtu hinnangul Henri Teesalu ülekuulamisel rikutud ei menetlusõigust ega kaitseõigust ning Henri Teesalu kohtueelses menetluses antud ütlused on lubatavad tõendid. Ülaltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et Henri Teesalu süü võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud

§ 215

lg 2 p 1 järgi, kuna tema näol on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanute ja tunnistajate ütlustes, sest need on teo toimepanemise asjaolude osas kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Ka süüdistatav on ise tunnistanud talle võõra vallasasja, sõiduauto Ford Mondeo (xxx) omavolilist äravõtmist ning selle ajutist kasutamist süüdistuses näidatud ajavahemikul. Omaniku luba selle sõiduki kasutamiseks tal ei olnud. Samuti kahjustas ta asja omavolilise ajutise kasutamise käigus teisi sõidukeid. Sõiduki omavolilise ajutise kasutamise pani Henri Teesalu toime kavatsetult, kuna tema eesmärgiks oli võõra sõidukiga sõita oma tüdruksõbra juurde x tänavale, kuna jala ei viitsinud minna ning sellest eesmärgist lähtuvalt ta ka tegutses. Henri Teesalu on isik, keda on varem, so Pärnu Maakohtu 08.02.2017. a ja 02.06.2016 otsustega karistatud varguse eest ning seda tõendavad kohtuotsuse ärakiri (kd II tl 64-65) ja väljavõte karistusregistrist (kd II tl 33-34). Seega on Henri Teesalu puhul täidetud nii

§ 215lg 2 p 1, 2 objektiivne ja subjektiivne teokoosseis.

16.02.2017.a kella 18.33 ajal varguse toimepanemine Tallinna Kaubamajas Nõudekiri Kaubamaja AS-i turvakaamera video väljastamiseks; üleandmise-vastuvõtmise akt; asitõendi 24.03.2017 vaatlusprotokoll ja fotod sündmuse toimumise ajal tehtud turvakaamera salvestisest (kd I tl 102-109), mille käigus on vaadeldud videosalvestist 16.02.

