← Eesti

1-17-9838/157

Obsah (9)§ 199§ 68§ 54§ 55§ 83§ 180§ 202§ 56§ 4

1-17-9838 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2018.a, Pärnu Kriminaalasja number 1-17-9838 (17250100026) Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekret

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja Aleksandrs Tulupovs süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi üldmenetluses Oskars Gemis, Läti isikukood: 030186-13117, xxxxx. Süüdistatavad Aleksandrs Tulupovs, Läti isikukood: 161075-10446, xxxxx. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315, kohus otsustas Süüdi tunnistada Oskars Gemis

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõista

(2)kaks aastat ja
(6)kuus kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 05.07.2017.a ning seeläbi arvata Oskars Gemise karistuse kandmise algust alates 05.07.2017.a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel.

§ 54lg 1 alusel kohaldada Oskars Gemisele lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga

(8)kaheksaks aastaks.

§ 55

alusel lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates Oskars Gemise Eesti Vabariigist välja saatmisest. Süüdi tunnistada Aleksandrs Tulupovs

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi ning karistuseks mõista

(1)üks aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 05.07.2017.a 1 1-17-9838 ning seeläbi arvata Aleksandrs Tulupovsi karistuse kandmise algust alates 05.07.2017.a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel.

§ 54lg 1 alusel kohaldada Aleksandrs Tulupovsile lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga

(5)viieks aastaks.

§ 55

alusel lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates Aleksandrs Tulupovsi Eesti Vabariigist välja saatmisest. Tsiviilhagid Rahuldada I. V. (end. A.) (isikukood: x, elukoht: x, x, x,

  1. x)tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Oskars Gemiselt ja Aleksandrs Tulupovsilt I. V. (end. A.) kasuks KrMS § 310 lg 1, § 65, § 127, § 128, § 1043, § 1045 ja § 1050 alusel kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks (35.90) kolmkümmend viis eurot ja 90 senti, mis kanda I. V. (end. A.) arveldusarvele nr x (Swedbank). Rahuldada A. A. (isikukood: x, elukoht: x, x,
  2. x)tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Oskars Gemiselt ja Aleksandrs Tulupovsilt A. A. kasuks KrMS § 310 lg 1,§ 65, § 127, § 128, § 1043, § 1045 ja § 1050 alusel kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks

(86)kaheksakümmend kuus, mis kanda A. A. arveldusarvele nr x (SEB). Rahuldada T. T. (isikukood: x, elukoht: x, x, x,
  1. x)tsiviilhagi ning välja mõista Oskars Gemiselt T. T. kasuks KrMS § 310 lg 1, § 127, § 128, § 1043, § 1045 ja § 1050 alusel kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks (5831.95) viis tuhat kaheksasada kolmkümmend üks eurot ja 95 senti, mis kanda T. T. arveldusarvele nr x (SEB). Rahuldada J. V. (isikukood: x, elukoht: x, x, x,
  2. x)tsiviilhagi ning välja mõista Oskars Gemiselt J. V. kasuks KrMS § 310 lg 1, § 127, § 128, § 1043, § 1045 ja § 1050 alusel kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks (7710.68) seitse tuhat seitsesada kümme eurot ja 68 senti, mis kanda J. V. arveldusarvele nr x (Swedbank). Rahuldada R. T. (isikukood: x, elukoht: x, x, x,
  3. x)tsiviilhagi ning välja mõista Oskars Gemiselt R. T. kasuks KrMS § 310 lg 1, § 127, § 128, § 1043, § 1045 ja § 1050 alusel kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks (59.04) viiskümmend üheksa eurot ja 4 senti, mis kanda T. T. arveldusarvele nr x (SEB). Asitõendid Pakend nr 1 06.07.2017 sõiduauto x Läti registreerimismärgiga x läbiotsimise käigus leitud ja kriminaalasja materjalide juurde võetud esemed, milliste omanik ei ole tuvastatud: - musta värvi jope, mille krae osas sees pool kirje „HUGO BOSS“ ja ees vasakul rinnal samuti riidest ribal trükituna „HUGO BOSS“ ning mille parempoolses taskus taskulambiga võtmehoidja. Samuti musta värvi dressipüksid firma „PUMA“ logoga. Jope, dressipüksid ja võtmehoidja pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr 3. - neli valgest metallist mutrivõtit, punase plastmassist käepidemega väike konks, sinist värvi käepidemetega näpitsad, musta ja punast värvi käepidemetega lõiketangid, üks lõikelihvimisketas; Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr 4. - üks paar tumedat värvi talvesaapaid tugevate kulumistunnuste ja pruunide paeltega Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr 5. - pingemuundur halli värvi korpusega millel kirjed „SMART DC12V >>>AC220V ; POWER INVERTER; INVERTER-EC81500 (1500W), mille ühes otsas kaks rohelist värvi kaitset ja ühendatud kaks juhet keeratavate klemmide abil, millest üks punast värvi ja teine musta värvi 2 1-17-9838 isolatsioonikattega ning milliste otsas näpitstüüpi klambrid (sarnanevad aku käivitusjuhtmete otstele); Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr 6. - musta värvi metallist silindritüüpi metallese pikkusega 8 cm ja läbimõõduga 1,5 cm, millest üks ots ümar ja teina lõike ja murdmistunnustega. Antud ese pakendati läbiotsimisel kilekotti ja tähistati kui PAKEND nr 7. - musta värvi impregneerriidest kotis pika õlarihmaga, musta värvi korpusega binokkel, millel kirjed „ RUSSIA“, „99990x99990 sehfeld, 8 mm aut 988000m“ Antud ese pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr 8. - valget värvi plastikust karbis neljast osast koosnev ja muukraudu meenutavad esemed, millest ühe otsas ka kollasest metallist ringikujuline keeratav ratas ja kuuskant ots. Antud esemed valges plastikkarbis pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr 9. - üks paar musta värvi riidest ja peopesa poolt musta värvi mummulise kattega sõrmtöökindaid, millised pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr 10. - must värvi korpusega ja läbipaistva plastikust näokattega mootorratturi kiiver, millel ees kirje „B-SQUARE“ ja tagumises osas samuti, kuid teise kirjapildiga. Tagumises osas veel kirje“ ECE-R 22.05; M 57-58; 1620 +/- 50 g“. Antud ese pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr 11. - üks lõikeketas kirjega „toroflex Progress High Quality Line“, millel lätikeelne hinnasilt 0.98 eurot“; universaaltööriista lõiketera pakendis; A5 formaadis ruuduliste lehtedega kaustik erinevate käsikirjaliste kirjetega, mitte eesti keeles; üks ketaslõikuri lõikeketas; „VARTA“ patareide neljane pakend, milles kolm AA patareid ja üks koht on tühi ja eestikeelne BAUHAUS reklaamleht-brožüür. Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr 12. - tööstuslik kilepakend – tühi. Antud ese pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr 13. - üks musta värvi kootud talvemüts, millel kirje SELFIE ja üks töökinnas – millel ühel pool lumehelbe kujutis ja teisel pool- peopesa pool mummuline kattematerjal. Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr 14. - musta värvi korpusega väike taskulamp musta värvi riidest käepaelaga, millel kirje „MIXXAR“, üks paar üksteise sisse keeratud töökindaid – sõrmikuid punast värvi, üks komplekt mini kõrvaklappe valget värvi pakituna minigrippkilekotti; CIRCLE K Uuemõisa teenindusjaama ostutšekk nr 6654 04.07.2017 kuupäevaga – ostetud ZEN kõnekaart 4eurone; CIRCLE K Uuemõisa teenindusjaama kirjega tšekk nr 6654 ZEN kõnekaardi kõneajalaadimise kohta kuupäevaga 04.07.2017. Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr 15. - Läti kõnekaardi ZELTAZIVTINA kõnekaardi SIM-kaardi ümbris ilma SIM-kaardita ja millel abonentnumbri x andmed; üks eraldiasuv valgest metallist võti ja võtmekimp 7 valgest metallist erineva võtmega ja valgest metallist karabiiniga; musta värvi väikesed kõrvaklapid; ZEN-kõnekaardi kasutusjuhend. Antud esemed võeti kaasa, pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr 18. - Sõiduki armatuurlaua keskkonsoolis olevast sahtlist raadio kohalt leitud iPOD ja paberilipik, millel käsikirjas märge „JURIS 29511277“. Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr 19. - kolm NOKIA mobiiltelefoni akut; mobiiltelefoni hands-free seade, minitaskulamp metallist korpusega sinist värvi, millel kirje AIRAM; sia JR-Lauks AUTOSERVISS visiitkaart lätikeelne; neli lätikeelset tšekki; sinist värvi paberilipi kirjega“ 64229686 CSDD Valmiera, Riga 67025791“ Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr 20. - kaks komplekti rootsi mobiiltelefoni kõnekaardi stardipaketti originaalpakendites; lätikeelne 3 1-17-9838 haagise rendileping Oskars Gemise nimele nr 011731, 19.06.2017 koos selle küljes oleva kahe tšekiga; kiletaskus lätikeelne kinnistu väljatrükk ja värviliselt kaardi väljatrükk A4 paberil. Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr 21. - Erinevad paberid sõiduki kindalaekast. Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr 22. - neli ukseluku muukimise vahendit tumehalli värvi plastikust käepidemetega; võtmekimp oranži värvi lipiku ja kolme valgest metallist võtmega; valgest metallist nurgakujuline ese; Läti sõiduki tehnilise ülevaatuse kleebis millel sõiduki nr. x, x , 05.07 ja aastaarv 2016“ ning tahvelarvuti DENVER, mille tagaküljel kirje „TAD-90032 PO#8375“ ning mille külge ühendatud valge ja punane juhe, mis omakorda ühendatud ja liitekoht isoleerpaelaga kinnitatud USB otsaga juhe. Tahvelarvuti väljalülitatud olekus. Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr 23. - lätikeelne haagise rendileping nr 007945 Oskars Gemise nimele ainult aastaarvuga 2017 ja ilma kuupäevata; võtmekimp neljast võtmest – üks suur võti ja kolm ABLOY tüüpi võtit valgest metallist; üks lätikeelne LUKOILI tšekk ja üks lätikeelne AS VIADA BALTIJA“ lätikeelne tšekk; läti kõnekaardi AMIGO SIM-kaardi ümbris ilma SIM-kaardita millel PIN ja PUK koodid; läti kõnekaardi AMIGO pakend millel abonentnumber tagaküljel x. Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr 24. - GPStracker IMEI-koodiga korpuse kleebisel x ilma SIM-kaardite ja ilma tagumise korpuseta; Läti kõnekaardi ZELTAZIVTINA kõnekaardi SIM-kaart millel nr. x; 17,5 cm pikkune metallist varras, mille ühes otsas väike konks. Antud esemed võeti kaasa, pakendati paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr 25. - musta värvi meeste jope, mille paremal õlal ees kirje „ksdulon“ Antud ese pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr 26. - üks paar punase ja musta kirjusid sõrmik-töökindaid. Antud ese pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr 27. Kõik eelmärgitud esemed tagastada Oskars Gemisele Pakend nr 2 Sündmuskoha vaatluse käigus 05.07.2017.a x x sündmuskohalt kaasa võetud garaažiukse ära saetud ukse nurk ja uksehinge tükk, kahes erinevas pakendis – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana hävitada. Pakend nr 3 Sündmuskoha vaatluse käigus 15.03.2017.a x x x x kinnistul kaasa võetud abihoone puruks murtud ukse luku südamiku üks pool - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana hävitada. Asitõend Pakend nr 1 Sõiduki x [x] läbiotsimisel 06.07.2017.a leitud ja ära võetud musta värvi korpusega mobiiltelefon SAMSUNG GT-E1270 IMEI-kood: x koos telefonis sees oleva ZEN kõnekaardiga numbriga: x –

