← Eesti

2-18-134169/11

Obsah (10)§ 481§ 663§ 4891§ 5§ 230§ 231§ 232§ 407§ 79§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 25. märts 2019. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-134169 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetlus

§ 481

lg 2¹,

RS § 6 lg 2).

  1. Anda OÜ Aktiva Finants nõue Andžei Sepp vastu üle Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. Edastada määrus menetlusosalistele. 1 Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav ja jõustub kättetoimetamisest.
  3. Asjaolud 17.12.
  4. a esitas OÜ Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Andžei Sepp vastu 845,41 euro saamiseks ja menetluskulude hüvitamiseks. 14.01.
  5. a tegi kohus makseettepaneku ja toimetas kohtumääruse võlgnikule kätte 17.01.
  6. a aadressil *. Võlgnik tähtaegselt vastuväidet ei esitanud.
  7. Vaidlustatud kohtumäärus Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 08.02.
  8. a määrusega maksekäsu kiirmenetluses käesolevas tsiviilasjas tegi kohus maksekäsu, millega kohustas võlgnikku Andžei Sepp tasuma avaldajale OÜ Aktiva Finants põhinõudeid summas 422,73 eurot ja kõrvalnõudeid summas 422,73 eurot ning hüvitama riigilõivu 45,00 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. Võlgnik on kohustatud tasuma viiviseid kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni ulatuses, et kõrvalnõuded kokku ei ületa avalduses esitatud põhinõuet ning sissenõutavad summad kokku ei ületa 6400 (kuus tuhat nelisada) eurot (

§ 481

lg 2¹,

RS § 6 lg 2). Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule. Maksekäsk on võlgnikule kätte toimetatud 12.02.

  1. a.
  2. Määruskaebus, menetluse käik 14.02.
  3. a teatas võlgnik Andžei Sepp kohtule, et soovib esitada määruskaebuse maksekäsule ja palub selleks edastada talle nõude aluseks olevad dokumendid, kuna on kindel, et ei ole sellel perioodil ühtegi laenu võtnud. 14.02.
  4. a määrusega jäeti määruskaebus käiguta ning määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o põhistatud määruskaebuse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks. 26.02.
  5. a esitas võlgnik määruskaebuse, milles tugineb asjaolule, et nõue on selgelt põhjendamatu, kuna ta ei ole esialgselt võlausaldajalt IPF Digital Estonia laenu võtnud. 28.02.
  6. a esitas võlgnik avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr *. 28.02.
  7. a määrusega andis kohtunikuabi määruskaebuse lahendamiseks üle kohtunikule

§ 663lg 7 alusel.

04.03.

  1. a määrusega jättis kohus rahuldamata võlgniku avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr *. 04.03.
  2. a määrusega võttis maakohus võlgniku määruskaebuse menetlusse ja kohustas avaldajat esitama seisukoht määruskaebusele. 21.03.
  3. a esitas avaldaja seisukoha määruskaebusele koos nõude aluseks oleva lepingu väljavõtte ja võlgnikule tehtud laenumakse väljavõttega. Avaldaja märgib, et võlausaldaja IPF Digital Estonia endine ärinimi oli MCB Finance Estonia OÜ, kellele võlgnik esitas laenutaotluse 300 euro saamiseks 03.09.
  4. a. Laenutaotlus rahuldati ning võlgnikule on laen välja makstud 03.09.
  5. a. Seega on võlgniku määruskaebus põhjendamatu. Kohtu seisukoht
  6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 4891 lg 2 p-le 1-3 võib võlgniku määruskaebus võib tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võlgnik määruskaebuses tuginenud

§ 4891

lg 2 p-le 3, s.o nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus, kas maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue võib olla selgelt põhjendamatu. 4.

  1. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on avaldaja kirjeldanud nõude aluseks olevaid asjaolusid alljärgnevalt: IPF Digital Estonia OÜ ja Võlgnik sõlmisid laenulepingu nr *, mille kohaselt anti Võlgnikule laenu. Võlgnik kohustus laenu ja intressid tagastama vastavalt kokkulepitud tingimustele ja graafikule. Võlgnik laenu ja intresse tagastanud ei ole, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Lepingust tuleneb kohustuste täitmisega viivitamise korral viiviste ja kõrvalnõuete tasumise kohustus. Kõik kõrvalnõuded tulenevad lepingust. Võlgnikult on nõutud kohustuse täitmist, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole ta oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. IPF Digital Estonia OÜ loovutas 12.03.2018 Võlgniku vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants. Tõenditena on avaldaja nimetanud järgmisi dokumente: Tarbijakrediit (*, 03.09.2014, krediidi kulukuse määr 56,98%). 4.
  2. Avaldaja on koos seisukohaga määruskaebusele esitanud kohtule nõude aluseks oleva lepingu väljavõtte ja selle tõlke, millest nähtuvalt on MCB Finance Estonia OÜ andnud 03.09.
  3. a võlgnikule laenu summas 300 eurot, tagasimakse tähtajaga 02.11.
  4. a. Lepingu aastane intressimäär 144,74%, krediidikulukuse määr 362,65% 4.3.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.