1. a varguse 8 1-17-8240 kohta ajavahemikul kell 18.26-18.33 Tallinna Kaubamajas, tõendab, et Henri Teesalu võtab riiulilt ning paneb põue kaks alkoholipudelit, möödub kassadest jättes kauba eest tasumata. Kaitsja leidis, et asitõendi vaatlusprotokoll on tõendina ebausaldusväärne, kuna turvasalvestiselt ei ole näha ega tuvastatav, et süüdistatav võtaks Tallinna Kaubamaja kaupluse riiulitelt mingeid viinapudeleid või paneks neid jope varrukatesse. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et tegemist on usaldusväärse tõendiga. Videosalvestiselt on varguse toimepanemine tuvastatav ning see langeb kokku ka teiste asjas kogutud tõenditega. Tunnistaja EP ütlused tõendavad, et 16.02.2017 Tallinna Kaubamaja Toidumaailmas läbis turvaväravad meesterahvas, kelle peal hakkasid turvaväravad tööle, tunnistaja pöördus tema juurde ja märkas, et meesterahval on varrukates viinapudelid Viru Valge ja Russky Standart. Mehel oli peas kaabu ja seljas tumedam jope. Kinnipeetud isikuks osutus Henri Teesalu ning ta anti politseile üle. Tunnistaja ütlusi ühe pudeli viina Viru Valge ja ühe pudeli viina Russky Standart varguse kohta kinnitab ka Tallinna Kaubamaja AS avaldus nr 29/17 (kd I tl 92), mille kohaselt püüdis 16.02.
2. a kinni peetud isik Henri Teesalu varastada Tallinna Kaubamajast aadressil Viru Väljak 4 Tallinn kaupa 69,98 euro väärtuses. Seda, et varguse katses kinni peetud isik oli Henri Teesalu, kinnitavad ka õigusrikkuja kinnipidamise akt (kd I lk 92P) ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd I lk 99). Õigusrikkuja kinnipidamise akt tõendab, et 16.02.2017.a kella 18.33 ajal peeti Henri Teesalu kinni ning tema juurest leiti Tallinna Kaubamajast varastatud üks pudeli viina Viru Valge maksumusega 24,99 eurot ning üks pudeli viina Russky Standart maksumusega 44,99 euro. 16.02.2017 ettekanne, Henri Teesalu isikut tõendava dokumendi koopia (kd I lk 95-96) ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd I tl 99) tõendavad, et isik kelle andsid Tallinna Kaubajama turvatöötajad 16.02.2017.a politseile üle, oli Henri Teesalu. 16.02.2017 isiku ja asjade läbivaatuse protokollist (kd I tl 98) nähtuvad Henri Teesalul 16.02.
3. a seljas olnud riided ja jalanõud ning kaasas olnud esemed. Henri Teesalul olid seljas pruun/beež jope, hallid kingad, müts, valge karvane krae. Nimetatud riided on sarnased videol nähtul isiku omadega. Seega ei saa olla kahtlust, et tegemist on ühe ja sama isikuga. 17.02.2017.a kohtueelses menetluses antud ütlustes (kd II tl 199) tunnistas süüdistatav Henri Teesalu enda süüdi varguses Tallinna Kaubamajas. Süüdistatava ütluste kohaselt sisenes ta 16.02.
4. a kella 18:33 ajal Tallinna Kaubamajja, pani jope varrukatesse 2 pudelit viina, läks kassast mööda kauba eest maksmata, turvatöötaja pidas ta kinni ning avastas varastatud viinad. Teda anti politseile üle, ta varastas enda jaoks ning kahetseb tehtut. 16.02.2017 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (kd I tl 97) tõendab, et Henri Teesalul tuvastati 16.02.
5. a kella 19.30 ajal alkoholijoove ning tal esinesid joobele viitavaid tunnused. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et Henri Teesalu püüdis varastada 16.02.2017 18:33 ajal Tallinna Kaubamajast ühe pudeli viina Viru Valge maksumusega 24,99 eurot ning ühe pudeli viina Russky Standart maksumusega 44,99 eurot, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata tema tahtest olenemata. 16.02.2017 kella 03.20 ajal vargus toimepanemine Circle K Eesti AS-le kuuluvast teenindusjaamast 9 1-17-8240 Tunnistaja L S ütlused tõendavad, et 16.02.2017 kella 3.20 paiku sisenes Circle K Linnahalli teenindusjaama Põhja pst 33 noormees koos kahe sõbraga, noormees oli pruuni jopega ja suundus riiulite juurde, kus asusid kohukesed ja võileivad ning võttis sealt kohukesi, kohvi ja võileibu. Tunnistaja avastas, et kaup on kadunud, kutsus turvamehe, kes omakorda kutsus politsei. Turvamehed pidasid kinni sama isiku, kes kaupu varastas. Noormehe käest sai tunnistaja tagasi nii klaasipesuvedeliku kui ka ühe kohukese. M P 16.02.
6. a ettekanne (kd I tl 112) tõendab, et 16.02.
7. a on toime pandud varguses Circle K Linnahalli teenindusjaamas peeti kinni Henri Teesalu. Kaitsja leidis, et ettekanne pole lubatavas vormis tõend, sest tegemist on menetleja ametniku kirjaliku seletusega. Kui antud isiku ütlusi soovitakse tõendina kasutada, tulnuks M P tunnistajana üle kuulata. Seega tuleb MP ettekanne jätta tõendina asja lahendamisel arvestamata. Prokurör leidis, et tegemist on politseiametniku ettekandega politseijuhile, kus on kirjeldatud olukorda kohapeal, seega on see lubatav tõend. Kohus nõustub prokuröriga ning leiab, et 16.02.2017 MP ettekanne on käsitletav muu dokumendina, millest nähtuvad andmed kohapeal kinni peetud isikute kohta ning on seega lubatav tõend. Tunnistaja LS ütlusi Henri Teesalu tegevuse kohta kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll. Asitõendi 24.03.2017 vaatlusprotokollist (kd I tl 114-122), milles käigus vaadeldi videosalvestist varguse kohta, nähtub, et 16.02.2017 kell 03.18 sisenes Henri Teesalu teenindusjaama, kella 03.20 ajal võtab riiulitelt kauba ja paneb seljakotti ning kell 03.23 väljub teenindusjaamast, jättes kauba eest maksmata. Kell 03.28 võtab Henri Teesalu teenindusjaama territooriumil klaasipesu vedeliku ning läheb ära, jättes kauba eest tasumata. 17.02.2017.a kohtueelses menetluses antud ütlustes (kd II tl 200-201) tunnistas süüdistatav Henri Teesalu enda süüdi varguses Circle K teenindusjaamas. Süüdistatav andis ütlusi, et ta sisenes 16.02.2017 kella 03.00 ajal tuttavatega Statoili teenindusjaama, kaupluses võttis riiulilt ja pani seljakotti kohukesed, võileivad ja sushi ning väljus kauplusest, jättes kauba eest maksmata. Pärast võttis veel aknapesuvedeliku, jättes selle eest maksmata. Veidi hiljem pidas turvatöötaja ta kinni ning leidis klaasipesuvedeliku kotist, teised asjad viskas enne kinnipidamist minema. Kannatanu esindaja Cirkle K AS esindaja NL ütlused ja Circle K avaldus 17.02.2017 nr 1002-70 Põhja Prefektuurile (kd I tl 110-111) tõendavad, et 16.02.
8. a kell 03.47 peeti kinni varguses toime pannud noormehe, kes varastas Circle K Eesti AS-le kuuluvast teenindusjaamast aadressil Tallinn, Põhja pst 33 järgmisi kaupasid: 7 tk Kinder Pingui, 6 tk Kinder Maxi King, 16 tk Karums vanilli, 5tk Karums šokolaadi, 3 tk Karums kondenspiima, 5 tk Karums tiramisu, 2tk rebitud liha võileiba, 1 tk kana-tšillivõileiva, 3 tk sushit, 1 tk klaasipesuvedelik, kogumaksumusega 58.04 eurot, mille eest jättis tasumata. Klaasipesuvedelik tagastati kauplusele rikkumata. Kannatanule tekitati vargusega kahju 52,05 eurot. Kohtul puuduvad igasugused muud tõendid selle kohta, et kaupluses inventuuri ajal puudu olevad asjad võis varastada keegi peale Henri Teesalu, seega peab kohus kannatanu esindaja ja Circle K avaldust usaldusväärseks varastatud esemete liigi ja koguse osas. Kaitsja leidis, et videosalvestise põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas Circle K teenindusjaama sisenes Henri Teesalu või mõni muu isik. Videosalvestiselt ei nähtu, et isik riiulitelt midagi võtaks ja kotti paneks. Ühtlasi ei suudeta ka asitõendi vaatlusprotokollis nimetada konkreetseid esemeid, mida Henri Teesalu võtaks või kotti paneks ning neid ei ole ka tema juurest hiljem leitud. Seega 10 1-17-8240 on asitõendi 24.03.2017 protokoll tõendina tervikuna ebausaldusväärne ja uurimisasutuse ametniku oletustel põhinev. Kohus ei nõustu kaitsja eelnevalt viidatud väidetega ja leiab, et asitõendi vaatlusprotokoll on usaldusväärne. Videosalvestiselt on näha, kuidas Henri Teesalu võtab Circle K teenindusjaama riiulitelt erinevaid tooteid, ei pane neid tagasi ning lahku võetud esemete eest tasumata. Samuti on näha kuidas Henri Teesalu võtab klaasipesuvedeliku ning lahkub sellega, jättes selle eest tasumata. Seda, et tegemist on Henri Teesaluga tõendab mh MP ettekanne, tunnistaja LS ja Henri Teesalu ütlused. Ka juhib kohus tähelepanu sellele, et 16.02.2017.a, s.o samal päeval, kella 18.33 ajal varguse toimepanemises Tallinna Kaubamajas peeti kinni Henri Teesalu. Videosalvestistelt nähtuvalt on tegemist sama isikuga. Mõlemal salvestisel on meesterahval samasugused riide, kehaehitud ja kõnnak. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et varguse pani toime Henri Teesalu. Asjaolu, et videosalvestiselt ei ole võimalik tuvastada, mis asjad Henri Teesalu võttis ja et tema juurest neid ei leitud, ei muuda asitõendi vaatlusprotokolli ebausaldusväärseks. Võetud esemete nimetus ja kogus on tõendatud Circle K avalduse ja kannatanu esindaja Cirkle K AS esindaja NL ütlustega. Videosalvestuselt nähtuvalt lahkus Henri Teesalu teenindusjaamast ning teda ei peetud vahetult kuriteo toimepanemiselt kinni. Seega oli Henri Teesalul piisavalt aega varastatud esemeid ära peita või tarvitada. Seetõttu ei ole kuriteo toimepanemise tõendamiseks ilmtingimata vaja leida varastatud esemeid varguse toimepanija juurest. Ka kinnitas Henri Teesalu ise, et jõudis enne kinnipidamist varastatud asjad minema visata. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Henri Teesalu võttis süüdistuses näidatud ajal ja kohas Circle K teenindusjaamale kuuluvaid erinevaid kaupu, jättes nende eest tasumata. 01.03.2017 kella 01.00 ajal sissetungimine ja varguse toimepanemine Rapla maakonnas x asuvas eramus Kannatanu T.R ütlused tõendavad, et 01.03.2017 kella 01.00 paiku tungis Henri Teesalu 01.03.2017 kella 01.00 paiku välisukse aknaklaasi lõhkumise teel sisse Rapla maakonnas x asuvasse elumajja ning varastas mitmeid sõrmuseid ja kaelakette koguväärtusega 100 eurot, ühenduskaabli ja telefonilaadija ning diplomaadikohvri koos selle sisuga. Samuti tungis Henri Teesalu ukseriivi lahtitõmbamise teel sisse samal krundil asuvasse garaažihoonesse ning varastas sealt sõiduauto põrkelaua ja kolm õlikanistrit. Henri Teesalu käis päeval kannatanu juures ning tarbis koos tema abikaasaga alkoholi ja seejärel lahkus. Kannatanu kirjeldab kuidas ta nägi öösel Henri Teesalu mobiiltelefoni valgusel kirjutuslaua sahtli taga, kannatanu hakkas karjuma, Henri Teesalu jooksis minema ning midagi oli tal jope all. Peale kannatanute Henri Teesalu vahelist telefonikõne, tõi Henri Teesalu varastatud ehted ning hiljem lõhutud põrkelaua ja õlikanistrid tagasi. Henri Teesalu tunnistas kannatanule tema poolt toime pandud vargust ja palus andestust. Kannatanu T.R ütlusi kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll. Sündmuskoha 02.03.2017 vaatlusprotokoll (kd I tl 161-181), mille käigus vaadeldi x asuvat eramut, tõendab toime pandud vargust sissetungimisega süüdistuses nimetatud kohas ja viisil ehk nähtuvad sissetungimisele viitavad asjaolud. Vaatlusprotokollist nähtub, et x eramu esikuaken on lõhutud ja garaažis oleval sõiduautol Suzuki Swiftil (xxx) on eesmise põrkeraud eemaldatud, mille käigus on radiaatorile tekitatud muljumis ja kahjustusjälgi. Kahjustatud on ka sõiduki vasakpoolset tahavaatepeeglit. Murdmisjäljed on nähtavad ka garaaži ja eluhoone vahel oleval kõrvalhoonel. Kaitsja leidis, et tunnistaja T.R ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna need on vastuolulised. Kaitsja hinnangul seisneb vastuolu selles, tunnistaja väidab, et ta nägi H. Teesalut toas ringi käimas, teisalt aga väidab, et tuba oli jumala kottpime. Samuti ei ole tunnistaja ütlused kaitsja hinnangul usaldusväärsed, kuna tunnistaja ei mäleta, mis Henri Teesalul tol päeval seljas oli, kuigi tarbiti 11 1-17-8240 terve õhtu koos alkoholi. Kaitsja leidis, et kuna H. Teesalu helistas tunnistajale ja ütles, et on Märjamaal, seega H. Teesalu oli öösel Märjamaal ega viibinud väidetava kuriteo toimepanemise kohas. Kohus kaitsja selliste seisukohtadega ei nõustu, kaitsja ei ole piisavalt hoolikalt lugenud tunnistaja ütlusi ning kaitsja seisukohad on eksitavad. Kannatanu T.R kirjeldab kuidas ta nägi öösel Henri Teesalu mobiiltelefoni valgusel ringi liikumas ja selle valguse peal oli Henri Teesalu nägu näha. Kannatanu andis küll ütlusi, et maja oli täiesti pime, kuid see ei muuda olematuks kannatanu ütlusi selle kohta, et Henri Teesalu kasutas valgustamiseks mobiiltelefoni. Seega oli Henri Teesalu juures valgus ja on eluliselt usutav, et kannatanu tundis selle valguse paistel Henri Teesalu isiku ära. Kohus sellistes ütlustes vastuolu ei näe. Ka ei muuda kannatanu ütlusi ebausaldusväärseks asjaolu, et ta ei mäleta, mis Henri Teesalul seljas oli. Kannatanu mäletas, et Henri Teesalul oli seljas pruun jope ning ei saa eeldada, et kannatanu peab mäletama kogu riietust detailselt. Samuti ei lükka kannatanu ütlusi ümber Henri Teesalu telefonikõne tema asukoha kohta. Kannatanu andis ütlusi, et telefonikõne toimus pärast sissetungimist ja Henri Teesalu lahkumist. Peale nimetatud telefonikõne tuli Henri Teesalu kannatanute juurde ja tõi varastatud ehted tagasi. Seega ei saa kuidagi lugeda tõendtatuks kaitsja väidet, et Henri Teesalu viibis kuriteo toimepanemise ajal Märjamaal. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kannatanu T.R ütlused ei ole vastuolulised ja on usaldusväärsed. Tunnistaja ER enda ütlustes kirjeldab, kuidas ta sai 02.03.17 teada sellest, et Henri Teesalu tungis 01.03.17 sisse tema vanemate elumajja x ning kui tunnistaja sinna jõudis, nägi ta, et autol oli esipamper ära lõigatud, peeglil olid praod sees, kapotil muljumisjäljed ja värv maas. Tunnistaja läks samal päeval Henri Teesaluga toimunust rääkima ja viimane lubas talle, et hüvitab tekitatud kahjud ja paneb ise uue tuulekoja klaasi. Kannatanu L.A ütlused tõendavad, et märtsikuus ühel hommikul sai teada ämm juures toimunud sündmusest ning järgmisel päeval kohale minnes nägi, et tema sõiduautolt Suzuki Swifti põrkelaud on eemaldatud, auto kapotti ja külgi oli kriimustatud. Liiklusregistri väljavõte (kd I tl 182) tõendab, et sõiduauto Suzuki Swift (xxx) kuulub L.Aile. Kannatanute ja tunnistaja ütlusi kinnitavad ka Henri Teesalu ütlused. 17.03.2017.a kohtueelses menetluses antud ütlustes (kd II tl 202-204) tunnistas süüdistatav ta pani toime perekond Rte juures varguse. Henri Teesalu ütlusete kohaselt tungis ta esmalt sisse luku lahtiväänamise teel perekond R garaaži, võttis kaasa kolm õlikanistrit, auto esipõrkeraua, mille eemaldamise käigus võis sõiduk viga saada. Seejärel süüdistatav tungis akna lõhkumise kaudu elumajja, et võtta sealt raha puuduse tõttu asju. Asju otsis mobiiltelefoni taskulambi abil ning leidis ehteid (sõrmused ja kaelaketid) ning kuna selles toas magas T R, ärkas ta selle tegevuse peale üles, süüdistatav ehmatas, jooksis ära ja võttis kaasa ainult ehted. Natukese aja pärast helistas talle T.R ja palus asjad tagasi viia ning ta viis kohe need ehted Tle tagasi. Järgmisel päeval viis tagasi ka õlikanistrid ja stange. Süüdistatav tunnistas kannatanutele, mis oli varastanud ja lubas kahjud hüvitada. Kohus ei nõustu ka kaitsja väitega, et 02.03.2017 sündmuskoha vaatlusprotokoll ei tõenda hoonetesse sissetungimist. Kaitsja hinnangul puudub alus kõneleda sissetungimisest

