) § 80 lg 1 ja 2 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
lg 1 ja 4 alusel peab kinnisasja omanik naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha. Piiri kindlakstegemise kulud kannavad naabrid võrdselt, kui seadusest, kohtulahendist või tehingust ei tulene teisiti.
lg 3 alusel võib naaberkinnisasja omanik nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles.
reguleerib valduse kaotusega seotud omandiõiguse rikkumise tagajärjel tekkivat asjaõiguslikku nõuet, mille alusel saab asja omanik nõuda talle kuuluva asja tagastamist seda õigusliku aluseta valdavalt isikult (vindikatsiooninõue). Vindikatsiooninõude esmane eeldus on, et nõude esitanud isik on väljanõutva asja omanik.
§-s 129 sätestatud piiri kindlakstegemise nõude puhul on tegemist kinnisasja omaniku nõudeõigusega naaberkinnisasja omaniku vastu õigusliku ebaselguse kõrvaldamises osalemiseks.
lg-s 3 sätestatud nõude saab koormatud kinnistu omanik nõuda ehitise kõrvaldamist. Järelikult on tegemist nõuetega, millised saab kohtusse esitada ainult kinnistu omanik.
lg 2 alusel, isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. Kohus tuvastas, et kinnistusraamatu andmetel on kinnisasja XXX omanik V T, mitte hageja. Hagiavaldusele on lisatud kinnisasja omaniku V T volikiri, mille kohaselt volitas V T hagejat 2
lg 1 kohaselt on valduse rikkumise korral valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Kuna hageja on vaidlustatud kinnisasja valdaja
lg 2 alusel, saab hageja hagi esitamisel tugineda
lg-le 1 ning nõuda kostjalt valduse rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist.
lg 1 kohaselt lõpeb
§-des 44 ja 45 nimetatud nõue ühe aasta möödumisel valduse rikkumisest või äravõtmisest, kui nõuet ei panda maksma vastava hagi esitamisega kohtule. Kohus selgitab, et
§-s 48 sätestatud üheaastane tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mitte aegumistähtaeg ning
§-s 48 sätestatud tähtaega kontrollib kohus omal algatusel ilma taotluseta. Tähtaeg hakkab kulgema alates valduse äravõtmisest või valduse rikkumisest. Kui valduse rikkuja alustab mingil ajahetkel kestva valduse rikkumisega, hakkab tähtaeg kulgema sellest hetkest, kui rikkumine esmakordselt toime pandi.
lg 3 alusel on valduse rikkumine valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Seega on valduse rikkumine igasugune valdaja takistamine asja suhtes tegeliku võimu teostamisel. Kohtule esitatud hagiavaldusest selgub, et hageja esitas piirinaabrile (kostjale) sellekohaseid pretensioone, millele kostja ei reageerinud. Piirinaaber (kostja) ei ole piirdeaia püstitamisel kinnistute vahelisele piirile hagejat teavitanud ega hagejalt nõusolekut küsinud.
kostja vastu) ning asja omanik saab esitada vastava hagi kohtule. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.