TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-628 Määruse kuupäev 30. november 2018 Kohtunik Ülle Polluks OÜ Vertrag esindaja vandeadvokaat Raul Ainla kaebus NarvaJõesuu Linnaval

§ 155lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK. KOHTU SEISUKOHT

1. 29.03.2018 esitas OÜ Vertrag esindaja vandeadvokaat Raul Ainla kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 10.01.2018 korralduse nr 11 tühistamise nõudes.
2. Halduskohus esitas 06.06.2018 Narva-Jõesuu Linnavalitsusele kohtunõude, milles märkis mh, et OÜ Vertrag esitas 16.12.1997 avalduse Narva-Jõesuus Aia tn 48 asuva maa, pindalaga 4873 m2, ostueesõigusega erastamiseks. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 12.11.2008 korralduse nr 349 resolutsiooni punktiga 1 keelduti OÜ-le Vertrag Aia tn 48 asuva maa erastamisest. Kohtute infosüsteemi kohaselt vaidlustas OÜ Vertrag korralduse nr 349 haldusasjas nr 3-09-
3. Tartu Halduskohtu 14.04.2009 määrusega haldusasjas nr 3-09-578 tagastati kaebus läbivaatamatult. Kuna OÜ Vertrag korraldust nr 349 õigeaegselt ei vaidlustanud, on tegemist kehtiva haldusaktiga, mis on järgimiseks kohustuslik ning millest tuli järgnevate haldusaktide andmisel 3-18-628 lähtuda. Halduskohus palus linnavalitsusel teatada, kas korralduse nr 349 resolutsiooni punkt 1 on kehtiv ning esitada OÜ Vertrag maa ostueesõigusega erastamise haldustoimik.
4. Tartu Halduskohus võttis
5. juuni
6. a määrusega kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
7. Narva-Jõesuu Linnavalitsus esitas vastuse kaebusele ja tõendid 30.08.2018, märkides mh, et korraldus nr 11 on küll õigusvastane, kuid seda mitte kaebuses esile toodud põhjendustel, ning vastustaja valmistab hetkel juba ise ette korralduse nr 11 kehtetuks tunnistamist. Maa-amet esitas vastuse kaebusele ja tõendid kohtu poolt pikendatud tähtajaks 01.10.2018, asudes vastuses lõppkokkuvõttes seisukohale, et korraldus nr 11 ei ole antud kooskõlas kehtiva õigusega. Maa-ameti hinnangul tuleb Narva-Jõesuu linnal üldse keelduda Aia tn 52 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisest ning selle maa ostueesõigusega erastamisest kaebajale, kuna maaüksusel asub lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustav ehitis, mida maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 6 lõike 31kohaselt ei käsitata ehitisena MaaRS tähenduses. Seega on maa ostueesõigusega erastamise vältimatu eeldus täimata, s.t maaüksusel puudub erastamise õigust võimaldav ehitis MaaRS tähenduses.
8. Halduskohtu 05.10.2018 korraldava määrusega anti Narva-Jõesuu linnale aega kuni 07.11.2018 esitada kohtule täiendav tõend korralduse nr 11 kehtetuks tunnistamise kohta.
9. Vastustaja esitas 05.11.2018 kohtule Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 31.10.2018 korralduse nr 463 “Narva-Jõesuu Linnavalitsuse
10. jaanuari 2018 korralduse nr 11 “Narva-Jõesuu linnas Aia tn 52 aadressi ja sihtotstarbe määramine ning ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks” kehtetuks tunnistamine” ning taotluse menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 152 lõike1 punkti 4 alusel.

1. Halduskohtu 13.11.2018 kohtunõudes paluti nii OÜ-l Vertrag kui ka Maaametil esitada seisukoht seoses vastustaja taotlusega menetluse lõpetamise kohta hiljemalt 15.11.
3. Kaebaja esitas 15.11.2018 ja 23.11.2018 Tartu Halduskohtule seisukohad, milles annab teada, et taotleb menetluskulude vastustaja kanda jätmise otsustamist käesolevas menetlusstaadiumis ainult sel juhul, kui kohus lõpetab menetluse (vt 23.11.2018 vastuse p-i 1.2). Edasi märgib kaebaja, et tema jaoks on menetlusökonoomika seisukohast vajalik saada kohtu hinnang vaidlustatud korralduse õiguspärasuse osas, et kaebajal kulgeks katlamaja juurde maa erastamine ilma vaidluseta ning et kaebaja ei peaks taas samadel asjaoludel esitava kaebusega kohtusse pöörduma. Kaebaja palub kohtul menetleda vaidlustatud korraldust edasi ja tuvastada korralduse õigusvastasus. Menetluse jätkumise korral kuulub menetluskulude küsimus lahendamisele kohtuotsuses. Kaebaja esitas ka menetluskulude nimekirja soovides, et vastustaja kannaks asjas tekkinud menetluskulud. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista õigusabikuluna 2000 eurot (ilma käibemaksuta) ja 2 2 3-18-628 kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot. Õigusabikulud palus kaebaja välja mõista ilma käibemaksuta.
4. Maa-amet nõustub vastustajaga, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus ei tunnistanud korraldust nr 11 kehtetuks mitte kaebuses toodud põhjendustel (kaebaja nimelt leidis, et korraldus nr 11 on õigusvastane ja tuleb tühistada, kuna vastustaja poolt ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratud 354 m2 on ebapiisav ja vastuolus õigusaktidega, sest krunt on varasemalt kindlaks määratud ja selle piiride muutmine ei ole otstarbekas), vaid mh põhjendustel, et korraldus nr 11 on õigusvastane materiaalselt (MaaRS § 6 lõige 3

) § 152 lg 1 p-i 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud.

