5.
§-le
lg-le 1 (
Menetlusabi andmise osas võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud Viru Maakohtu 22.03.2018 määrusega kuulutati välja A. L.i (pankrotis) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Hillar Villers. Jaotusettepanek on kinnitatud 18.09.2018 määrusega. Halduri aruanne Pankrotihaldur esitas 01.03.2019 kohtule taotluse, milles palub lõpetada A. L.i (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasu ja kinnitada kinnitamata pankrotihalduri kulud summas 576,00 eurot (sisaldab käibemaksu). Haldur palub kohustada A. L.i (pankrotis) täitma kohustustest vabastamise menetluses ise usaldusisiku kohustusi ning vabastada pankrotihaldur Hillar Villers pankrotihalduri ülesannetest A. L.i (pankrotis) pankrotimenetluses. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
Halduri aruande kohaselt ei ole pankrotimenetluses väljamakseid tehtud rahaliste vahendite puudumise tõttu. Pankroti väljakuulutamise hetkel oli võlgniku arvelduskontol 11,65 eurot. Pankrotimenetluse käigus on pankrotivarasse laekunud 0,00 eurot. Pankrotivara puudub ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara puudub. Pärast ajutise halduri nimetamist on võlgniku ema poolt kingitud võlgnikule korteriomand, milline on registreeritud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registrinumbri xxxxx all, asukohaga xxx xx-xx, Kohtla-Järve (kahetoaline, 41,6 m2). Korter on kapitaalremonti vajav. Kinkelepingu kohaselt on pooled hinnanud korteriomandi väärtuseks 500 eurot ning haldur on kokku läbi viinud 5 enampakkumist alghindadega 500, 400, 300, 200 ja 100 eurot, millised on kõik nurjunud. Arvestades korteriomandi seisukorda ning Kohtla-Järvel müüdavate korterite paljusust, siis ilmselt ei õnnestu korteriomandit võõrandada, kuid majandamiskulusid tuleks tasuda, milleks menetluses puuduvad rahalised vahendid. Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. Võlgniku alalise maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige võlgniku töötus ja tema valed otsused (Rootsi tööle minek, millega seoses kulud tehtud, kuid tööd ei saanud ja ka Eestis ei ole suutnud tööd leida, kuna juhtus tööõnnetus ja jäi töövõimetuks), millega kaasnes võlgnevuste teke, suutmatus täita kohustusi ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Kohus nõustub halduri aruandes tooduga ja lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Hillar Villers tuleb vabastada A. L.i (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamine Võlgnik esitas kohtule koos pankrotiavaldusega taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. (
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuvastatud ei ole. Võlausaldajad ei ole võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Haldur on seisukohal, et võlgnik on võimeline ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku A. L.i (pankrotis) usaldusisikuks A. L. (pankrotis) ise, kuna kohus on veendunud, et võlgnik suudab täita usaldusisiku kohustusi. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel
Halduri tasu
kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on märkinud tunnitasu suuruseks 95 eurot, halduril kulus 4 tundi, seega tasu suurus on 380 eurot, millele lisandub käibemaks 76,00 eurot. Pankrotihalduri kulud moodustavad 120,00 eurot. Pankrotihalduri tasu koos kuludega kokku on 576,00 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu 576,00 eurot (sisaldab käibemaksu), on põhjendatud täies ulatuses. Haldur palub anda menetlusabi pankrotimenetluse kulude katmiseks järgnevalt: 1) riigi vahenditest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot – koos käibemaksuga 476,40 eurot, mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel); 2) ülejäänud 99,60 eurot (koos käibemaksuga) menetlusabina kohustusega A. L.il (pankrotis) hüvitada riigile väljamakstud halduritasu 3 (kolme) aasta jooksul pärast kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse jõustumist (TsMS § 180, § 183, § 179 lg 5). Kohus määrab pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi kasuks välja, summas 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot ning määrab, et ülejäänud pankrotihalduri tasu 99,60 eurot tuleb hüvitada 3 aasta jooksul pärast kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse jõustumist (TsMS § 180, § 183, § 179 lg 5). Kuna ei ole tuvastatud, et pankrotimenetluses on rikutud võlausaldajate õigused, siis nõustub kohus aruandega, vastavalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.