§ 199

lg 2 p 8 tähenduses, kuna eluhoone ukse klaasikilde ei leitud esiku põrandalt ja garaažiustel ei ole lõhkumis- ega muukimisjälgi. Kohus leiab, et klaasikildude olemasolu ruumis sees ei muuda olematuks klaasi lõhkumist ja selle kaudu ukse avamist, mida on kirjeldanud nii kannatanu T.R kui ka süüdistatav Henri Teesalu. Vaatlusprotokollist on näha, et aknal on lai aknaraam, klaas paiknes väljapool ning akna ees on kardin. Seega sellistest asjaoludest tingituna ei pidanud ilmtingimata klaasikillud kukkuma ka ruumi sisse. Ka ei nõustu kohus kaitsja väitega, et 12 1-17-8240 garaažiustel ei ole lõhkumis- ega muukimisjälgi. Garaaži ukseriivi sulgemiskohal on murdmisjäljed ning ka kannatanu ütluste kohaselt tungiti garaaži sisse ukseriivi lahtitõmbamise teel. Henri Teesalu oma ütlustes kinnitas, et kasutas garaaži sissepääsemiseks raudkangi. Raudkang leiti ka asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt garaaži põrandalt. Siinkohal juhib kohus kaitsja tähelepanu sellele, et sissetungimise korral ei ole ilmtingimata vajalik, et hoonesse sisenemine oleks seotud mingi füüsilise tõkke ületamisega, vaid piisab sellest, et isikul puudus luba hoonesse või ruumi siseneda. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et Henri Teesalu tungis sisse süüdistuses näidatud ajal ja viisil Rapla maakonnas x elumajja ja garaaži ning võttis sealt erinevaid esemeid, millest osad tõi kannatanu nõudmisel tagasi. Henri Teesalul ei olnud valdaja luba nendesse hoonetesse siseneda. Sissetungimise ja vargusega tekitati kahju T Rle ja LAle. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisuasjaolude suhtes ning koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul on eeltoodud vargused toime pandud kavatsetult st erinevates kauplustesse ja hoonetesse sisenemise ainus eesmärk oli sealt midagi varastada ning varastatu enda kasuks pöörata.

§ 16

lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Varguse toimepanemine 13.03.2017-14.03.

1. a x talus, x külas, Tahkuranna vallas, Pärnumaal Kannatanu P K ütlused tõendavad Henri Teesalu käis 13.03.
2. a koos M.Õiga kannatanu endises elukohas külas. 14.03.
3. a hommikul avastas kannatanu, et väljast ukse taga trepi pealt on varastatud kaks mootorsaagi ja bensiinikanister. Kannatanu leidis varastatud mootorsaed lähedal asunud kõrvalejäetud majast, kus Henri Teesalu väitis, et ka ise magas. Kannatanu P K ütlusi kinnitavad ka T.L ütlused. Kannatanu T.L ütlused tõendavad, et Henri Teesalu tuli 13.03.
4. a koos sõbraga tema juurde (kannatanu elukoht x, Tahkuranna vald) ööbima ja koos tarvitati alkoholi. Magati koos ühes toas, kuid Henri käis vahepeal ära. Hommikul P K teatas, kes elas kannatanuga ühel kinnistul, et saed on varastatud, üks P oma ja teine tema oma, hiljem P leidis saed üles. Samuti avastas T L, et tema rahakotist on varastatud 105-107 eurot, pangakaart, ID-kaart ja ravimeid, P varastati veel bensiini ja õlisid. M.Õ oli T Lle avaldanud, et varguse võis toime panna Henri Teesalu. T.L ütlusi kinnitavad ka M.Õi ütlused. Kohtuistungil avaldati M.Õi kohtueelses menetluses antud ütlused ning süüdistatav jäi nende ütluste juurde. M.Õi ütluste kohaselt oli ta 13.03.2017.a öösel koos Henri Teesaluga Teedu nimelise meesterahva juures joomas. M.Õ arvas, et sealse sae varguse pani toime Henri Teesalu, sest Henri Teesalu kadus öösel ära. 17.03.2017.a kohtueelses menetluses antud ütlustes (kd II tl 205-207) tunnistas süüdistatav antud kuriteo toimepanemist. Henri Teesalu ütluste kohaselt läks ta 13.03.
5. a koos M.Õiga x ühe vanamehe juurde, kelle juures tarvitati alkoholi ja jäädi magama. Öösel ärkas Henri Teesalu üles ja varastas mootorsaed, mida ta oli ennem märganud ja mis olid konteineri ees trepi peal. Samuti võttis ta kanistri mootoriõliga. Saed viis üle maantee ühte vanasse majja ja peitis need seal asunud kirstu ja jäi ise sinna majja magama. Pärast enam ei julgenud M.Õi juurde minna, vaid hääletas end Pärnusse. Raha ei varastanud ja dokumentide vargust ei mäleta. Henri Teesalu puhtsüdamlikud tunnistused politseile (kd II 213-214) ei ole tõend, seega kohus nendes antud seletusi kuriteo tõendamisel ei käsitle. 13 1-17-8240 Kaitsja leidis, et kuna varastatud esemed ei olnud kannatanu valdusest väljagi läinud ning hõivaja ei olnud äravõetavate esemete suhtes võimu saavutanud, puudub alus kõneleda varguse toimepanemisest, kuna saed olid endiselt väidetavate kannatanute valduses. Kohus kaitsjaga ei nõustu. Nimelt P. K ütlustega on tõendatud, et varastatud esemed leiti üle tee kõrval mahajäetud majast, mille omanik istub kinni. Seega ei ole võimalik kuidagi järeldada, et asjad viibisid endiselt kannatanute valduses. Ka Henri Teesalu poolt asjade peitmine mahajäetud majja kirstu viitab sellele, et tema soov oli, et asju ei leitaks ning tal on võimalik hiljem neid enda kasuks pöörata. Lisaks on kannatanutelt varastatud ka muid esemeid, mida nad tagasi ei ole saanud. Seega on kohtu hinnangul tegemist vargusega

§ 199mõttes.

Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et Henri Teesalu varastas süüdistuses näidatud ajal ja kohas kannatanu P Kle ja T Lle kuuluvaid esemeid. Kedagi teist peale P K, T L, M.Õi ja Henri Teesalu antud kinnistul ei viibinud ning Henri Teesalu oli see, keda hommikul enam ei olnud. Ka Henri Teesalu tunnistas vargust. Kohtu hinnangul on vargus toime pannud kavatsetult. Süüdistatav nähes päeval kahte saagi, otsustas öösel minna ja saed varastada. Varguse toimepanemine 31.03.2017-01.04.2017.a Vintsi Hostelis Kannatanu ML ütluste kohaselt oli ta 31.03.2017 kella 18.30 ajal koos Henri Teesaluga Vintsi hostelis, koos joodi, mingil ajal kutsuti talle politsei ja ta viidi kainenema, ta peitis rahakoti padja alla, kuid hiljem seda seal ei olnud. Rahakotis oli paar eurot, dokumendid ja mõned kaardid. Kaitsja viide selle kohta, et ML ei ole rahakoti varguse osas kuriteoteadet esitanud on alusetu. R R ettekandest (kd II tl 16) nähtub, et politseiandmebaasis on registreeritud juhtum, kus MLlt varastati rahakott ja ta kahtlustab selles Henri Teesalu. Seda, et rahakoti varastas Henri Teesalu tõendavad 15.04.2017 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd II tl 17-18) ning isiku ja asjade läbivaatuse protokoll (kd II tl 2-3), mille kohaselt avastati Henri Teesalu kinnipidamisel tema läbivaatuse käigus võõra inimese rahakott, milles 6 kliendikaarti ML nimele. Päring ja asitõendi 19.05.