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Asitõend Pakend nr 2 MAKITA logoga aku (akuga töötavale elektritööriistale) markeeringuga akul MAKITA BL1830; sinist värvi väike sõrgkang, mille ühes otsas sinise ja halli kirjut värvi kummist käepide; üks sinist värvi väike sõrgkang mille mõlemas otsas kangi tööpinnad; universaalne lõikesaag MAKITA BJR181 seeria nr 20110312808 koos selle külge ühendatud akuga, millel markeering MAKITA BL1830 ilma saeleheta –

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida.

4 1-17-9838 Asitõend Pakend nr 3 Sõiduki x[x] läbiotsimisel 06.07.2017.a leitud ja ära võetud mobiiltelefon x IMEI- koodiga: x koos Tele2 SIMkaardiga (ICCID: x) – tagastada Oskars Gemisele Asitõend Pakend nr 4 Sõiduki x [x] läbiotsimisel 06.07.2017.a leitud ja ära võetud mobiiltelefon SAMSUNG GTS5360 IMEI-koodiga tagakorpuse kleebisel – x ning mobiiltelefonis oleva ZEN-kõnekaardi SIM-kaardiga abonentnumbriga x -

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Asitõend Pakend nr 5 Sõiduki x [x] läbiotsimisel 06.07.2017.a leitud ja ära võetud mobiiltelefon NOKIA 1800 ilma SIM-kaardita IMEI-koodiga: x – tagastada Oskars Gemisele. Asitõend Pakend nr 6 Aleksandrs Tulupovs´l 05.07.2017.a kahtlustatavana kinnipidamisel kaasas olnud micro SIMkaart AMIGO nr x – tagastada Aleksandrs Tulupovsile. Asitõend Pakend nr 7 Sündmuskoha vaatluse käigus 15.03.2017 x x x x kinnistul garaažis asuva kerghaagise kasti põhja pinnal jalatsijälg musta värvi želatiinkilel, milline tagastati EKEI-st ekspertiisiaktiga nr. 7E-TJ

  1. DVD-plaat Sündmuskoha vaatluse käigus fikseeritud jalatsijälgede fotodega – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Asitõend Pakend nr 8 Kahtlustataval Oskars Gemisel 05.07.2017 jalas olnud ja kriminaalasjas nr x võrdlusmaterjalina jäljeekspertiisiks ära võetud spordijalatsid, millised tagastati EKEI-st ekspertiisiaktiga nr 17E-TJ0031 – tagastada Oskars Gemisele. Asitõend Sõiduauto x [x] – tagastada Inese Gemele. Kriminaalasja materjalide juures asuvad järgmised ümbrikud jätta kriminaalasja juurde: - kaks A5 ruudulist lehte märkmetega; - CD-plaat, millel Häädemeeste valla turvakaamera salvestis; - kaks haagise rendilepingut nr 003602 ja
  2. Vara arestimine - Pärnu Maakohtu 31.07.2017.a määrusega arestitud Oskars Gemise sularaha 75 eurot – jätta kuni tsiviilhagide täielike tasumisteni aresti alla. - Pärnu Maakohtu 01.08.2017.a määrusega arestitud Aleksandrs Tulupovsi sularaha 49.83 eurot jätta kuni tsiviilhagide täielike tasumisteni aresti alla Menetluskulud

§ 180lg 1 alusel välja mõista Oskars Gemiselt riigi tuludesse – Kr

MS § 175 lg 1 p 2 aluse kannatanu kulud (12.50) kaksteist eurot ja 50 senti, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu

(1056)üks tuhat viiskümmend kuus eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu
(2250)kaks tuhat kakssada 5 1-17-9838 viiskümmend eurot ning sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2
(750)seitsesada viiskümmend eurot, kokku (4068.50) neli tuhat kuuskümmend kaheksa eurot ja 50 senti.

§ 180lg 1 alusel välja mõista Aleksandrs Tulupovsilt riigi tuludesse – Kr

MS § 175 lg 1 p 2 aluse kannatanu kulud (12.50) kaksteist eurot ja 50 senti, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu (1104.48) üks tuhat ükssada neli eurot ja 48 senti ning sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2