§ 231

lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Käesolevas tsiviilasjas on võlgnik tema vastu maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudele vastu vaielnud, mistõttu oli avaldajal määruskaebusele seisukoha esitamisel õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

§ 232

lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Riigikohus on selgitanud, et määruskaebemenetluses tuleb erinevalt maakohtu menetlusest kontrollida ka nõude põhjendatust. Ringkonnakohus peab kontrollima maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude õiguslikku põhjendatust samamoodi nagu seda tehakse hagi kontrollimisel tagaseljaotsuse korral

§ 407

lg 1 esimese lause kohaselt (vt RKTKm 3-21-165-16, p-d 14.3-14.4).

§ 407

lg 1 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus on seisukohal, et kohtule maksekäsu kiirmenetluses esitatud asjaolude kirjelduse pinnalt ei ole võimalik kohtul jõuda järeldusele, et avaldaja nõue on õiguslikult põhjendatud ja seda olukorras, kus võlgnik on nõudele vastu vaielnud. Avaldaja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud võlgniku vastu põhinõude summas 422,73 eurot, kuid kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik saanud laenu summas 300 eurot. Seega ei ole kohtule arusaadav kõnealusest lepingust tuleneva põhinõude kujunemine. Samuti ei ole selge avaldaja esitatud viivisenõude arvestamise alused. Avaldaja on maksekäsu kiirmenetluses nõudnud viivist 3 määras 0,06446% päevas alates 03.10.

  1. a. Samas laenulepingust nähtuvalt on 03.10.
  2. a saabunud alles esimese osamakse tasumise tähtaeg, kogu nõude tasumise tähtaeg saabus 02.11.
  3. a ning pole selge, kust tuleneb maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud viivise määr. Lisaks ei ole võimalik esitatud dokumentide alusel tuvastada, kuidas on avaldaja leidnud maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud krediidikulukuse määra 56,98%. Lepingus on nimetatud krediidikulukuse määraks aastas 20,55% ja krediidikulukuse määraks 362,65%. Ühtlasi ei ole avaldaja esitanud kohtule tõendeid nõude loovutamise kohta avaldajale OÜ Aktiva Finants, mistõttu ei ole kohtu hinnangul avaldaja oma nõudeõigust võlgniku vastu tõendanud. 4.
  4. Eeltoodu näol esineb

§ 4891

lg 2 p-s 3 nimetatud asjaolu - nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu ning käesolev tsiviilasi tuleb anda lahendamiseks üle hagimenetlusse

§ 4891lg 4 teise lause alusel.

Seega rahuldab kohus võlgniku määruskaebuse. 5. Kohus leiab, et avaldaja õigusi ei ole rikutud, kuna tal on võimalus oma nõue esitada hagimenetluses, millele on võlgnikul kostjana õigus esitada oma vastuväiteid ja kasutada oma vastuväidete tõendamiseks kõiki seaduses ettenähtud tõendamisvahendeid. 6.

§ 4891

lg 4 sätestab, et kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus tsiviilasjas nr 2-18-134169 08.02.2019. a maksekäsu, millega kohustas võlgnikku Andžei Sepp tasuma avaldajale OÜ Aktiva Finants põhinõudeid summas 422,73 eurot ja kõrvalnõudeid summas 422,73 eurot ning hüvitama riigilõivu 45,00 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. Ühtlasi kohustati võlgnikku tasuma viiviseid kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni ulatuses, et kõrvalnõuded kokku ei ületa avalduses esitatud põhinõuet ning sissenõutavad summad kokku ei ületa 6400 (kuus tuhat nelisada) eurot (

§ 481

lg 2¹,

RS § 6 lg 2). 7.

§ 4891lg 4 2.

lause kohaselt maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on pädevaks kohtuks nimetatud Viru Maakohus. Vastavalt üldisele kohtualluvusele

§ 79lg 1 järgi võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi.

Rahvastikuregistri andmetes puuduvad võlgniku kehtivad elukoha andmed, kuid viimane teadaolev elukoht asus võlgnikul Ida-Viru maakonnas. Justiitsministri

  1. oktoobri
  2. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 2 p 1 järgi teenindab Ida-Viru maakonda Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja. Eeltoodust tulenevalt tuleb

§ 79

lg 1 järgi käesolev tsiviilasi anda üle Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 8.

§ 172

lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.