1. a vaatlusprotokoll (kd II tl 4-11), mille käigus vaadeldi Henri Teesalu läbivaatusel ära võetud pruuni rahakotti, milles oli Olympic Casino Bonus Club kaart nr 0259778 ML nimele, Rademar kliendikaart nr 200839216, Tallink kliendikaart, City Casino Silver kaart ML nimele ja Pärnu Keskraamatukogu lugejapilet ML nimele, mis omakorda tõendab, et Henri Teesalu valduses oli MLle kuuluvad esemed. ML on oma ütlustes kinnitanud, et Henri Teesalule ei olnud õigus neid asju võtta. Tunnistaja R Vi ütlused ja tema poolt esitatud külastaja kaart (kd II tl 12) tõendavad, et Henri Teesalu üüris 31.03.
2. a toa Vintsi hostelis ja märkis, et temaga tuleb ühte tuppa ML. Tunnistaja kutsus MLle politsei ning andis nähtaval kohal olnud isiklikud asjad MLle kaasa. ML rahakotti tunnistaja ei näinud ja ei ole seda ka hiljem hosteli toast leidnud. Järgneval päeval käis ML hostelis oma asju otsimas, kuid seal ei olnud enam midagi temale kuuluvat. Kuivõrd ML käis oma rahakotti hostelis otsimas ja on esitanud kuriteoteate, puudub alust arvata, et ML andis ise rahakoti Henri Teesalule. Tunnistaja R V ütlusi kinnitab ka patrullileht (kd II tl 13), mille kohaselt 31.03.2017 tehti väljakutse Vintsi hostelisse ning ML toimetati kainestusmajja. 14 1-17-8240 20.06.2017.a kohtueelses menetluses antud ütlustes (kd II tl 211-212) Henri Teesalu tunnistab süüd ML rahakoti varguses, kuid täpsemalt ütlusi anda ei soovi. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et Henri Teesalu võttis selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süüdistuses näidatud ajal ja kohas M Lle kuuluvara rahakoti. Kohtu hinnangul on vargus toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatav teadis, et rahakott koos selles olnud kaartidega ei kuulu temale, kuid sellegipoolest võttis ta selle hosteli toast padja alt endale. Süüdistatavale oli teada kannatanu kontaktandmed, kuid ta ei tagastanud rahakotti kannatanule, seega oli tema eesmärk see ebaseaduslikult omastada. Varguse toimepanemine 15.04.
3. a Tallinnas x maja ees Kannatanu M.M ütluste kohaselt tuli ta poest, poekott käes ning vahetult enne koduni jõudmist, Nikonovi ja Soo tänava ristis Tallinnas tahtis üks noormees tema kotti käest ära võtta, kannatanu kukkus maha, kuid kotist lahti ei lasknud. Seepeale sekkusid kolm noormeest, kes astusid kannatanu kaitseks välja ja pidasid rünnanud noormehe kinni. Appi tulnud noormehed kutsusid politsei ja politsei pidas kotti varastada üritanud noormehe kinni. M.Õ ütluste kohaselt viibis süüdistuses nimetatud kuriteo sündmuskohal koos Henri Teesaluga ja K Pga, kui kellelgi tuli mõte kotijooksu teha, kuid tema ei olnud kuriteoga seotud, vaid üksnes Henri Teesalu. Tunnistaja K P ütlustest nähtub, et M.Õ keelitas 15.04.2017 Tallinnas Henri Teesalu kotijooksu tegema. M.Õ ja Henri Teesalu hakkasid vana naist jälitama ning üritasid naisterahvalt kotti ära rebida. Ka siis kui vana naine istus maas ja karjus appi, üritas Henri temalt kotti ära tirida. Seejärel tulid vanale naisele mingid poisid appi. M.Õ jooksis ära, aga Henri Teesalu saadi kätte. Politsei pidas Henri Teesalu kinni. Kohtu hinnangul ei ole K P ütlused ebausaldusväärsed, vaid riimuvad teiste tõenditega. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et K P oli alust anda M.Õi ja Henri Teesalu kohta valeütlusi. Tegemist on Henri Teesalu elukaaslasega, seega on eluliselt usutav, et K P ei anna Henri Teesalu kohta teadvalt valeütlusi, kui need süüstavad viimast. 16.04.2017.a kohtueelses menetluses antud ütlustes (kd II tl 208-210) tunnistas süüdistatav antud kuriteo toimepanemist. Henri Teesalu ütluste kohaselt jälitasid nad 15.04.
4. a Tallinnas Soo tänaval M.Õi õhutusel ja koos temaga memmekest, et leida sobiv moment tema ründamiseks. Sobiva momendi saabudes hakkas Henri Teesalu memme kotti tirima. Selle tagajärjel memm kukkus, kuid kotti tema käest kätte saada ei õnnestunud. Kotivargust takistasid kaks noormeest, kes pidasid Henri Teesalu kinni ning talle kutsuti politsei. 15.04.2017 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (kd II tl 21) tõendab, et Henri Teesalul tuvastati 15.04.
5. a kell 15.22 alkoholijoove ning tal esinesid joobele viitavaid tunnused. Tunnistaja K L ütlused tõendavad, et Soo tänaval üritas noormees vanemalt naisterahvalt käekotti käest tirida ja tahtis sellega minema minna. Üks meesterahvas rebis, teine oli kõrval ja hakkas tunnistajat märgates ära jooksma. Pikem noormees, kes kotti rebis saadi kinni, lühem jooksis ära. Kotti naisterahva käest kätte ei õnnestunud neil saada, kuid kannatanud kukkus selle tagajärjel. Tunnistaja pidas varga kinni. Tunnistaja N N ütluste kohaselt kuulis ta Soo tänaval naisterahva karjeid ja märkas, et vanem naisterahvas on pikali maas ja hoiab oma kotist kinni, kaks meest on tema juures, üks üritab kotti ära rebida ning teine seisis veidi eemal. Tunnistajaga koos olnud sõber pidas varga kinni, lühem 15 1-17-8240 noormees jooksis ära. Pikem meesterahvas ütles, et lühem õhutas teda seda vargust toime panema. Tunnistaja helistas politseisse ja pikem noormees peeti politsei poolt ka kinni. Tunnistaja R S ütluste kohaselt lühem noormees ütles pikemale noormehele, et pikem noormees küsiks raha või telefoni ning pikem vastas, et ei julge ja nii mitu korda, kuni mindi küsima. Vanem naisterahvas hakkas eest ära minema ja 2 meesterahvast jälitasid teda, läksid kallale ja hakkasid kotti ära võtma. Seejärel tuli vanemale naisterahvale 2 noormeest appi, pikema meesterahva said nad kätte, kuid lühem jooksis ära. Kohale tuli ka politsei. Kaitsja leidis, et tunnistajate N N, K L ja R S ning kannatanu ütlused on ebamäärased ja vastuolulised. Kohus tunnistajate ja kannatanu ütlustes vastuolusid ei ole tuvastanud ja leiab, et tegemist on usaldusväärsete ütlustega. See kui tunnistajate ja kannatanu ütlused ei ole sõna-sõnalt ühesugused viitab pigem sellele, et tunnistajad ei ole oma ütlusi kooskõlastanud, vaid annavad ütlusi selle kohta, mida nemad nägid ja sel momendil tajusid. Asjaolu, et süüdistatavaid ei ole menetluse käigus mõõdetud ja seetõttu ei ole võimalik tuvastada, kes oli pikem ja kes lühem, ei tähenda, et seda pole võimalik tõendite pinnalt kindlaks teha. K P ütlustega on tõendatud, et varguses peeti politsei poolt kinni Henri Teesalu ja tema juurde jooksis M.Õ. Tunnistajate (K P, N N, K L ja R S) ütlusi kinnitab ka 15.04.2017 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd II tl 17-18) ja ettekanne (kd II tl 16). Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja ettekanne tõendavad, et Henri Teesalu peeti 15.04.2017.a kell 15.31 Tallinnas Soo tn vahetult peale kuriteo toimepanemist kinni. Seega on tuvastatav, et pikem meesterahvas oli Henri Teesalu ja lühem M.Õ. Eeltooduga on ümber lükatud süüdistatav Maile Õisi väited, et tema ei olnud selle kuriteoga seotud. Tõendamist on leidnud, et varguse initsiatiiv tuli M.Õilt ning koos Henri Teesaluga mindi naisterahvalt kotti ära võtma. Seega on kuritegu toime pandud grupi poolt. Kohus tõendeid kogumis hinnates leiab, et tõendamist on leidnud, et Henri Teesalu grupis koos M.Õiga üritas 15.04.2017 kella 15.00 paiku Tallinnas, Soo x maja ees avalikult võtta M.M käest ära kotti, kuid nende tegevus jäi nende tahtes olenemata lõpule viimata, kuna koti äravõtmisesse sekkusid kõrvalised isikud. Kohtu hinnangul on vargus toime pannud kavatsetult st kannatanule kuuluva koti varguse seadsid süüdlased endale eesmärgiks jälgides ja jälitades kannatanut. Henri Teesalu süüdistatakse varguste toimepanemises ajavahemikul 16.02.2017-15.04.2017, s.o vähem kui kahe kuu jooksul kuues varguses. Henri Teesalu on varem, so Pärnu Maakohtu 08.02.
6. a otsusega karistatud

§ 199

lg 2 p 4 järgi ning karistusregistrist (kd II tl 33-34) ja 30.01.2017.a väärteoasjas tehtud otsusest (kd II tl 66-67) nähtuvalt on teda karistatud ka

§ 218lg 1 järgi.