1. Kohus leiab, et kuivõrd antud kaebuses vaidlustatud
2. jaanuari 2018 korralduse nr 11 “Narva-Jõesuu linnas Aia tn 52 aadressi ja sihtotstarbe määramine ning ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks” on vastustaja 31.10.2018 korraldusega nr 463 kehtetuks tunnistanud, siis tuleb käesoleva haldusasja menetlus

§ 152lg 1 p-i 4 alusel lõpetada.

12. Kaebaja on küll 23.11.2018 taotlenud menetluse jätkamist vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks vastavalt

§ 152

lg-le 2, kuid halduskohtu hinnangul on esitatud dokumentidest ilmne, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Vaidlustatud korraldus nr 11 on õigusvastane materiaalselt (MaaRS § 6 lõige 3

) § 38 lg 4, RKHK 3-3-1-2815, p 18) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamis- või kohustamisnõue (

§ 45lg 2).

Halduskohtu hinnangul on esitatud dokumentidest ilmne, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohus osundab mh 1. jaanuarist 2018 kehtima hakanud

§ 45

lg-le 2, mille kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja võib vaidemenetluses või kohtus vaidlustada korraldust nr 463. 3 3 3-18-628 13. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

1. Kaebaja on palunud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt.
2. jaanuaril
3. a jõustunud

§ 109

lg 11 järgi ei pea õigusabikulud olema reaalselt tasutud ehk õigusabikulude väljamõistmise eelduseks on üksnes see, et menetlusosalisel on tekkinud nende kulude kandmise kohustus. Kaebaja esindaja on kohtule esitanud nõuetekohased arved, millist nähtub kaebaja kohustus tasuda arve esitajale selle kohtumenetlusega seoses õigusabikulu 2000 eurot (ilma käibemaksuta) ning riigilõiv 15 eurot. Kohtu hinnangul vastab arvel kajastatud õigusabikulu osutatud õigusteenuse mahule. Õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud. 15.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

1. Vastustaja ja Maa- amet on seisukohal, et 31.10.2018 korralduses nr 463 on põhjalikult ja arusaadavalt põhjendatud, miks vaidlustatud korraldus nr 11 kehtetuks tunnistatakse. Korraldust nr 11 ei tunnistatud kehtetuks mitte kaebuses toodud põhjendustel (et ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratud 354 m2on ebapiisav ja vastuolus õigusaktidega), vaid seetõttu, et maa ostueesõigusega erastamine lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste tarbeks ei ole tulenevalt maareformi seaduse § 6 lõikest 3¹ võimalik. Seda kinnitab ka Riigikohtu 26.06.2018 otsus kohtuasjas nr 3-16-
2. Vastustaja ja Maa-amet on jätkuvalt seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks ja menetlusosaliste menetluskulud tuleks jätta nende endi kanda.
3. Kohtu hinnangul on selline lähenemine kaebaja rolli liigselt vähendav. Fakt on, et vastustaja tunnistas vaidlustatud haldusakti kehtetuks alles pärast kaebuse menetlusse võtmist. Nende asjaolude pinnalt ei ole kohus veendunud, et vaidlustatud haldusakti tühistamise tingis ainuüksi korralduse tühistamine. Oma roll haldusakti kehtetuks tunnistamisel võis olla ka kaebaja tegevusel haldusakti vaidlustamisel. Ei saa välistada, et haldusakti vaidlustamata jättes oleks haldusakti kehtetuks tunnistamine vähemalt viibinud. Samas nõustub kohus, et peamine põhjus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamiseks seisnes vaidlustatud korralduse tühistamises kohtumenetluse ajal. Eelnevat arvestades ning võttes aluseks ka

§ 108

lg-s 11 sätestatut on kohtu hinnangul õiglane mõista vastustajalt välja 50% kaebaja kantud õigusabikuludest ehk 1000 eurot (2000:2). 18.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastab kohus tasutud riigilõivu, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lõike 1 punkti 2 või 4 alusel.

Kohus selgitab, et nimetatud norm reguleerib kaebuse esitamisega seotud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata 4 4 3-18-628 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. märtsi 2011. a määrust haldusasjas nr 33-1-9-11, p 10 ja 28. jaanuari 2013. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-99-10, p 11). Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb aga

§ 104lg 5 p 4 alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt) 5 5