(750)seitsesada viiskümmend eurot, kokku (1866.98) üks tuhat kaheksasada kuuskümmend kuus eurot ja 98 senti. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele. Oskars Gemisel kasutada viitenumbrit 99918700015663 ning Aleksandrs Tulupovsil kasutada viitenumbrit 99918700015676. Selgituseks märkida: eesja perekonnanimi, 1-17-9838, menetluskulud. Välja mõistetud menetluskulud tasuda
(1)ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Erinevad tõlgi kulud jätta KrMS § 177 p 3 ja § 173 lg 4 alusel riigi kanda. Kohtuotsus saata süüdistatavatele ja nende kaitsjatele, prokurörile ning kannatanutele I. A., A. A., T. T., R. T. ja J. V.. Asitõendite ja konfiskeeritud vara osas edastada jõustunud kohtuotsus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Asjaolud Oskars Gemist süüdistatakse selles, et tema koos seni kohtueelse menetlusega tuvastamata isikuga, ajavahemikul 14.03.2017.a kell 19:40 kuni 15.03.2017.a kell 08:03, eesmärgiga varastada, tungis aknapleki eemaldamise teel sisse x, x, x, x kõrvalhoones asuvasse R. T. (T.) kuuluvasse garaaži, kust varastas koos seni kohtueelse menetlusega tuvastamata isikuga T. T. kuuluva x, registreerimismärgiga x, koos ATV-le paigaldatud esemetega: kohver seljatoe ja istmega; ATV-le paigaldatud alumiiniumist täispõhjakaitsega IRON BALTIC; LED töötulega; kahe tagumise töötulega; ATV põhja alla kinnitatud lumesaha kinnitusadapteriga IRON BALTIC ja kütusepaagis oleva 15 liitri bensiiniga. Seejärel lahkusid Oskars Gemis ja 6 1-17-9838 kohtueelse menetlusega tuvastamata isik koos varastatud esemetega täpselt tuvastamata viisil ja täpselt tuvastamata kohta. Sama kuupäeva hommikul kella seitsme paiku Oskars Gemis rentis järelhaagise, mis ühendati sõiduautoga x Avant Läti registreerimismärgiga x ja varastatud esemed transporditi selle abil Eesti Vabariigist Läti Vabariiki, ületades Ikla piiripunkti kell 07:23. x, registreerimismärgiga x ning sellele paigaldatud lisavarustusega ja paagis oleva bensiini vargusega tekitati T. T. kokku varalist kahju 5831,95 euro suuruses summas. Sissemurdmise käigus lõhuti ära kaks garaažiuste ees olevat tabalukku väärtusega 26,52 eurot ja koguväärtusega 53,04 eurot ning üks ukseluku lukusüdamik väärtusega 6 eurot ning tekitati sissemurdmise käigus lõhutud lukkude näol R. T. varalist kahju kokku 59,04 euro suuruses summas. Samuti süüdistatakse Oskars Gemist selles, et tema, olles ööl vastu 15.03.2017 pannud toime varguse, s.o

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja olles seega

§ 199

lg 2 p 4 täheldatud isik, koos seni kohtueelse menetlusega tuvastamata isikuga, ajavahemikus 22.04.2017 kella 23.00 kuni 23.04.2017 kella 01.09 tungis kinnistule viivale sissesõiduteele kahe metallposti vahelise teisaldatava metallketi eemaldamise teel, x, x, x, J. V. (V.) kuuluvale x aiaga piiratud kinnistule, kust varastas koos seni kohtueelse menetlusega tuvastamata isikuga J. V. kuuluva puulõhkumis masina x Oskars Gemis ja kohtueelse menetlusega tuvastamata isik ühendasid puulõhkumismasina sõiduautoga x Läti registreerimismärgiga x ja viisid selle Eesti Vabariigist välja Ikla piiripunkti kaudu 23.04.2017 kell 01:53. Puulõhkumismasina vargusega tekitati J. V. varalist kahju 7710.68 euro suuruses summas. Samuti süüdistatakse Oskars Gemist selles, et tema koos Aleksandrs Tulupovsiga 05.07.2017.a ajavahemikul 00:30 kuni 02:40 tungis garaaži ukse lahti murdmise teel sisse x, x x asuvasse A. A. kuuluvasse garaažiboksi, kust 05.07.2017 kella 01:30 ajal ebaseadusliku omastamise eesmärgil koos Aleksandrs Tulupovsiga lükkasid käekõrval välja I. A. kuuluvad krossimootorrattad: x väärtusega 3465 eurot ja x väärtusega 1600 eurot, millised viisid üle tänava asuvale tühermaale põõsaste alla. Seejärel Oskars Gemis ja Aleksandrs Tulupovs suundusid sõiduautosse x Läti registreerimismärgiga x, millega mindi järele tühermaale jäetud varastatud krossimootorratastele nende edasi transportimiseks. 05.07.2017 kella 02.40 ajal peeti sõiduauto x [x] kinni, mille roolis oli Oskars Gemis ja kõrvalistuja kohal viibis Aleksandrs Tulupovs. Kinnipidamise hetkel asus sõidukis varastatud krossimootorratas x. Seega Oskars Gemis, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on eelnevalt toime pannud varguse, isikute grupi poolt ja milline on toime pandud sisse tungimisega, pani toime

§ 199lg 2 p 4, 7 ja 8 kvalifitseeritava kuriteo.

Aleksandrs Tulupovsi süüdistatakse selles, et tema koos Oskars Gemisega ööl vastu 05.07.2017 tungis garaaži ukse lahti murdmise teel sisse x, x, x asuvasse A. A. kuuluvasse garaažiboksi, kust 05.07.2017 kella 01:30 ajal ebaseadusliku omastamise eesmärgil koos Oskars Gemisega lükkasid käekõrval välja I. A. kuuluvad krossimootorrattad: x väärtusega 3465 eurot ja x väärtusega 1600 eurot, millised viisid üle tänava asuvale tühermaale põõsaste alla. Seejärel Oskars Gemis ja Aleksandrs Tulupovs suundusid sõiduautosse x, Läti registreerimismärgiga x, millega mindi järele tühermaale jäetud varastatud krossimootorratastele nende edasi transportimiseks. 05.07.2017 kella 02.40 ajal peeti sõiduauto x [x] kinni, mille roolis oli Oskars Gemis ja kõrvalistuja kohal viibis Aleksandrs Tulupovs. Kinnipidamise hetkel asus sõidukis varastatud krossimootorratas x. 7 1-17-9838 Seega Aleksandrs Tulupovs võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupi poolt ja milline on toime pandud sisse tungimisega, pani toime

§ 199lg 2 p 7 ja 8 kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Oskars Gemis end talle esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav väitis, et 2017 aasta märtsi ja aprilli episoodi ajal viibis ta Lätis ning juulikuu episoodiga seoses süüdistatav selgitusi anda ei soovinud. Kaitsja hinnangul on esitatud süüdistus tõendamata, mistõttu tuleb O.Gemis õigeks mõista. Aleksandrs Tulupovs tunnistas oma süüd osaliselt, kuid ei täpsustanud, millises osas täpsemalt. Kaitsja leidis, et A. Tulupovsi tegevus vastab

§ 202koosseisule, s.o A.

Tulupovs on omandanud varastatu. Prokurör täpsustas 05.03.2018.a kohtuistungil süüdistust, märkides, et esimene vargus toimus ajavahemikul 14.03.2017.a kell 19:40 kuni 15.03.2017.a kell 8:03 ning x episood leidis aset 05.07.2017.a ajavahemikul kell 00.30 kuni 2:40. Prokurör leidis, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud tegudes on leidnud tõendamist. Prokurör taotles O. Gemise süüdi tunnistamist

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning tema karistamist kahe aasta ja kuue kuulise vangistusega.

§ 54alusel taotles prokurör O.

Gemisele lisakaristuseks riigist välja saatmist koos sissesõidukeeluga kaheksaks aastaks. Prokurör taotles A. Tulupovsi süüdi tunnistamist

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi ning tema karistamist üheaastase vangistusega.

§ 54alusel taotles prokurör A.

Tulupovsile lisakaristuseks riigist välja saatmist koos sissesõidukeeluga kuueks aastaks. Kannatanu I. V. (end A.), A. A., T. T., J. V. ja R. T. jäid esitatud tsiviilhagide juurde ning taotlesid nende välja mõistmist. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatavate süü neile etteheidetavate varguste toimepanemises on leidnud tõendamist. Samas ei nõustu kohus O. Gemise osas täielikult prokuröri kvalifikatsiooniga, s.o

§ 199lg 2 p 4, 7, 8, ning leiab, et O.

Gemis tuleb süüdi mõista

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

A. Tulupovsi osas nõustub kohus prokuröri kvalifikatsiooniga ja leiab, et A. Tulupovs tuleb süüdi mõista

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi.