Seega on vargused kujunenud Henri Teesalu elustiiliks ja harjumuseks ning elatusvahendite hankimise allikaks ning annavad aluse kvalifitseerida vargused süstemaatilisena mitte p 4 järgi. Ka Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-87-08 on leidnud, et kui isikut on karistatud varem korduva varguse eest

§ 199

lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Lisaks on Henri Teesalu on varguseid toime pannud nii grupis, sissetungimisega kui ka avalikult. Varguste kvalifitseerimine

§ 199lg 2 p 4 asemel p 9 järgi ei saa Henri Teesalule olla üllatuslik.

Ka Henri Teesalu ülekuulamisel on esitatud kahtlustus mitmetes episoodides

§ 199

lg 2 p 9 järgi ning ka süüdistuses on märgitud, et Henri Teesalu on

§ 199lg 2 p 9 järgi täheldatav isik, sh isik, kes on varem toime pannud vargusi.

16 1-17-8240 Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9 järgi kui süstemaatiline vargus, mis lisaks ühes episoodis on toime pandud sissetungimisega ning ühes episoodis grupis ja avalikult. T Rle ja L.Aile kuuluvate asjade hõivamiseks pidi süüdistatav lõhkuma aknaklaasi ja tõmbama lahti ukseriivi ning see vargus oli toime pandud sissetungimisega. M Mle kuuluvat kotti üritas Henri Teesalu grupis koos M.Õiga võtta ära avalikult, s.o kannatanu ja kolmandate isikute nähes. 03.03.

1. a x, Võiste alevik, Tahkuranna vallas röövimise toimepanemine Kannatanu L.K ütlused tõendavad kannatanu löömist, kehavigastuste tekitamist ja asjade äravõtmist. Kannatanu ütluste kohaselt tarvitas ta
2. või 04.03.2017 kella 15.00 ajal oma elukohas Võistes x koos Henri Teesalu ja M.Õ alkoholi. Kui kannatanu palus Henri Teesalul ja M.Õil oma elukohast lahkuda, lõi teda Henri Teesalu rusikaga selja tagant, mille peale kannatanu kukkus maha, ja siis hakkasid mõlemad maaslamanud kannatanut jalgade peksma pea ja rindkere piirkonda. Peksmise tagajärjel jäi kannatanu pikali lamama ning seejärel hakkas Teesalu vaatama, mida korterist endaga kaasa võtta. Kannatanu oli küll võimeline end liigutama, aga ei olnud võimeline Teesalu takistama. Korterist võeti kaasa kannatanu ülikond, musta tagi, CD-mängija ja dokumendid. Kannatanu pöördus pärast süüdlaste lahkumist naabrinaise poole, et too politsei kutsuks ning kannatanu toimetati haiglasse. Peksmine tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustusi (roided valutasid, silm oli sinine ja nina olid paistes). Kannatanu sai temalt võetud asjad tagasi politsei kaudu, ID kaart leiti Võiste bussijaamast ja anti Võiste poodi. Kannatanu ütlustest küll ei nähtu, et M.Õ osales asjade äravõtmisel, kui antud asjaolu on tõendatud M.Õi, Henri Teesalu ütlustega ja asitõendi vaatlusprotokolliga. Kannatanule tekitatud kehavigastusi tõendab ka kiirabikaart (kd I tl 189-190), millest nähtuvalt tehti kiirabile väljakutse 03.03.
3. a kell 16.17 ning L Kl tuvastati hematoomid ja turse näol. Tunnistaja K A-T ütlused tõendavad, et 03.03.2017 kella 14-15 ajal tuli tunnistaja naaber L.K tema ukse taha, kelle nägu oli ebaloomulikult paistes nagu ta oleks peksa saanud ja avaldas tunnistajale, et temalt varastati asju ning palus helistada piirkonnapolitseile. Tunnistaja L K ütlustest nähtub, et M.Õ tõi Le K ID-kaardi Võiste bussijaama poodi. M väitis, et oli selle leidnud poe lähedalt. M.Õ ütlused tõendavad L K suhtes füüsilise vägivalla kasutamist ja kannatanult asjade äravõtmist. M.Õ tunnistas, et pani Henri Teesaluga 03.03.2017 toime röövimise, kui läks koos Henriga K juurde jooma, tekkis vaidlus, mistõttu andsid koos Henriga Kle peksa, lüües kannatanut rusikaga mitmel korral vastu nägu ja võtsid korterist asju. M.Õ võttis DVD mängija ja Henri Teesalu mingeid riideesemeid, panid asjad kotti ja läksid minema. Asjad viidi kõrvalmajja M.Õi koju. Asjade võtmise mõte tuli Henri Teesalult. Kannatanu ei osutanud kordagi vastupanu ega löönud ja jäi pärast peksmist liikumatult lamama. 17.03.2017.a kohtueelses menetluses antud ütlustes (kd II tl 205-207) tunnistas süüdistatav antud kuriteo toimepanemist. Henri Teesalu ütluste kohaselt läks ta koos M.Õiga ühe vanamehe juurde jooma, kui alkohol otsa lõppes, tekkis tüli ja nad andsid koos M.Õiga vanamehele peksa ja pärast võtsid erinevaid asju. Vanameest löödi nii kehasse kui ka näkku, mees neid ei löönud. Süüdistatava mäletab, e tema võttis CD mängija ja ka M.Õ võttis korterist vanamehe asju (riided ja dokumendid) ning toppis need süüdistatava kotti. Asjad viidi M koju ja dokumendi viis M Võiste poodi. 17 1-17-8240 Asitõendi vaatlusprotokollis 16.03.2017 (kd I tl 191-194) on vaadeldud 03.03.2017 M.Õi ja Henri Teesalu poolt kaasa võetud ning 15.03.2017 M.Õi poolt politseile üle antud kannatanule kuuluvad esemeid. Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et kannatanult võeti ära DVD mängija LG DR7400, sinist värvi meeste ülikonnapüksid, halli värvi meeste ülikonnapintsak, helehalli värvi meeste ülikonnapintsak ja musta värvi nahksest materjalist jakk. Nimetatud asju on nii kannatanu, M.Õ kui ka Henri Teesalu kirjeldanud kui asju, mis kannatanu juurest kaasa võeti. Kaitsja leidis, et kuna varastatud esemed leiti M.Õi valdusest ja Õis oli see kes viis ID kaardi poodi, sai kuriteo toime panna ainult M.Õ. Kohus kaitsja sellise käsitlusega ei nõustus. Kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et asju L K juurest võtsid mõlemad süüdistatavad ja see kuhu süüdistatavad otsustavad varastatud esemed jätta, ei välista Henri Teesalu süüd antud kuriteo toimepanemises. Kuna M.Õ ja Henri Teesalu ilmselt neid asju kohe ei vajanud on igati loogiline, et need viidi M.Õi juurde, kes elas kannatanu kõrvalmajas. Kaitsja leidis, et L K ja M.Õi ütlused on ebausaldusväärsed, kuna nende ütlustes esineb vastuolusid. Kohus kaitsjaga ei nõustu. Üksnes asjaolu, et ülekuulatud isiku ütlused ei riimu üheselt mõne teise asjas kogutud tõendiga, ei muuda see tema ütlusi ebausaldusväärseks. Ka n-ö riimumata tõend ei pruugi olla ebausaldusväärne (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. veebruari
5. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 14). Kohtuistungil kannatanu jäi selle juurde, et mõlemad süüdistatavad lõid teda, peksmine küll toimus mitmel korral, kuid asjad võeti ära pärast peksmist. Ka see, et kannatanu ei suutnud meenutada sündmuse täpset kuupäeva ning möönis, et see võis olla
6. või 04.03.2017, ei avaldanud kiirabitöötajatele, et ka tema ribid valutavad ning kohtuistungil väitis, et asju võttis üksnes Henri Teesalu, ei muuda tema ütlusi tervikuna ebausaldusväärseks. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et tema suhtes kasutasid füüsilist vägivalda Henri Teesalu ja M.Õ, kannatanu korterist võeti temale kuuluvaid asju ja ta ei olnud sel ajal võimeline asjade võtmist takistama ning nendega asjadega lahkuti korterist. Selliste ütluste osas on kannatanu olnud järjepidev, need on eluliselt usutavad ja riimuvad teiste kogutud tõenditega. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, nagu oleks kannatanu tema ristküsitlemise ajal lugenud oma kohtueelses menetluses antud ütlusi maha. Kannatanu ütles kohtuistungil, et koopia protokollist on tal taskus, ta hoidis seda vaid korra käes, kuna ei osanud koheselt küsimusele vastata. Kannatanu ei kaotanud peale paberi ära panemist mälu, vaid vastas veel pikalt menetlusosaliste küsimustele. M.Õ on oma ütlustes öelnud, et tal oli peale kannatanu rusikaga löömist mäluauk ning ta ei näinud, et kannatanut oleks jalgadega löödud. Seega ei ole välistatud, et kannatanut võidi lüüa ribidesse. M.Õ on oma ütlustes öelnud, et oli üsna purjus, seega erinevused ka joodud alkoholi koguse ja söömise osas võisid tekkida, kuid need ei muuda M.Õi ütlusi ebausaldusväärseks. On eluliselt usutav, et kõik inimesed ei taju ja ei mäleta alati toimunud sündmusi ühtemoodi. See aga ei muuda isikute ütlusi tervikuna ebausalduväärseks. M.Õi ütlustega on tõendatud, et kannatanu L K suhtes kasutati vägivalda, misjärel võeti korterist kannatanule kuulnud esemeid ja lahkuti nendega korterist, kannatanu kordagi vastupanu ei osutanud ega löönud. Kaitsja hinnangul on M.Õi ja L K ütlused alusetud ja tegelikkusele mittevastavad ka seetõttu, et tunnistaja K A-T ei näinud L K juurde minnes M.Õiga kedagi teist kaasas. Kohus leiab, et sellised tunnistaja ütlused ei mõjuta kuidagi M.Õi ja L K ütlusi. Sel momendil kui tunnistaja K A-T vaatas aknast välja nägi ta ainult M.Õi, seega ei ole välistatud, et L.K ja Henri Teesalu sisenesid majja vahetult enne M.Õi. Kohtu hinnangul on M.Õi, L.K ja Henri Teesalu ütlustega tõendamist leidnud, et L K juures viibisid kõik eelpool nimetatud isikud. Kaitsja leidis, et isegi kui vastaks tõele süüdistuses esitatud hüpotees, mille kohaselt M.Õ ja Henri Teesalu peksid L. K ja võtsid hiljem L. Klt asju ära, ei ole kumbki röövimist toime pannud. L. Kle ei esitatud enne peksmist asjade või vara üleandmise nõuet ega ähvardatud vara mitteüleandmise 18 1-17-8240 korral L. K kehalise väärkohtlemisega, st sõnavahetus ja sellele järgnenud peksmine tekkisid intuitiivselt alkoholi tarvitamise tagajärjel, mitte kannatanult vara äravõtmise eesmärgil ja kannatanu vastupanu mahasurumise ehk röövimise eesmärgil. Kohus leiab, et röövimise puhul ei ole oluline, et enne peksmist peab esitama asjade või vara üleandmise nõude või ähvardama vägivallaga, tegemist ei ole

