lg 1 p 5 etteteatamistähtaega järgimata ning töölepingu kehtivuse viimaseks päevaks on 30.11.2017. a. Tööandja on kõnealuses teatises põhjendanud töölepingu ülesütlemist sellega, et avaldaja käitumine Kaevurite päeval ei olnud vastavuses tööandja väärtuste ja eetikakoodeksiga. Milline konkreetne avaldaja käitumine põhjustas tööandja usalduse kaotuse, viidatud teatisest ei selgu. Eelduslikult on Töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjustanud asjaolu, et avaldajat kahtlustati Kaevurite päeval (toimus 27.08.2017.a.) narkootiliste ainete tarvitamises ning nimetatud sündmuse kohta oli algatatud väärteomenetlus, mida menetleti väärteoasja nr 2440, 17, 006061 raames. Tänaseks on Väärtegu arutatud ka kohtus ning väärteoasjas (kohtumenetluses nr 4-17-5846) tehtud 13.12.2017.a. kohtuotsusega (käesoleva avalduse lisa 5) tühistati Ida-Viru Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu 23.10.2017.a. otsus Väärteoasjas (käesoleva avalduse lisa 6) ning lõpetati menetlus Väärteoasjas väärteo tunnuste puudumise tõttu. 01.11.2017.a. ehk enne Töölepingu ülesütlemist on tööandja
lg 1 kohaselt küsinud ka Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu Ametiühingu (tekstis ka AÜ) arvamust avaldajaga sõlmitud Töölepingu ülesütlemise kohta ning AÜ/töötajate usaldusisikud esitasid 09.11.2017.a. oma arvamuse hagejaga Töölepingu ülesütlemise osas, mille kohaselt töötajad usaldavad hagejat ning tegid tööandjale ettepaneku mitte lõpetada Töölepingut vähemalt enne kohtuprotsessi (Väärteo osas) lõpuni. Tööandja AÜ arvamusega ei arvestanud. 2
sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Käesoleval juhul on tööandja etteteatamistähtaega järgimata öelnud töölepingu üles ilma mõjuva põhjuseta. Hageja on seisukohal, et Töölepingu ülesütlemine oli täielikult põhjendamatu, selleks puudus alus, seega oli Töölepingu ülesütlemine seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine.
lg 4 sätestab, et tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kaevurite päev toimus 27.08.2017.a. Tööleping öeldi üles alles 30.11.2017.a. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks tööandja ütles Töölepingu üles alles enam kui kolme kuu möödudes sündmusest, mis on eelduslikult aluseks Töölepingu ülesütlemisele. Seega ei ole tööandja järginud
lg 4 sätestatut ja Tööleping on üles öeldud mõistliku aja möödudes, millest johtuvalt on Töölepingu ülesütlemine tühine. Tulenevalt
Tööandja 30.11.2017. a teatises on küll märgitud töölepingu ülesütlemise alus –
lg 1 p 5 sätestatud varguse, pettuse või muu teo toime panemine, millega põhjustati tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu, kuid tööandja ei ole kõnealuses teatises kirjeldanud ega põhjendanud, millise konkreetse teo avaldaja väidetavalt toime pani, mis põhjustas usalduse kaotuse. Ühtlasi ei ole tööandja põhjendanud, miks ja millistel põhjendustel, asjaoludel tööandja leiab, et töölepingu ülesütlemine on põhjendatud. Pelgalt viide hageja käitumisele Kaevurite päeval, ei saa olla Töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjenduseks. Mingeid eelnevaid kohustuste rikkumisi hagejal ei ole olnud. Hageja on seisukohal, et selleks, et
lg 1 p 5 alusel Tööleping üles öelda, tuleb tööandjal väidetava teo kõik asjaolud välja selgitada, st teha kindlaks, kas töötaja on väidetava rikkumise (teo) toime pannud ning millise teo on töötaja üldse toime pannud. Ühtlasi peab tööandja töölepingu ülesütlemise üle otsustamisel välja selgitama, kas töötaja on talle süüks pandava teo toime panemises süüdi, kas väidetav rikkumine oli tahtlik või pandud toime hooletuse tõttu. Käesoleval juhul ei ole tööandja hageja väidetava teo (vargus, pettus, muu tegu) asjaolusid välja selgitanud, tööandja ei ole võtnud hagejalt ka mitte ühtegi selgitust, st tööandja ei ole andnud hagejale võimalust teada saada, milles tööandja konkreetselt hagejat süüdistab, ega andnud hagejale võimalust esitada omapoolseid selgitusi.