14.03.2017.a vastu 15.03.2017.a episood O. Gemisele heidetakse ette 14.03.2017.a vastu 15.03.2017.a R. T. kuuluvast garaažist T. T. kuuluva ATV koos sellele paigaldatud lisavarustusega vargust. T. T. selgitas kohtus, et 15.03.2017.a hommikul kella 7 paiku helistas talle isa, kes teatas, et kõrvalhoonesse on sissemurtud ning x on ära varastatud. T. T. läks seejärel sündmuskohale ning kutsus välja politsei. Kannatanu nägi, et kõrvalhoone uks on lahti ning x kadunud. Kannatanu selgitas, et garaaži oli sisenetud tagumise akna kaudu, milleks oli eemaldatud plekid. Lõhutud oli garaaži suure ukse tabalukk, ühe vaheukse lukk ning veel kolmas lukk. Garaažist oli väljutud seestpoolt väljapoole. Varastatud oli ATV ning sellele oli paigaldatud ka erinev lisavarustus, samuti oli x paagis 15 liitrit kütust. Lisaks selgitas kannatanu, et tema x-d oli võimalik käruga transportida, kuna see mahub ka väikebussidesse, nt Transit. R. T. selgitas kohtus, et 15.03.2017 a. enne kella 7 nägi ta, et pojale kuuluv x on varastatud. R. T. helistas seepeale kohe pojale, kes tuli koheselt sündmuskohale. Garaaži oli sisse murtud tagant, akna kaudu. Sissemurdmise käigus lõhuti ka kaks tabalukku ning üks vaheukse lukk. Varastatud x kuulumist T. T. kinnitab lisaks R. T. ja T. T. ütlustele ka sõiduki registreerimistunnistuse koopia (I kd t.l 174). R. T. ja T. T. ütlustega on leidnud kinnitust, et 15.03.2017.a hommikul umbes kella 7 paiku tuvastati T. T. kuuluva x vargus. Kõrvalhoonesse oli sisenetud tagant, akna kaudu. 8 1-17-9838 15.03.2017.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et x abihoone tagaseina aken on eemaldatud. Hoovist on tuvastatud x rehvide ja jalatsijäljed. Ka on jalatsijälg tuvastatud garaažis asuva järelhaagise põhjal. Samuti nähtub, et ustelt on eemaldatud ripplukud ning lõhutud on ühe ukse lukusüdamik. Lisaks eeltoodule on vaatlusega tuvastatud sõiduki rehvijäljed kinnistu sissesõidu tee ja Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ristumise kohal. 04.04.2017.a asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd .tl 182-192) on kindlaks tehtud, et ajavahemikul 14.03 – 16.03.2017.a on korduvalt Eestisse sisenenud ning väljunud sõiduauto x reg. märgiga x. 15.03.2017.a kell 7.23 siseneb nimetatud sõiduk Eestisse koos järelhaagisega ning sama sõiduk väljub Eestist umbes 40 minutit hiljem, s.o kell 8.