§ 214kuriteoga ehk väljapressimisega.

Tõepoolest antud juhul toimus peksmine enne vara ära võtmist, mitte selle ajal. Seega on siinkohal oluline tuvastada, kas asjade äravõtmise hetkel füüsilise vägivalla kasutamise toime veel kestis või mitte. Ehk kas füüsilise vägivalla kasutamine kasvas üle röövimiseks või on tegemist kahe erineva teoga (

§ 121ja § 199).

Kohus leiab, et kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et Henri Teesalu ja M.Õ kasutasid L K suhtes vägivalda ning vahetult peale seda asusid ära võtma kannatanule kuuluvaid esemeid ja seejärel lahkusid korterist. Süüdistatavad tegutsesid ühiselt tõendab kannatanu ja süüdistatavate ütlused. Kannatanu ütluste kohaselt Henri Teesau käskis kannatanut lüüa M.Õ, andes selleks märku ning kannatanut peksid mõlemad. M.Õi ja Henri Teesalu ütlused kinnitavad, et kannatanule kuuluvaid esemeid võtsid mõlemad. Tõendamist on leidnud ka, et kannatanule kuuluvaid esemeid võtsid süüdistatavad ajal, mil kannatanu oli peksmise tagajärjel vastupanuvõimetuks muutunud. Kannatanu kinnitas oma ütlustes, et oli võimeline ennast küll liigutama, kuid ei olnud võimeline asjade äravõtmise osas vastupanu süüdistatavatele osutama. Seega kasutasid süüdistatavad võõra asja hõivamiseks vägivalla kestvat mõju ja pani sellega toime röövimise. Riigikohus on ka varem selgitanud, et vägivalla kasutamist ei saa lugeda lõppenuks, kui vägivallategu on juba toime pandud, kuid selle toime kestab veel edasi.

§-s 200 ettenähtud kuriteo subjektiivne koosseis ei eelda, et vägivalla kasutamise tahtlusega peab samal ajal olemas olema ka asja hõivamise tahtlus, ning seetõttu tuleb süüdlase tegu kvalifitseerida röövimisena ka siis, kui ta kasutas kannatanu suhtes vägivalda muul eesmärgil ja soov võtta ära võõras asi tekkis alles kannatanu vastupanuvõimetu seisundi mõjul (vt Riigikohtu nr 3-1-1-12-09, p-d 8 ja 9 ja 3-1-1-27-16 p 8). Tähelepanuta ei saa siinjuures jätta, et kannatanu oli alkoholijoobes, tegemist on töövõimetuspensionäriga, kannatanut peksti 2 isiku poolt nii näkku kui kehasse, seega on ka eluliselt usutav, et sellises seisundis isik ei ole võimeline vastupanu osutama nii füüsiliselt ja kasvõi hirmust saada veel peksa. Sellised asjaolud olid süüdistatavatele teada või pidid teada olema. Kannatanu L K ütlused selle kohta, et kui asjad olid kotti pandud siis enne äraminekut süüdistatavad ka veel sõid, ei anna alust kvalifitseerida füüsilise vägivalla kasutamist ja asjade äravõtmist eraldi teona. Kannatanu ütluste põhjal on tuvastatut, et ajavahemik vägivalla kasutamise ja asjade hõivamise vahel oli minimaalne. Seega olid süüdistatava vägivallategu ja vara hõivamine vahetult ajalis-ruumiliselt seotud. Asjaolu, et süüdistatavad sõid enne lahkumist ei oma kohtu hinnangul antud asjas tähtsust. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on selles episoodis kvalifitseeritud Henri Teesalu käitumine röövimisena

§ 200lg 2 p 7 järgi ning tema süü on täielikku tõendamist leidnud.

Just kannatanu suhtes kasutatud vägivald oli vahendiks, mis võimaldas süüdlastel hõivata L K vara. Läbi pekstud kannatanu ei olnud suuteline osutama süüdlastele mingit vastupanu ning M.Õ ja Henri Teesalu said kannatanu korterist asju ära võtta ning nendega sündmuskohalt lahkuda. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis leidis tõendamist, et Henri Teesalu ja M.Õ süüdistuses näidatud ajal ja kohas, L K kehalise väärkohtlemise abil, millega suruti maha tema vastupanu, võtsid ära võõraid vallasasju (riideid, dokumendi, DVD-mängija) ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 19 1-17-8240 Kohus leiab, et Henri Teesalu L K suhtes vägivalda kasutades ja kannatanule kuuluvaid asju ära võttes tegutses otsese tahtlusega. Samuti Henri Teesalu, viies kannatanule kuuluvad esemed koos M.Õiga viimase koju, oli tal nende asjade suhte ebaseaduslik omastamise eesmärk. Seega on nii Henri Teesalu puhul täidetud

§ 200lg 2 p 7 objektiivne ja subjektiivne teokoosseis.

Võõra vallasasja äravõtmisega, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt pani Henri Teesalu toime

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Henri Teesalu õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Seega on ta süüdi talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemises, ta tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus. Ekspertiisiakti kohaselt on Henri Teesalu käesoleval ajal oma vaimse seisundi poolest võimeline esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 215

lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, § 199 lg 2 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning § 200 lg 2 p 7 kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Henri Teesalu on varasemalt kriminaalkorras karistatud 2-l korral, s.h varavastaste kuritegude eest. Varasemalt on teda karistatud

§ 199lg 2 järgi vangistusega, mis on asendatud üldkasuliku tööga.

Uued kuriteod on Henri Teesalu pannud toime üldkasuliku töö tegemise ajal. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü ülestunnistamist, mida on Henri Teesalu avaldanud oma kahtlustatavana ülekuulamisel ja puhtsüdamlikus kahetsuses. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja arvestades kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, vastavalt sellele kas karistus mõista keskmisest määrast väiksemas või suuremas määras. Raskeim episood, milles kohus Henri Teesalu süüdi tunnistab, võimaldab teda karistada kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Seega keskmine määr, millest kohus peal lähtuma, on üheksa aastat. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 60sätestatut.

Ekspertiisiakti kohaselt on Henri Teesalu selgel teadvusel ja igakülgselt õigesti orienteeritud, kuid xxx. Kohus leiab, et tema mõjutamiseks kuritegusid edaspidi mittetoime panema, piisab tema karistamisest käesolevas kriminaalasjas sanktsiooni alammääras. Eeltoodu alusel kohus karistab Henri Teesalu

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi 1 aasta ja 6 kuu aastase vangistusega,

§ 200

lg 2 p 7 järgi 3 aasta ja 6 kuu vangistusega ning

§ 215

lg 2 p 1 järgi 8 kuu vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeb kohus kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõistab liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel tuleb mõistetud karistust suurendada Pärnu Maakohtu 08.02.2017. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 4 kuu võrra ning mõsta liitkaristuseks 3 aastat ja 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka 5 päeva eelvangistust (16.17.02.2017; 15.-17.03.2017) ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 9 kuud ja 25 päeva vangistust ning karistuse kandmise algust arvata alates 15.04.