Võlaõigusseaduse § 104 lg 1 sätestab, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Lähtudes sama seaduse sama paragrahvi lõikest 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Seega tähendab süüline käitumine seda, et töötaja peab olema kahju tekitanud tahtlikult, raskest hooletusest või hooletusest tulenevalt. Vastavalt VÕS § 104 lg-te 3-5 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine; raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Juhul, kui Töölepingu ülesütlemine tuleneb väidetavast narkootiliste ainete tarvitamise kahtlustusest, siis Väärteo asjas tehtud otsus on 13.12.2017.a. kohtuotsusega tühistatud ja seega ei ole avaldaja toime pannud tegu, milline oleks võinud olla Töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjenduseks. Hageja ei ole toime pannud mitte ühtegi tegu, mis võis põhjustada tööandja usalduse kaotuse, ei tahtlikult ega raskest hooletusest ega hooletusest tulenevalt. Tööandja on küll formaalselt täitnud
lg 1 tuleneva nõude ja küsinud töötajate arvamust Töölepingu ülesütlemise kohta, kuid on jätnud esitatud arvamuse põhjendamatult arvestamata. Hageja vaidlustas kohtus Väärteoasjas 23.10.2017.a. tehtud otsuse, milline ka 13.12.2017.a. kohtuotsusega tühistati. 09.11.2017.a. esitatud arvamuses on töötajate usaldusisikud sõnaselgelt väljendanud arvamust, et enne Väärteoasjas toimuvat kohtuprotsessi lõppemist ei pea nad Töölepingu lõpetamist põhjendatuks. Tööandja ei arvestanud eelnimetatud arvamusega ja on seda
lg 2 kohaselt põhjendanud sellega, et AÜ usaldusisikul on ettevõttes vastutusrikas roll ja lisaks seadusest tulenevatele kohustustele tuleb usaldusisikul järgida tööandja väärtusi ja eetikakoodeksit ja olla oma käitumisega eeskujuks töötajatele. On eeldus, et keegi ei kasuta ega julgusta teisi kasutama 3 joovastavaid aineid viisil, mis võib näidata kasutajat, Eesti Energia kontserni ettevõtjaid või tema lepingupartnereid ebasoodsas valguses. Selline tööandja põhjendus töötajate arvamuse mittearvestamisel on üldine ja absoluutselt sisutu ja seega ei ole tööandja põhjendanud töötajate arvamuse arvestamata jätmist. Hageja märgib veelkordselt, et Töölepingu erakorralise ülesütlemise teatisest ei selgu milline väidetav avaldaja käitumine põhjustas tööandja usalduse kaotuse. Tööõiguses kehtiva ülesütlemiskaitse põhimõtte kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Taunitava käitumise esinemisel tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ning anda töötajale võimalus käitumist parandada. Hageja on seisukohal, et olukorras, kus tööandja ei ole töötaja väidetava rikkumise asjaolusid välja selgitanud, pole andnud töötajale võimalust anda omapoolseid selgitusi jne, rikkus tööandja ülesütlemiskaitse põhimõtet, ning töösuhte ülesütlemine tööandja poolt ei olnud andud juhul õiguspärane ega põhjendatud. Hageja on ka seisukohal, et sellises olukorras ei ole millegagi põhjendatud tööandja poolt töölepingu ülesütlemine etteteatamistähtaegu järgimata – tööandja on töölepingu ülesöelnud sellest ühtegi päeva ette teatamata, nö päeva pealt. Olukorras, kus tööandja ei ole asjaolusid välja selgitanud, ei ole põhjendatud tööandja viide
lg 3, mis näeb ette, et etteteatamistähtaja järgimata jättes tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi – ilmselgelt ei ole tööandja kõiki asjaolusid arvestanud ning ilmselgelt ei ole tööandja lähtunud sellise otsustuse tegemisel töötaja huvidest, vaid lähtunud vaid tööandja huvist.