  1. Kriminaalmenetluses on kindlaks tehtud, et antud sõiduk kuulus O. Gemise x I. G. (II kd t.l 36-40, II kd t.l 151-160). I. G. keeldus kohtus ütlusi andmast. Seetõttu taotles prokurör I. G. kohtueelses menetluses antud ütluste asja juurde võtmist. Kaitsja vaidles ütluste vastuvõtmisele vastu. KrMS § 291 lg 1 p 2 sätestab, et kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus varem antud ütlused tõendina vastu võtta, kui isik keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud KrMS § 291 lg 3 sätestatud eeldused varasemate ütluste avaldamiseks. Kohus on seisukohal, et ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. Nimetatut kinnitab asjaolu, et kohtueelses menetluses on I. G. andnud O. Gemist inkrimineerivaid ütlusi. Kohtumenetluse pool (prokurör) on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja, kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks ning tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväited. I. G. on ülekuulamisel (IV kd t.l 94-98) selgitanud, et talle kuuluva x andis ta pidevaks kasutamiseks oma pojale Oskars Gemisele. Läti ametivõimud on teatanud (III kd t.l 9-10), et 09.04.2017 a. on O. Gemis antud autoga Lätis liiklusrikkumise toime pannud. O. Gemise liiklemist antud autoga kinnitab ka 09.05.2017.a patrullileht (II kd .tl 35). Kuigi 09.05.2017.a ei olnud O. Gemis roolis, siis ei tähenda see, et 14.03.2017.a vastu 15.03.2017.a ei viibinud O. Gemis selle autoga Eestis, kuna kaassõitjana on Oskars Gemis patrullilehel fikseeritud. Selliseks väiteks annab alust ka asjaolu, et 05.07.2017.a kinnipidamisel oli x roolis justnimelt O. Gemis. x läbiotsimisel leiti muuhulgas autost rendilepingud. 14.08.2017.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II kd t.l 194-201) on kindlaks tehtud, et 15.03.2017.a on O. Gemis rentinud Eesti piiri lähedal asuvast Salacgriva Lukoilist haagise. Haagise rendi eest on O. Gemist tasunud kell 07.
  2. Eelnevalt viitas kohus, et asitõendi vaatlusprotokolliga on kinnitust leidnud, et kell 7.23 sisenes x haagisega Eestisse. Seega on O. Gemis umbes 15 minutit enne x Eestisse sisenemist rentinud haagise. Seetõttu pidi ka kell 7.23 haagisega Eestisse sisenema ilmselgelt O. Gemis, kuna ei ole eluliselt usutav, et pärast haagise rentimist O. Gemise poolt asus seda kohe kasutama keegi teine. Eelöeldu tähendab aga seda, et puudub igasugune kahtlus selles, et ööl 14.03.2017.a vastu 15.03.2017.a viibis x O. Gemis. Ei saa küll tõsikindlalt väita, et ta just juhtis antud sõidukit, kuid kahtlemata viibis O. Gemis antud ööl nimetatud autos. Ekspertiisiga (II kd t.l 16-34) on kindlaks tehtud, et 15.03.2017.a x kinnistult leitud üks jalatsijälg võib olla jäetud O. Gemisele kuuluva vasaku jala jalatsiga ning üks jälg võib olla jäetud O. Gemisele kuuluva parema jala jalatsiga. Sõiduauto x reg. märgiga x läbiotsimisel (II kd t.l 109-150) leiti sõidukist telefonid Samsung (klapiga) IMEI-kood: x ja Samsung GT-5360 IMEI-koodiga x. Kohus on veendunud, et mobiiltelefon Samsung GT-5360 IMEI-koodiga x kuulus O. Gemisele. Asitõendi vaatlusega (II kd t.l 174-192) on kindlaks tehtud, et telefoniga Samsung GT-5360 on 28.05.2017.a kahel korral helistatud numbrile +x. Viimati nimetatud telefoninumbri on I. G.. 07.07.2017.a ülekuulamisel (IV kd t.l 94) avaldanud, kui enda telefoninumbri. Seega 9 1-17-9838 sõiduauto läbiotsimisel on leitud telefon, millega on helistatud O. Gemise x. Sideettevõtjal saadud andmete protokolliga (III kd t.l 16-19) on kindlaks tehtud, et Samsung GT-5360 IMEI-koodiga x on 14.03.2017.a vastu 15.03.2017.a x, x, x ja x piirkonnas. x varguse sündmuskoht x asub Võiste ja Rannametsa mobiilimastide vahetus läheduses. Teel Metsakülast Läti jääb aga Kabli mobiilimast. 15.03.2017.a kell 08.01.18 on fikseeritud eelmärgitud telefon Ikla mobiilmasti piirkonnas. Samas eelnevalt kohus märkis, et 15.03.2017.a hommikul kella 7 paiku rentis O. Gemis Salacgriva Lukoili tanklast haagise ning see sisenes kell 7.23 Eestisse ning väljus Eestist kell 8.
  3. Seega, telefoni asumine Läti piiri lähedal asuvas Iklas haakub haagise rentimise ja x Eestisse sisenemise ning Eestist väljumise ajaga. Viidatud Samsung GT-5360 kuulumist O. Gemisele kinnitavad ka A. Tulupovsi ütlused. Kohtus A. Tulupovs keeldus ütlusi andmast ning väitis, et kohtueelses menetluses saadi temalt ütlused pettuse teel. Samas aga kohtus A. Tulupovs ei selgitanud, milles selline väidetav pettus seisnes. Tegemist on süüdistatava paljasõnalise ja tõendamata väitega. Kuna süüdistatav keeldus kohtus ütlusi andmast, siis taotles prokurör KrMS § 294 p 1 alusel A. Tulupovsi kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. Süüdistatava kaitsja ei vaielnud ütluste avaldamisele vastu. Kuna süüdistatav kohtus keeldus ütluste andmisest ning isik on kohtueelses menetluses ütlusi andnud, siis kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine on lubatav. A. Tulupovs on kohtueelses menetluses üle kuulatud 05.07.2017.a, 10.08.2017.a ja 16.08.2017.a. A. Tulupovs on kinnitanud, et talle kuulus klapiga Samsung IMEI-koodiga: x. 07.07.2017.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II kd t.l 161-173) on kindlaks tehtud, et nimetatud telefonis oli abonentnumber
  4. 10.07.2017.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II kd t.l 174-192) on kindlaks tehtud, et Samsung GT-S5360 oli abonentnumber x. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (III kd t.l 16-19) nähtub, et telefon Samsung GT-S5360 on ööl 04.07.2017.a vastu 05.07.2017.a helistanud korduvalt numbrile x. Seega varguse ööl on omavahel korduvalt suhelnud x reg. märgiga x läbiotsimisel autost leitud telefonid. 05.07.2017.a peeti autoga kinni süüdistatavad. Eelmärgitu aga tähendab, et üks telefon pidi kuuluma ilmselgelt O. Gemisele ja teine A. Tulupovsile. Eelnevast tuleneb, et Samsung GT-S5360 IMEI-koodiga: x leiti autost, millega sõitis O. Gemis, selle telefoniga on helistatud O. Gemise emale ning antud telefon on fikseeritud Iklas ajal, mil x väljub haagisega Eestist. Samuti on tuvastatud telefoni liikumine varguse piirkonnas. Antud telefoniga on ööl 04.07.2017.a vastu 05.07.2017.a suheldud teise x leitud telefoniga, mille tunnistas enda omaks A. Tulupovs. Eelmärgitu kogumis kinnitab kahtlusteta, et Samsung GT-5360 IMEI-koodiga x kuulus O. Gemisele. Kohus leiab, et O. Gemise väited selle kohta, et antud ööl ei olnud ta Eestis on paljasõnalised ja tõendamata. Juhtudel, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. (Vt nt RKKKo 3-1-1-85-07, p 9.1.). Käesoleval juhul süüdistatav üksnes paljasõnaliselt väidab, et ta ei olnud Eestis, samas seda väidet ei kinnita mitte ükski tõend. Oma väite kinnistuseks oli süüdistataval võimalik näiteks taotleda tunnistaja ülekuulamist vms. Eelistungil taotles küll kaitsja endapoolse tunnistaja ülekuulamist, kuid kohtumenetluses vastavat tunnistajat siiski üle ei kuulatud. Samas mitte üksi tõend ei kinnita antud juhul süüdistatava versiooni. Eelmärgitust järeldub, et ööl, mil toimus x vargus sisenes ja lahkus Eestist korduvalt O. Gemisega seotud sõiduauto x, kusjuures 15.03.2017.a kell 7.23 siseneb auto Eestisse haagisega ning 08.03 väljutakse haagisega. Haagise rentis O. Gemis. Arvestades 10 1-17-9838 kriminaalasjas tuvastatut, saab järeldada, et haagis renditi ilmselgelt selleks, et sellega x Eestist minema toimetada. Ka kannatanu selgitas kohtus, et tema x-d on võimalik haagisega transportida. Lisaks leiti x õuelt jalatsijäljed, mis võivad olla jäetud O. Gemise spordijalatsitega ning O. Gemisele kuuluv telefon liigub sündmuskoha piirkonnas. Märgitud asjaolud võimaldavad teha vaid ühe järelduse. Nimelt O. Gemis pani toime x varguse. On ülimalt ebatõenäoline, et ajal, mil O. Gemis viibib sündmuskoha piirkonnas oleks keegi teine, kes kannab samasuguseid spordijalatseid nagu O. Gemis, saanud toime panna x varguse. Kohus on veendunud, et x varguse pani toime justnimelt O. Gemis. Kohtul puuduvad igasugused kahtlused, et varguse oleks võinud ja saanud toime panna keegi teine. Kohus on seisukohal, et tõendid kogumis kinnitavad, et kellelgi teisel ei olnud selle x varastamiseks võimalusi. Kohus on veendunud, et üks x varastest oli O. Gemis. 22.04.2017.a vastu 23.04.2017.episood O. Gemisele heidetakse ette ajavahemikus 22.04.2017 ööl vastu 23.04.2017 J. V. kuuluva puulõhkumise masina varastamist. J. V. selgitas kohtus, et 23.04.2017.a enne kella 6 hommikul avastas ta, et kadunud on hoovis olnud halumasin. Samuti selgitas kannatanu, et kinnistule piirab sissesõitu kett. 23.04.2017.a hommikul oli see eemaldatud ja asus ühe kinnitusposti juures maas. Halumasinat on kannatanu kinnitusel võimalik panna auto taha haakesse ning sellisel viisil transportida. Transpordiasendis meenutab halumasin kahurit. Kannatanu kutsus sündmuskohale politsei. Samuti nägi kannatanu, et halumasina jäljed suundusid suure tee poole. x bussipeatuse juurest avastas kannatanu halumasina jäljed, mis suundusid Ikla poole. Kannatanu oli veendunud, et tegemist oli talle kuuluva halumasina jälgedega, sest ta tundis rehvid ära, kuna selliste rehvidega masinaid ei liigu väga palju ringi. J. V. ütlustega on leidnud kinnitust, et 23.04.2017.a hommikul avastas ta, et on varastatud talle kuuluv halumasin ning kinnistule sisenemiseks oli eemaldatud juurdepääsu piirav kett. 23.04.2017.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I kd t.l 193-213) on tuvastamist leidnud, et kinnistu sissesõidu kohal oleva metallist posti juures maas on postile kinnitatud kett ning posti vastas on teine post, millele on võimalik kett kinnitada. Elumaja juurest tuvastati jalatsijäljed. Lisaks tuvastati Vana-Riia maanteel metsatee sissesõidu kohalt rehvijäljed. 16.05.2017.a asitõendi vaatlusprotokollist (II kd. tl 3-4) nähtub, et 23.04.2017.a kell 1:10:19 ilmub kaamera vaatevälja tumedat värvi universaalkerega sõiduauto, mille haakes on silmnähtavalt autost kõrgem agregaat. Auto liigub Läti Vabariigi suunas. Arvestades kirjeldatu asetleidmise aega ja kohta, ei ole kohtul alust kahelda selles, et auto järel on J. V. kuuluv halumasin. Ka J. V. kinnitas kohtus, et transpordiasendis on halumasin selline kõrge agregaat (meenutab kahurit). Ekspertiisiaktiga nr 17E-TJ0030 (II kd t.l 5-15) on kindlaks tehtud, et x varguse ja halumasina varguse sündmuskohale jäetud jalatsijäljed (ekspertiisiakti lisa fotod 1 ja 4) võivad olla jäetud sama jalatsiga. Ekspertiisiaktiga nr 17E-TJ0031 (II kd t.l 16-34) on kindlaks tehtud, et viidatud jalatsijäljed võivad olla jäetud O. Gemise vasaku jalatsiga. Seega on ekspertiisidega kindlaks tehtud, et nii Teeperve kinnistult kui x hoovist on tuvastatud jalatsijäljed, mis võivad olla jäetud O. Gemisele kuuluva jalatsiga. Eelöeldu viitab aga, et O. Gemis pidi viibima mõlemas sündmuskohas. 13.11.2017.a asitõendi vaatlusprotokolliga (III kd t.l 46-50) on tuvastatud, et 22.04.2017.a kell 22.58 siseneb Eesti Vabariiki x reg. märgiga x ning sama auto lahkub Eestist 23.04.2017.a kell 1.
  5. Nimetatud tõendit ei ole küll süüdistusaktis nimetatud, kuid vastava tõendi kohtulikul uurimisel esitamise lubas kohus 20.11.2017.a määrusega. Nimelt on tegemist tõendiga, mis on kogutud pärast süüdistusakti kooostamist ja seega selle olemasolu ei olnud veel süüdistusakti koostamisel teada. Ekspertiisiaktiga nr 18E-TJ0001 (IV kd t.l 71-81) on kindlaks tehtud, et 23.04.2017.a 11 1-17-9838 sündmuskoha vaatluse käigus fotografeeritud rehvijäljed fotodel nr 29 ja 33-38 võivad olla jäetud x reg. märgiga x rehvidega, sest tuvastati kokkulangevused üldtunnustes. Nimetatud fotode puhul on tegemist rehvijälgedega kohast, kus J. Vanker tundis ära oma halumasina rehvijäljed. Kohus leiab, et O. Gemise väited selle kohta, et antud ööl ei olnud ta Eestis, on paljasõnalised ja tõendamata. Sarnaselt x varguse episoodile süüdistatav üksnes paljasõnaliselt väidab, et ta ei olnud Eestis, samas seda väidet ei kinnita mitte ükski tõend. Eelmärgitust järeldub, et ööl, mil toimus halumasina vargus, sisenes ja lahkus Eestist O. Gemisega seotud sõiduauto x, kusjuures nimetatud auto rehvijäljed tuvastati Vana-Riia maanteel metsatee sissesõidu kohalt, kus J. V. tundis ära oma halumasina rehvijäljed. Lisaks leiti x kinnistu õuelt jalatsijälg, mis võib olla jäetud O. Gemise spordijalatsiga, samuti on ekspertiisiga kindlaks tehtud, et nii x hoovi kui Teeperve kinnistule on jalatsijälg jäetud tõenäoliselt O. Gemise jalatsiga. Viidatu aga tähendab, et nii halumasina kui ka x varguse pidi toime panema sama inimene. Ka on tumedat värvi universaalkerega sõiduauto, mille haakes kõrge tornja kujuga agregaat, jäänud Häädemeeste-Rannametsa-Ikla mnt
  6. km paikneva kaamera salvestisele. Märgitud asjaolud kogumis võimaldavad teha vaid ühe järelduse, et halumasina varguse pani toime O. Gemis. Kohus on seisukohal, et tõendid kogumis kinnitavad, et kellelgi teisel ei olnud selle halumasina varastamiseks võimalusi. Kohus on veendunud, et üks halumasina varastest oli O. Gemis. 05.07.2017.a episood O. Gemisele ja A. Tulupovsile heidetakse ette ööl vastu 05.07.2017 x x A. A. kuuluvast garaažist I. V. (end. A.) kuuluvate mootorrataste vargust. I. V. (end. A.) selgitas kohtus, et 2017.a juuli algusest helistati talle politseist ja teatati, et x asusvas garaažis on vargil käidud. Garaažist oli varastatud kaks x mootorratast. Sissemurdmiseks oli uksel puidu tükk ära saetud. Paar nädalat hiljem pärast ütluste andmist sai kannatanu mootorrattad politseilt tagasi. Mootorratta kuulumist I. V. kinnitab järelmaksuga müügileping (II kd t.l 57). A. A. selgitas kohtus, et ta sai tütre kaudu teada, et garaažiboksis on toimunud vargus. Garaaži uksel oli sissepääsemiseks läbi saetud mõlemad hinged ja uksenurk oli ära võetud. Garaažist oli ära varastatud kaks mootorratast. 06.07.2017.a jälitustoimingu protokolliga (II kd t.l 104-108) on kindlaks tehtud, et 05.07.2017.a kell 0.17-0.29 jalutavad O. Gemis ja A. Tulupovs x ja x garaažibokside vahel. Kell 1.10 kostus x ja x garaažiridade vahelt saagimise heli ning raksatused. Ka kell 1.21 on kuulda saagimist ning kell 1.23 on kuulda raksatusi ja murdmise heli. Kell 1.30 väljusid O. Gemis ja A. Tulupovs x garaažirivi suunast ning lükkasid kahte mootorratast. Mootorrattad asetati x garaažirea vastas olevale tühermaale. Seejärel liiguvad O. Gemis ja A. Tulupovs x x juurde pargitud sõiduki juurde. O. Gemis istus juhikohale ning A. Tulupovs kõrvalistmele. Kell 2.07 peatub x x juures, kuhu jäeti mootorrattad ning üks mootorrattas pannaks x. Kell 2.17 peatub x x ning seejärel liigub x uuesti Haapsalu poole tagasi. Kell 2.27 väiksemat mootorratast enam x näha ei ole. Kell 2.41 tõstetakse x teine mootorrattas. O. Gemis istub juhi kohale ja A. Tulupovs kõrvalistmele. Seejärel kell 2.43 peetakse O. Gemis ja A. Tulupovs kinni. Jälitustoimingutega on vastuvaidlematut tuvastamist leidnud, et A. Tulupovs ja O. Gemis varastasid I. V. (end. A.) kuuluvad mootorrattad. Enne vargust jalutavad isikud garaažide vahel, seejärel on kuulda saagimist ja raksatusi, millised helid viitavad ilmselgelt garaažiboksi sissemurdmisele. Järgnevalt lükkavad isikud mootorrattad tühermaale. Esmalt viiakse x x külla üks mootorratas ning siis tullakse teisele järgi. Ka 10.08.2017.a ülekuulamisel on A. Tulupovs tunnistanud mootorratta autosse tõstmist. 12 1-17-9838 Süüdistatava väited antidepressantide võtmise ja varguse detailide väidetav mittemäletamine on ilmselt otsitud selgitused. Kohtu hinnangul kannavad eeltoodud väited ilmselget eesmärki vabaneda varguses osas vastutusest või vähendada seda. A.Tulupovsi kaitsja leidis, et A. Tulupovs tuleks süüdi mõista