1. a. Kohus ei pea võimalikuks karistada Henri Teesalu tingimisi karistusega. Isikut tuleb karistada selliselt, et tal tekib tahtmine edaspidi kuritegude toimepanemisest loobuda. Seega kohus leiab, et 20 1-17-8240 käesoleval juhul ei ole võimalik jätta vangistust tingimisi täitmisele pööramata, kuna varasemad karistused, mis võimaldati isikul vabaduses kanda, ei ole mõjutanud süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Kohus leiab, et jätkuvalt samalaadsete kuritegude toimepanemine näitab üheselt, et süüdistataval on tekkinud karistamatuse tunne. Varem kriminaalkorras karistatud isiku poolt uue samalaadse kuriteo toimepanemine nõuab eripreventiivsel kaalutlusel süüdlasele range meetmete kohaldamist. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab, sh õiguskorra huvisid silmas pidades käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Lähtudes eeltoodust kohus, pidades silmas Henri Teesalu süü suurust ja varasemaid karistusi, leiab, et tema karistamist reaalse vangistusega tuleb pidada õigustatuks. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalasjas on tõendatud, et Henri Teesalu süü sõiduauto Ford Mondeo (reg märgiga xxx) omavolilises kasutamises. Oma õigusvastase käitumisega tekitas Henri Teesalu kannatanu VanaVigala Tehnika- ja Teeninduskoolile, L.Aile ja J Kle varalise kahju. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatava kohustuse olemasolu osas. Kannatanu Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli esindaja E R on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 4198 eurot ning palub selle välja mõista süüdistatavalt. Kannatanu ütluste kohaselt tekitati sõiduautole Ford Mondeo ärandamisega ulatuslikud kahjustused, mis muutsid auto põhimõtteliselt kasutuskõlbmatuks. Kahjustused tekkisid autoga läbi aia sõites, rüüstati auto sisu ning asjatundmatu sõiduga muutus ka mootor põhimõtteliselt kasutuskõlbmatuks. Varasemalt oli sõiduauto aga väga heas seisukorras. Kannatanu hinnangul läheb sõiduki remont ebamõistlikult kalliks ja ei taga enam varasemat kvaliteeti ning seetõttu soovivad nad saada endale tagasi umbes samas seisukorras autot. Kannatanu on esitanud oma tsiviilhagi tõendamiseks Info-Auto AS-i hinnapakkumise (kd II lk 106) sõiduauto Ford Mondeo remontimise kohta. Hinnapakkumise kohaselt kulub Ford Mondeo kere remontimiseks 4020,11 eurot. Kannatanu leiab, et arvestades lõhutud sõiduauto Ford Mondeo väga head seisukorda, on neile tekitatud sõiduki lõhkumisega kahju 4000 eurot, mis oleks tehnilise seisukorra ja tehniliste näitajate poolest samaväärse auto soetamiseks vajalik summa, kuivõrd auto taastamine on auto väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas. Kannatanu esitas tema hinnangul samaväärsete autode maksumuse tõendamiseks ka väljavõtted auto24.ee-st (kd II lk 99-103). Väljavõtete kohaselt maksab
2. a Opel Vectra 3000 eurot ja
3. a Ford Focus 3000 eurot. Samuti tekitati kannatanule kahju aia lõhkumisega, mille taastamisele kulub 198 eurot. Kannatanu on esitanud hagi tõendamiseks N G OÜ hinnapakkumise (kd II lk 98) aia parandamise kohta. Hinnapakkumise kohaselt kulub aia parandamiseks 198 eurot. Seega kannatanu leiab, et temale on tekitatud kuriteoga kahju 4198 eurot. Ka sündmuskoha 13.02.
4. a vaatlusprotokoll tõendab, et Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli aed on lõhutud, sellest on sõiduauto Ford Mondeoga (reg märgiga xxx) läbi 21 1-17-8240 sõidetud. Lisaks on sõiduautot lõhutud ja rüüstatud. Lõhutud on stanged, tuled, osaliselt polstrid ning kahjustatud on sõiduauto värvkatet. Rüüstamist ja lõhkumist tunnistas ka Henri Teesalu. Vaidlust ei ole selles, et sõiduautole Ford Mondeo tekitati selle omavolilise kasutamisega hulgaliselt kahjustusi. Käesoleva tsiviilhagi põhiküsimuseks on hagi suurus. Kaitsja leiab, et tsiviilhagi on alusetud ning on esitanud kohtule veebiportaalis auto24.ee müügiks pakutavate
5. aastal valmistatud sõidukite Ford Mondeo müügikuulutused (kd II lk 108-110), millest nähtub, et Ford Mondeo turuväärtus on 210-300 eurot. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega ei saa kahju hüvitamine viia kahju kannatanud isiku rikastumiseni. Kannatanu leidis, et sõiduauto Ford Mondeo on kasutuskõlbmatu ehk hävinud. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lg
6. Lähtudes eeltoodust määrab asja hävimise või kaotsimineku korral kannatanul tekkiva võimaliku kahjuhüvitisnõude ulatuse VÕS § 132 lg-st 1 tulenevalt üldjuhul ära uue samaväärse asja soetamise kulu (turuhind) kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Üksnes juhul kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, tuleb VÕS § 132 lg 2 järgi hävinud või kaotsiläinud asja väärtus hüvitada. Samas on asja soetamise hind eeldatavasti sama, kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 13 ja 3-2-1-63-04, p 14). Kohus nõustub siinkohal kaitsjaga ja leiab, et olukorras, kus asi on hävinenud, tegemist ei ole asendamatu asjaga, mis vajab ilmtingimata parandamist ja auto24.ee väljatrüki kohaselt on kahjustatud sõiduki Ford Mondeo turuhind 210-300 eurot, puudub mistahes õiguslik alus nõuda 4000 euro hüvitamist. Kannatanu ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et
7. a Ford Mondeo maksumus on rohkem kui 300 eurot. Arusaamatuks jääb ka see, mille põhjal kannatanu leiab, et just
8. a Opel Vectra ja
9. a Ford Focus on 1998.a Ford Mondeoga samaväärsed. Kohtu hinnangul ei ole võimalik seda pelgalt piltide järgi kindlaks teha. Ka auto24.ee müügiks pakutavad
10. Ford Mondeod on müügikuulutuste kohaselt sõidukorras. Seega puudub alust arvata, et kannatanu omandis olev sõiduauto väärtus on oluliselt suurem. Kannatanu ei ole arusaadavalt põhjendanud ka seda, et kui ta leiab, et eelpool nimetatud sõidukid on samaväärsed Ford Mondeoga, siis miks kannatanu nõuab 4000 euro väljamõistmist, kui väljavõtete kohaselt on nende autode hind 3000 eurot. Oma väite kinnitamiseks, et sõiduauto Ford Mondeo oli
11. a Opel Vectra ja
12. a Ford Focusega samaväärne auto, kannatanu ühtegi tõendit esitanud ei ole. Kannatanul oli võimalus võtta Ford Mondeo väärtuse hindamiseks tõend näiteks Info-Auto AS-i või mõnelt muult asjatundjalt, kes oleks saanud hinnata selle auto ligikaudset väärtus enne autole kahju tekkimist. Kohtu hinnangul ei tõenda kannatanu esitatud auto24.ee väljavõtted
13. a Ford Mondeo turuväärtust ehk uue sõiduki soetamise kulu. Seega kohus ei pea kannatanu hagi täies ulatuses põhjendatuks. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et seoses sõiduauto Ford Mondeo omavolilise kasutamisega on põhjendatud kannatanule tekitatud kahjude katteks välja mõista 300 eurot. Kohus arvestab 22 1-17-8240 siinjuures asjaolu, et ka kannatanu sõiduautol esinesid selle omavolilise kasutamise hetkel puudused (puudus radiaator ja aku) ning ka lõhutud ja rüüstatud autol, mis jääb kannatanule, on teatav väärtus. Lõhutud aia väärtuse osas ei ole süüdistatav ega tema kaitsja vastuväiteid esitanud. Seega leiab kohus, et kannatanu Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli tsiviilhagi 198 eurot aia lõhkumise osas on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab kannatanu Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli tsiviilhagi osaliselt ja mõista VÕS § 1043 alusel Henri Teesalult välja kannatanu kasuks 498 €. Kannatanu D.T on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 177 eurot ning palub selle välja mõista süüdistatavalt. Kohtuistungil jäi kannatanu oma hagi juurde. Kannatanu ütluste kohaselt löödi kuriteo toimepanemise käigus tema auto aken sisse ja varastati aku. Sündmuskoha 13.02.
14. a vaatlusprotokoll tõendab samuti, et sõiduauto Škoda Felicia (xxx) juhipoolse ukse aken on katki löödud ning kapotti on liigutatud. Kannatanu on esitanud oma tsiviilhagi tõendamiseks kaup24.ee väljatrüki (kd II tl 181), mille kohaselt maksab sõiduauto aku 167 eurot. Samuti esitas kannatanu sõiduki ukseklaasi taastamise kohta arve-müügitšeki (kd II tl 182), mille kohaselt tasuti arve 10 eurot. Kannatanu ütluste kohaselt ostis ta autole sama aku mis sellel peal oli ning see maksis 167 eurot. Kohtul ei ole kannatanu ütluste usaldusväärsuses alust kahelda. Kaitsja väited hagi tõendamatuse kohta on alusetud. Kaitsja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et selline aku kannatanu autole ei sobi ja et sellise aku maksumus on oluliselt madalam. Asjaolu, et kannatanu ei ole esitanud tõendit kulutuste kandmise kohta, ei muuda hagi tõendamatuks. Kriminaalasjas ei pea kannatanu tsiviilhagi tõendamiseks esmalt ise kulud kandma, vaid piisab sellest, et kahju olemasolu on tõendatud. Seega leiab kohus, et kannatanu D.Te tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning tuleb Henri Teesalult VÕS § 1043 alusel välja mõista. Kannatanu J.Kon esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 132,30 eurot ning palub selle välja mõista süüdistatavalt. Kannatanu ütluste kohaselt lõhuti Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli parklas tema kasutuses olnud sõiduauto Honda Civic (397 MCM) juhipoolne ukseklaas ning leidis, et temale on sellega tekitatud kahju 132,30 eurot. Ka sündmuskoha 13.02.