lg 1 ja lg 2 p 3 oli tööandja kohustatud erakorralisest töölepingu ülesütlemisest töötajale ette teatama vähemalt 90 kalendripäeva (avaldaja töösuhe oli tööandja juures kestnud alates 03.02.2003. a, seega üle 10 aasta). Juhul, kui hageja soovinuks töösuhte lõpetamist töövaidluskomisjonis, siis tulenevalt
lg 5 oleks avaldajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida avaldaja oleks õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine tööandja poolt oli seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine. Tööandjal puudus seaduslik alus töölepingu ülesütlemiseks
Tööandjal puudus alus tööleping erakorraliselt ja etteteatamistähtaega järgimata üles öelda; tööandja ei ole hoiatanud töötajat enne töölepingu ülesütlemist. Hageja ei ole toime pannud ühtki tegu, mis võis põhjustada usalduse kaotuse, tööandja ei ole ka avaldajale teada andnud, millise väidetava teo toimepanemise eest tööandja Töölepingu üles ütles.
lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine.
lg 1 esimene lause sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Hageja palus tuvastada, et hageja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu nr 1917 ülesütlemine tööandja poolt 30.11.2017.a. esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse alusel on tühine.
) § 87 kohaselt võib töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepingu seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. 7.1 töölepingu erakorraline ülesütlemine töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel. Kostja ütles töölepingu üles
lg.1 p.5 alusel.
lg.1 p.5 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Töölepingu ülesütlemise avalduses motiveeris kostja lepingu ülesütlemist alljärgnevaga: hageja on valitud ametiühingu usaldusisikuks. Kuigi ametiühing palus töölepingut mitte lõpetada ennem kui on jõustunud otsus hageja väärteoasjas, leidis tööandja, et ametiühingu usaldusisikul on ettevõttes kanda „vastusrikas“ (ilmselt on mõeldud sõna vastutusrikas) roll. Lisaks seadusest tulenevatele kohustustele, tuleb usaldusisikul järgida tööandja väärtusi ja eetikakoodeksit ja olla oma käitumisega eeskujuks töötajatele. On eeldus, et keegi ei kasuta ega julgusta teisi kasutama joovastavaid aineid viisil, mis võib näidata kasutajat, Eesti Energia kontserni ettevõtjaid ja tema lepingupartnereid ebasoodsas valguses. Hageja käitumine Kaevurite päeval ei olnud vastavuses tööandja väärtuste ja eetikakoodeksiga. Hageja on selgitanud, et ei tarvita narkootilisi aineid ja ei tea kuidas nimetatud ained tema verre sattusid. Hageja esitas arvamuse, et on võimalik, et ained lisati Kaevurite päeval tema teadmata tema joogi sisse. Kohus nõustub kostjaga, et narkootiliste ainete tarvitamine töötaja poolt võib olla mõjuvaks põhjuseks
mõttes, mis on aluseks töölepingu ülesütlemisele tööandja poolt
Kohus arvestab siinjuures ka seda, et hageja oli töölepingu kohaselt allmaa lukksepp elektrik ning narkootiliste ainete tarvitamine sellise töötaja puhul võib ohtu seada paljude allmaatöötajate elu ja tööandja vara. Antud juhul on jäänud välja selgitamata, kuidas narkootilised ained hageja verre sattusid! Puuduvad tõendid, et hageja oleks varasemalt narkootilisi aineid tarvitanud. Kohus ei saa välistada, et hageja tarvitas narkootilisi aineid ise sellest teadmata kolmanda isiku tegevuse 5 tõttu. Samuti ei ole välistatud, et nimetatud ained võisid sisalduda mõnes hageja poolt tarvitatud ravimis vms. Maakohus on seisukohal, et antud juhul ei ole mõjuvat põhjust töölepingu ülesütlemiseks
mõttes tuvastatud- ei ole tuvastatud, et hageja teadlikult tarbis narkootilisi aineid. 7.2 Töölepingu seaduses ettenähtud ülesütlemise etteteatamise tähtaegade mittejärgimine. Kostja ütles töölepingu hageja üles 31.11.2017 avalduses alates 30.11.2017.