§ 202järgi.

Tuginedes jälitustoimingu protokollile, on kohtu hinnangul selline süüdistuse ümberkvalifitseerimine välistatud. Jälitustoimingutega on üheselt kindlaks tehtud, et süüdistatavad jalutavad garaažide vahel, seejärel on kuulda saagimist ja raksatusi ning järgnevalt lükkavad süüdistatavad mootorrattad tühermaale. Jälitustoimingutega ei ole tuvastatud, et nende garaažiridade vahel oleks liikunud veel keegi peale süüdistatavate. Kuulda oli saagimist ja raksatusi. Läbiotsimisprotokolliga (II kd t.l 109150) on kindlaks tehtud, et kinnipeetud Audist leiti erinevaid tööriistu, nt lõikesaag, sõrgkang jms. Samuti nimetatud tööriistu vaadeldi 06.09.2017.a (III kd t.l 1-5). Lisaks on jälitustoimingu protokollist näha, et kell 2.36 toppis A. Tulupovs põue tööriistu. Seega süüdistatavatel olid vahendid garaažiukse lahti murdmiseks. 05.07.2017.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II kd t.l 47-56) on tuvastatud, et garaažiuksel on ülevalt nurk ära saetud ning hinged läbi saetud. 05.07.2017.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II kd t.l 41-46) on tuvastatud, et üks varastatud mootorratas leiti x ühelt kraavipervelt ning teine mootorratas leiti 06.07.2017.a läbiotsimisel (II kd t.l 109-150) sõiduautost x reg. märgiga x. Nimetatud x roolist peeti kinni O. Gemis ning kõrvalistmel viibis A. Tulupovs. Varastatud mootorrattaid vaatles politsei 06.07.2017.a (II kd t.l 58-72) ja 11.07.2017.a (II kd t.l 73-76). Kriminaalasjas puuduvad igasugused viited, et keegi teine peale A. Tulupovsi ja O. Gemise oleks saanud antud varguse toime panna. Kohus on veendunud, et 05.07.2017.a varguse panid toime justnimelt A. Tulupovs ja O. Gemis. Seetõttu puudub ka alus A. Tulupovsi tegevuse ümberkvalifitseerimiseks. x episoodi osas on A. Tulupovs ja O. Gemis tabatud sisuliselt teolt. Jälitustoimingutest tuleneb üheselt, et just O. Gemis ja A. Tulupovs panid toime mootorrataste varguse. Kohus on seisukohal, et tõendid kogumis kinnitavad, et kellelgi teisel ei olnud mootorrataste varastamiseks vahendeid ja võimalusi. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on leidnud täielikku tõendamist, et O. Gemis ja A. Tulupovs panid x toime mootorrataste varguse. Kaitsja soovis kohtulikul uurimisel omapoolse tõendina esitada Riia linna 03.10.2017.a vastuse seoses videosalvestistega. Kohus jättis vastava kaitsja taotluse rahuldamata. Antud kriminaalasjas saabus süüdistusakt kohtusse 20.10.2017.a ning katseakti esitas kaitsja 12.11.2017.a. Seega taotletud tõend oli olemas juba enne süüdistusakti kohtusse saabumist. Kaitsja ei ole väitnud, et ta oleks vastava tõendi enda valdusesse saanud pärast kaitseakti koostamist. Seega pidi kaitsja vastavast tõendist olema teadlik ka juba kaitseakti koostamisel. Nimetatud tõendit ei ole aga kaitseaktis loetletud. Kaitsja ei ole nimetanud mitte ühtegi põhjust, miks ta ei saanud taotlust varem esitada. Seega kohtu hinnangul oli tegemist vastavalt KrMS § 2861 lg 2 p 2 lubamatu tõendiga. Täiendavate tõendite kogumisel soovis kaitsja esitada väljatrüki Internetis Kalenji spordijalatsite kohta. Kohus jättis vastava kaitsja taotluse rahuldamata. Kaitsja ei suutnud kohtule põhjendada, miks ei olnud vastavat tõendit võimalik varem koguda. Kriminaalasja toimikuga tutvumisest alates oli kaitsjale teada, et üheks O. Gemist süüstavaks tõendiks on O. Gemise spordijalatsitega jälgede jätmine sündmuskohtadele. Tegemist ei ole asjaoluga, millest kaitsja oleks saanud teadlikuks alles kohtumenetluse käigus, millisel juhul võiks olla põhjendatud vastava tõendi kogumine täiendavate tõendite voorus. Seega kohtu hinnangul oli tegemist vastavalt KrMS § 297 lg 2, 3 ja § 2861 lg 2 p 2 lubamatu tõendiga. Kvalifikatsioon Kõikide varguste episoodide puhul leidis aset valduse murdmine, st asi võeti omanikelt nende 13 1-17-9838 tahtevastaselt ära ehk isikud jäeti oma omanditest ilma. Vargad omandasid täieliku võimu asjade üle. Nimetatut kinnitab ka näiteks asjaolu, et halumasinat ja x-d ei ole leitud. Kohtule on teadmata, mis vargad nende esemetega tegid. Ekspertiisiaktiga 17E-TJ0030 (II kd t.l 5-15) on kindlaks tehtud, et 15.03.2017.a x territooriumilt leiti kahed jalatsijäljed. Nimetatu aga tähendab, et x varguse pidid toime panema vähemalt kaks inimest. Seega pani O. Gemis x varguse toime koos tuvastamata isiku(te)ga ehk vargus on toime pandud grupis. Samuti on J. V. halumasina vargus toimepandud grupis, sest halumasina puhul on tegemist suure seadmega, mida ei ole võimalik üksi liigutada. Nimetatut kinnitas kohtus ka J. V.. Seega pidi vargaid olema enam kui üks. Seetõttu on ka nimetatud vargus ilmselgelt toime pandud grupis. Mootorrataste varguse panid O. Gemis ja A. Tulupovs toime ühiselt ja kooskõlastatud tegevuse käigus. Märgitu on tuvastatud jälitustoimingutega. Seetõttu on ka nimetatud varguse toime panemise viisi osas tuvastatud grupp. Kõik kolm vargust on toime pandud sissetungimisega. x lõhuti garaažiuks. x aken ja uste tabalukud. Teeperve kinnistul eemaldati kinnistule juurdepääsu piirav kett. Ilmselgelt kõigi kolme episoodi puhul puudus süüdistatavatel valdajate luba kinnistutele ja garaažidesse sisenemiseks. Seega kõikides episoodides toimus ebaseaduslik sisenemine ehk sissetungimine