15. a vaatlusprotokoll tõendab, et sõiduauto Honda Civic (397 MCM) juhipoolne aken on lõhutud. Kannatanu on esitanud oma tsiviilhagi tõendamiseks SG Glass Estonia SE hinnapakkumise (kd II lk 97) lõhutud ukseklaasi ja selle paigaldamise kohta. Hinnapakkumise kohaselt maksab uus ukseklaas 97,30 eurot ja selle paigaldamine 35 €. Lõhutud juhiukse ja selle paigaldamise kulu suuruse osas ei ole süüdistatav ega tema kaitsja vastuväiteid esitanud. Seega leiab kohus, et kannatanu J.K tsiviilhagi summas 132,30 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning tuleb Henri Teesalult VÕS § 1043 alusel välja mõista. Liiklusregistri väljavõttest (kd I lk 155) nähtub, et sõiduauto Honda Civic (xxx) kuulub J Kle. Kohtuistungil kannatanud J.K küll kinnitas, et sõiduk kuulub tema emale, kuid seda kasutab tegelikult tema. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et J.K tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna tal ei olnud tsiviilhagi esitamise õigust. Kohus leiab, et liiklusregistri väljavõttel on informatiivne tähendus ning sõiduauto oli J.K kasutuses, mistõttu vastutas ka tema asja säilimise eest. Süüdistatav tekitas sõiduautole kahjustused ajal, kui sõiduauto oli antud J.K tasuta kasutusse, seega on ka tema kohustatud asja säilimiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks tegema kulutusi. Kasutaja kohustus on anda asi omanikule tagasi seisundis, mis vastab selle kasutamisviisile. Kasutaja ei saa anda omanikule tagasi lõhutud sõiduautot, vaid peab ise tegema kulutused selle parandamiseks. Seega on kahju kannatanuks ka J K. 23 1-17-8240 Kannatanu Circle K Eesti AS on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 52,05 eurot ning palub selle välja mõista süüdistatavalt. Kannatanu esindaja ütluste kohaselt koosneb tsiviilhagi nende kauplusest varastatud kaupade maksumusest, väljamüügi hinnad, mida ei õnnestunud süüdistatavalt tagasi saada. Kohtu hinnangul on tsiviilhagi ettevõtte esitatud avalduse, esindaja ütluste ja asitõendi vaatlusprotokolliga piisavalt tõendatud, nende tõendite usaldusväärsuses ei ole alus kahelda, samuti pole süüdistatav ega tema kaitsja varastatud esemete väärtuse kohta vastuväiteid esitanud, mistõttu tuleb esitatud kahjunõue täies ulatuses VÕS § 1043 alusel Henri Teesalult välja mõista. Kannatanu T.R on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 96 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 eurot ning palub selle välja mõista süüdistatavalt. Kohtuistungil kannatanu avaldas, et jääb hagi juurde summas 50 eurot. Kannatanu ütluste kohaselt varastati temalt hulgaliselt esemeid, kuid tagasi ei ole ta saanud ühenduskaablit ja telefonilaadijat ning diplomaadikohvrit. Kannatanu on esitanud oma tsiviilhagi tõendamiseks väljavõtted veebiportaalidest (kd I tl 111-112) varastatud telefonilaadija ja ühenduskaabli kohta. Väljatrükkide kohaselt on telefonilaadija soodushind 10 eurot ning ühenduskaabli hind 6 eurot. Kohtuistungil hindas kannatanu varastatud ühenduskaabli ja telefonilaadija väärtuseks kokku 10 eurot, kohvri väärtuseks 20 eurot ning akna lõhkumisega tekitati kahju 20 eurot. Kohus ei nõustu kaitsjaga tagastamata asjade kogus ja maksumus on tõendamata. Kohtu hinnangul on need tõendatud kannatanu enda ütlustega ja esitatud väljatrükkidega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluses olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega järeldab kohus, et kahju hüvitamise eesmärk saab olla täietud siis, kui väljamõistetud kahjuhüvitis on tegelikult tekkinud kahjuga võrreldes võimalikult ligilähedane. Kohus peab kannatanu ütlusi kahju summade osas usaldusväärseks, kuivõrd eluliselt usutavad on nende asjade väärtused ja need ei ole üle paisutatud. Kannatanu on soovinud kahju hüvitamist isegi väiksemas määras kui väljavõtete kohaselt on nende asjade soetamise väärtus. Seega leiab kohus, et kannatanu T.R tsiviilhagi 50 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning tuleb Henri Teesalult VÕS § 1043 alusel välja mõista. Kannatanu L.A on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot ning palub selle välja mõista süüdistatavalt. Kannatanu ütluste kohaselt oli tema autot ämma ja äia juures rüüstatud. Kannatanu ja tunnistaja E R ütlused tõendavad, et rüüstamise käigus oli auto esistange ära lõigatud, peeglil olid praod, autol olid muljumis- ja kriimustusjäljed ja juhtmed rippusid. Ka sündmuskoha 02.03.2017 vaatlusprotokoll tõendab, et garaažis oleval sõiduautol Suzuki Swift (xxx) on eesmise põrkeraud eemaldatud, mille käigus on radiaatorile tekitatud muljumis ja kahjustusjälgi. Kahjustatud on ka sõiduki vasakpoolset tahavaatepeeglit. Kannatanu hindas temale tekitatud kahju suuruseks 500 eurot, mis sisaldab esistange hinda, värvimist ja muid vajalikke juppe auto parandamiseks. Kannatanu on esitanud oma tsiviilhagi tõendamiseks TopAuto hinnapakkumise (kd II tl 113-114) sõiduauto Suzuki Swift remontimise kohta. Hinnapakkumise kohaselt kulub Suzuki Swift remontimiseks 1776,89 eurot. Samuti esitas kannatanu oma hagi tõendamiseks pildid (kd II tl 115-118) sõiduautost enne ja pärast remontimist. Kuna TopAuto pakkumine oli liiga kallis, aitasid kannatanu mees ja sõbrad auto ära remontida. Kohtuistungil kannatanu ei mäletanud konkreetseid summasid, kuid arvas, et värvimine võis minna maksma 200 eurot ja üks jupp 80 eurot ning lisaks veel teised jupid. Kohus peab kannatanu ütlusi kahju suuruse osas usaldusväärseks, kuivõrd eluliselt on usutav sellises summas auto lõhkumisega tekitatud kahjude tekkimine. Seda tõendab näiteks ka kannatanu esitatud hinnapakkumine, mille kohaselt maksab uus esistange ilme käibemaksuta 457,25 eurot. Seega ületab juba ainuüksi esitange hind esitatud kahju suurust. Asjaolu, et kannatanu on auto parandanud oma tuttavate kaudu, ei muuda hagi tõendamatuks. Kannatanu esitatud tõendid 24 1-17-8240 tõendavad, et auto on parandatud ja kaitsja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et sõiduautole Suzuki Swift tekitatud kahjustused oli võimalik parandada odavamalt kui 500 eurot. Seega kohus leiab, et kannatanu L.Ai tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning tuleb Henri Teesalult VÕS § 1043 alusel välja mõista. Kannatanu T.L on esitanud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 105 eurot ning palub selle välja mõista süüdistatavalt. Kannatanu ütluste kohaselt varastati temalt mh sularaha 105 või 107 eurot. Kohus peab kannatanu ütlusi varastatud sularaha suuruse osas usaldusväärseks. Puuduvad igasugused tõendid, mis seaksid kannatanu ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Seega kohus leiab, et kannatanu T.L tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning tuleb Henri Teesalult VÕS § 1043 alusel välja mõista. Asitõendid ja muud äravõetud objektid Kriminaalasja toimiku materjalide juures asub asitõendina 2 CD plaati, millele on salvestatud turvakaamera videosalvestised. Kohus leiab, et nimetatud CD plaadid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja juurde. Samuti on kriminaalasjas asitõendiks sõiduauto Ford Mondeo reg nr xxx roolilt ja käigukangilt võetud DNA proovid, kiuproovid juhiistmelt ja kõrvalistmelt, tagaistmelt leitud tühi plastpudel ja pagasiruumi äärelt võetud peopesa jäljend želatiinikilel; DNA proovid, mis võetud Rapla mk Vigala vallas x elumajast ja garaažist. Nimetatud esemed on hoiul PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlas. Kohus leiab, et nimetatud asitõendid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 1 sätestab, et menetluskuludeks loetakse valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasu süüdistatava valitud kaitsjale koos käibemaksuga 18 258,54 eurot. Kuivõrd süüdimõistva kohtuotsuse korral tasub menetluskulud süüdimõistetu, jäävad valitud kaitsjatele makstud tasud süüdimõistetu enda kanda. KrMS § 175 lg 1 p 2, 3, 9 kohaselt on menetluskuluks tunnistaja sõidukulud, ekspertiisi tegemise kulu ja sundraha. Seega tuleb Henri Teesalult menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha I astme kuriteos süüdimõistmise korral 1250 €, tunnistaja M P sõidukulud kohtumenetluses 13,15 € (kd III lk 35-37) ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu 603,13 € (kd I lk 89). Seega kokku tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud 1866,28 €. Kohtu hinnangul on tunnistaja sõidukulud põhjendatud ja tõendatud. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Anu Tammeniit Kohtunik Margit Lepassar Rahvakohtunik Tiina Hirvela Rahvakohtunik 25