1 ja 2 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda
lg.2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides.
2 kohaselt erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud: 1) alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva; 2) üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva; 3) viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva; 4) kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva. Seega oli eeldus, et tööandja pidanuks hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 90 kalendripäeva, kuna hageja on töötanud kostja juures üle 10 aasta. Kostja viitas ülesütlemisavalduses
lg.3, mille kohaselt
lg.1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Maakohus on seisukohal, et juhul, kui asjas oleks tuvastatud hageja teadlik narkootiliste ainete tarvitamine, oleks
7.3 usalduse kaotus seoses hageja ebaadekvaatse käitumisega Kaevurite päeval, millega hageja võis näidata kostjat ja tema lepingupartnereid halvas valguses. Menetluses kohus tuvastas, et hageja „ebaadekvaatne käitumine“ seisnes üksnes tema „kokkuvarisemises“ ja esialgu kahtlustati üksnes hageja terviseriket. Narkootiliste ainete olemasolu veres selgus hiljem meditsiiniasutuses. Maakohus on seisukohal, et isiku teadvusekaotus sellisel üritusel ei saa kuidagi olla põhjuseks, mis võib kostjat või tema lepingupartnereid halvas valguses näidata. 7.4 Ülesütlemiseavalduse motiivid seoses hageja töötajata usaldusisikuks olemisega. Maakohus on seisukohal, et tööandja ei saa olla hindajaks kas konkreetne isik sobib töötajate usaldusisikuks või mitte. Töötajate usaldusisiku seaduse § 2 lg.1 kohaselt on usaldusisik tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Seega on kostja motiivid hageja sobimatusest olla töötajate usaldusisik asjakohatud ja ei saa olla aluseks töölepingu üles ütlemisele. 8.
lg.1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Maakohus on seisukohal, et kostja 30.11.2017 ülesütlemiseavaldus on tühine, sest antud vaidluses puudus seadusest tulenev alus- töölepingu ülesütlemiseks puudus seaduses ettenähtud mõjuv põhjus (
ÜS § § 84 lg1 tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. III MENETLUSKULUD 9. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 ja 3 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. Maakohus on seisukohal, et seoses hagi rahuldamisega tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on seisukohal, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-4-15; 32-1-115-14). Hageja esitas 30.05.2018 menetluskulude nimekirja, kogusummas 720 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad: - avalduse koostamine ja esitamine töövaidluskomisjonile– ajakulu 2 h, summas 240 eurot; - vastusega tutvumine, istungiks ettevalmistamine ja esindamine töövaidluskomisjonis – ajakulu 1,5 tundi, summas 180 eurot; - taotlusega tutvumine, seisukoha koostamine, kohtule esitamine, istungiks ettevalmistamine ja esindamine istungil – ajakulu 2,5 tundi, summas 300 eurot; Hageja on kandnud menetluskulusid kokku summas 720 eurot. Hageja palub kostjalt menetluskulud täiesulatuses välja mõista. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) (27.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-159-16). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kostja palus hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda. 7 Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas on 720 eurot. TsMS § 162 tulenevalt jätab maakohus seoses hagi rahuldamisega menetluskulud kostja kanda. Menetlus on seotud mõlema poole poolt esitatud tõendite läbitöötamise ja uurimisega, sh töövaidluskomisjonis, ning hageja nõue menetluskulude hüvitamiseks summas 720 eurot on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.