§ 199lg 2 p 8 mõttes.

O. Gemise kvalifikatsiooni osas kohus ei nõustu täielikult prokuröri kvalifikatsiooniga. Prokurör on süüdistatavale lisaks

§ 199

lg 2 p 7, 8 omistanud ka

§ 199lg 2 p 4.

Kohus leiab aga, et O. Gemise käitumine vastab lisaks

§ 199lg 2 p 7, 8 ka § 199 lg 2 p 9.

Kohtu hinnangul O. Gemise puhul tegemist süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuga mitte korduva varguse toime pannud isikuga. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-87-08 märkinud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süstemaatilise varguse võivad moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest

§ 199

lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Kohtu hinnangul on varastamine O. Gemisele kujunenud elustiiliks. Käesoleva kriminaalasja raames on isik toime pannud kolm vargust. Lisaks iseloomustab varastamist kui elustiili ka Läti ametivõimude info (III kd t.l 11-15), et O. Gemise suhtes on Läti Vabariigis menetluses traktori vargus ja kolme x vargus. Lisaks on isik karistatud Rootsis varastatud kaupadega kauplemise eest (III kd tl.l 20-21). Eelmärgitu põhjal saab väita, et varastamine on O. Gemisele elustiiliks, kusjuures ta tegutseb rahvusvaheliselt. Seega leiab kohus, et O. Gemisele tuleb omistada

§ 199lg 2 p 9.

Tegemist on lubatava muudatusega süüdistuse kvalifikatsioonis, sest O. Gemisel on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Nimelt

§ 199lg 2 p 9 puhul on tegemist sama paragrahvi teise punktiga.

Selline kvalifikatsiooni muutmine ei raskenda kuidagi isiku olukorda. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et A. Tulupovs on oma käitumisega täitnud

§ 199lg 2 14 1-17-9838 p 7, 8 (Haapsalu episood) objektiivse koosseisu.

O. Gemise käitumine vastab aga

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 (x episood, x kinnistu episood ja x episood) objektiivsele koosseisule. Subjektiivsest küljest on vargused toime pandud kavatsetult. Süüdistatavad võtsid teadlikult võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. O. Gemis oli täielikult teadlik sellest, et tal puudub igasugune õigus x-le, halumasinale ja mootorratastele. Samuti oli A. Tulupovs täielikult teadlik, et tal puudub igasugune õigus mootorratastele. Süüdistatavad seadsid eesmärgiks süüteokoosseisudele vastavate asjaolude teostamise ja teadsid, et need saabuvad. Süüdistatava tahtisid ja soovisid varastada teistele isikutele kuuluvad esemed. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist O. Gemise poolt

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toime panemine.

Samuti on leidnud vastuvaidlematut tuvastamist A. Tulupovsi poolt talle

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine.

Süüdistatav O. Gemis on kriminaalasja menetluse vältel väitnud, et tema õigusi on erineval moel rikutud, esitades ka kohtule arvukalt erinevaid pöördumisi. Näiteks on süüdistatav väitnud, et talle ei tagatud läti keele tõlki, lisapiirangute kohaldamine jms. Kohus on süüdistatava erinevatele pöördumistele ka menetluse kestel vastanud, nt seoses lisapiirangutega jm. (I kd. t.l. 97, IV kd. t.l. 63, t.l. 138). Kohus ei ole tuvastanud, et süüdistatava õigusi oleks O. Gemise kirjeldatud viisidel rikutud. Näiteks väidetava tõlke mitte tagamisega märgib kohus, et süüdistatav on kohtule esitanud arvukalt mitmeleheküljelisi venekeelseid pöördumisi. Kohus leiab, et on vähetõenäoline ega pole eluliselt usutav, et sellises mahus venekeelsete pöördumiste koostamine on võimalik ainult sõnaraamatu abil minimaalse keeleoskusega. Sellises mahus venekeelsete pöördumiste kirjutamine näitab selgelt, et süüdistatav oskab enam kui minimaalsel määral vene keelt. Kohtul pole ühtegi alust arvata, et süüdistatava õigust tõlkele oleks kuidagi rikutud. Lisaks eeltoodule on O.Gemis esitanud kohtule avalduse kriminaalasja menetluses olevate tõendite kohta, väites, et 04.04.2017 a., 09.05.2017 a. ja 13.11.2017 a. koostatud vaatlusprotokollid ei ole kohased tõendid ning talle ei ole tutvustatud vastavat ANTS andmebaasi. Kohus süüdistatava taolise seisukohaga ei nõustu. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel uuriti lisaks fotodele ka videosalvestist sõiduki piiriületamiste osas. Salvestiselt on näha sõiduki x, reg. Nr. x piiriületus. Kohtule esitatud tõendite osas, millele O.Gemis viitas, on kohus kohtuotsuses ka seisukoha võtnud. Samuti on kohtuotsuses võetud seisukoht väidetavalt talle kuulunud esemete osas. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel ei esitanud süüdistatav O.Gemis mingeid taotlusi eelistades nende esitamist kirjalikult kohtuistungite välisel ajal. Kohus on seisukohal, et taotluste arutamine toimub kriminaalasja kohtulikul uurimisel, mitte kirjavahetuse teel. Süü ja karistus Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega teo õigusvastasut ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimelised süüdistatavad Oskars Gemis ja Aleksandrs Tulupovs pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisudele vastavad teod.

§ 56lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemiset ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus ei tuvastanud kummagi süüdistatava puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. 15 1-17-9838 O. Gemise karistus Antud juhul on O. Gemis toime pannud

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. O. Gemise poolt toime pandud vargused ei ole varguste mõttes kõige kergemad ega samas ka kõike raskemad. Tegemist on selliste tüüpiliste vargustega, mis ei ole oma olemuselt erakordsed. Samas ei ole need ka kõige kergemad vargused, arvestades tekitatud kahju suurust, mis ületab 15 000 eurot. Varastatud mootorrattad on kätte saadud ja tagastatud omanikule, kuid nimetatud asjaolu ei vähenda O. Gemise süüd antud episoodi osas. Kohus leiab, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, tuleb isiku süüd antud kuriteo toime panemises pidada keskmiseks. Kohtu hinnangul on O. Gemise puhul ainuvõimalikuks karistuseks reaalne vangistus. Kohtul puuduvad igasugused andmed selle kohta, et O. Gemisel oleks rahalisi vahendeid rahalise karistuse tasumiseks, kuid arvestades, et vargused on kujunenud isikule elustiiliks, siis ilmselt rahalised vahendid isikul puuduksid või jätaks ta suure tõenäosusega rahalise karistuse lihtsalt tasumata. Lisaks kinnitab reaalse vangistuse kui ainuvõimaliku karistuse määramist ka isiku varasem elukäik. Läti ametivõimude info (III kd t.l 11-15) kohaselt on O. Gemise suhtes Läti Vabariigis menetluses traktori vargus ja kolme x vargus, kusjuures Eestis on vargused toime pandud ajal, mil O. Gemisel oli keeld Läti Vabariigist lahkuda. Lisaks on isik karistatud Rootsis varastatud kaupadega kauplemise eest (III kd tl.l 20-21). Isiku senine elukäik näitab üheselt, et rahalise karistusega ei oleks karistuse eesmärk saavutatav. Hoolimata varasemast Rootsis mõistetud karistusest ja Lätis menetluses olevast kriminaalasjast, on isik oma kuritegelikku käitumist jätkanud. O. Gemisele mõistetav karistus peab olema selline, mis mõjutaks O. Gemist edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Üldpreventiivses mõttes tuleb aga näidata selgelt taunivat suhtumist varavastastesse süütegudesse. Käesoleval juhul olid vargused hoolikalt läbimõeldud ja kavandatud. Varastatakse võrdlemisi kalleid, kuid transporditavaid esemeid. Varguste erilist süsteemsust näitab Haapsalu episoodi toimepanemine, kus eelnevalt oli kuulutuste järgi välja valitud x-sid ja mootorrattaid müüvad isikud ning nägemaks, kus asju hoitakse, helistati müüjatele ning käidi endid ostjatena esitledes asju vaatamas. Samas, ilmselgelt oli sellise tegevuse eesmärgiks leida varguseks sobiv objekt. Eelnev iseloomustab selgelt O. Gemise ükskõikset suhtumist oma tegudesse ja nende tagajärgedesse. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et O. Gemis tuleb süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks tuleb mõista kaks aastat ja kuus kuud vangistust. O. Gemis peeti kinni 05.07.2017.a (II kd t.l 82-95) ning ta vahistati Pärnu Maakohtu 06.07.2017.a määrusega (III kd t.l 85-87). Menetluse kestel on tõkend jäetud muutmata. Seega

§ 68lg 1 alusel tuleb O.

Gemise karistuse kandmise algust arvata alates 05.07.2017.a. Samuti leiab kohus, et on põhjendatud kohaldada isikule lisakaristusena

§ 54

lg 1 alusel Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga kaheksaks aastaks.

§ 55alusel lisakaristuse kohaldamise algust tuleb arvata alates O.

Gemise Eesti Vabariigist välja saatmisest. Kohus leiab, et isiku suhtes tuleb lisakaristust kohaldada maksimaalse määra lähedal, kuna see aitab tagada, et O. Gemis ei pane pärast vabanemist Eesti Vabariigis toime uusi kuritegusid. Seda enam, et kohus mõistab isiku muuhulgas süüdi süstemaatilises varguste toimepanemises. Isikule on vargused kujunenud elustiiliks, mistõttu ei ole täielikult välistatud, et isik võib talle omaseks saanud elustiiliga pärast vabanemist jätkata. Preventiivsel eesmärgil, kaitsmaks Eesti Vabariigi õiguskorda ja isikute vara, on vajalik isiku 16 1-17-9838 suhtes lisakaristuse kohaldamine. Arvestades toime pandud kuritegusid, on kohtu hinnangul vajalik lisakaristust kohaldada maksimaalse määra lähedal, s.o kaheksa aastat, kuna see aitab võimalikult pika aja vältel kaitsta Eesti õiguskorda ning siinsete isikute vara. Kohtu hinnangul kaalub Eesti õiguskorra ja isikute vara kaitsmise vajadus ülesse välisriigi kodaniku õiguse vabalt Eestis liikuda. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud tegude ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kuriteod ja nende asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist. A. Tulupovsi karistus Antud juhul on A. Tulupovs toime pannud

§ 199

lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. A. Tulupovsi poolt toime pandud vargus ei ole varguste mõttes kõige kergem ega samas ka kõige raskem. Tegemist on tüüpilise vargusega, mis ei ole oma olemuselt erakordne. Samas ei ole tegemist ka kõige kergema vargusega, sest varastatud mootorrataste väärtus oli mitmeid tuhandeid eurosid. Samas saadi varastatud mootorrattad kätte ja tagastati omanikule, kuid nimetatud asjaolu ei vähenda A. Tulupovsi süüd antud kuriteo osas. Kohus leiab, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, tuleb isiku süüd antud kuriteo toime panemises pidada keskmiseks. Kohus leiab, et A. Tulupovsi puhul on ainuvõimalikuks karistuseks reaalne vangistus. Kohtul puuduvad igasugused andmed selle kohta, et A. Tulupovsil oleks rahalisi vahendeid rahalise karistuse tasumiseks. Lisaks kinnitab reaalse vangistuse kui ainuvõimaliku karistuse määramist ka isiku varasem elukäik. Euroopa karistusregistri (III kd t.l 52-54) kohaselt on A. Tulupovs varasemalt kahel korral karistatud. Isiku senine elukäik näitab üheselt, et rahalise karistusega ei oleks karistuse eesmärk saavutatav. Hoolimata varasematest karistustest, on isik oma kuritegelikku käitumist jätkanud. A. Tulupovsile mõistetav karistus peab olema selline, mis mõjutaks teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Üldpreventiivses mõttes tuleb aga näidata selgelt taunivat suhtumist varavastastesse süütegudesse. A. Tulupovs on käesoleval juhul toime pannud ühe varguse, samas O. Gemis pani toime kolm vargust. Kuna O. Gemise kuritegelik käitumine oli ulatuslikum, kui A. Tulupovsi oma, siis A. Tulupovsi karistus peab olema O. Gemise karistuses märgatavalt kergem. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et A. Tulupovs tuleb süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi ning karistuseks tuleb mõista üks aasta vangistust.

A. Tulupovs peeti kinni 05.07.2017.a (II kd t.l 96-103) ning ta vahistati Pärnu Maakohtu 06.07.2017.a määrusega (III kd t.l 110-112). Menetluse kestel on tõkend jäetud muutmata. Seega

§ 68lg 1 alusel tuleb A.

Tulupovsi karistuse kandmise algust arvata alates 05.07.2017.a. Samuti leiab kohus, et on põhjendatud kohaldada isikule lisakaristusena

§ 54

lg 1 alusel Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga viieks aastaks.

§ 55alusel lisakaristuse kohaldamise algust tuleb arvata alates A.

Tulupovsi Eesti Vabariigist välja saatmisest. Arvestades toime pandud kuritegu, mis on üks episood, siis leiab kohus, et lisakaristust tuleb kohaldada keskmises määras, s.o viieks aastaks. Lisakaristus aitab tagada, et A. Tulupovs ei pane pärast vabanemist Eesti Vabariigis toime uusi kuritegusid. Preventiivsel eesmärgil, kaitsmaks Eesti Vabariigi õiguskorda ja isikute vara, on vajalik isiku suhtes lisakaristuse kohaldamine. Viieaastane lisakaristus on proportsionaalne toime pandud kuriteoga ning aitab selle aja vältel kaitsta Eesti õiguskorda ning siinsete isikute vara. Kohtu hinnangul kaalub Eesti õiguskorra ja isikute vara kaitsmise vajadus üles välisriigi kodaniku õiguse vabalt Eestis liikuda. 17 1-17-9838 Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud tegude ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kuriteod ja nende asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist. Tõkendid O. Gemise suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistuse ärakandmiseni muutmata. Nimetatud tähtajani on süüdistatava vahistamine vajalik, tagamaks kohtuotsuse täitmine. A. Tulupovsi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistuse ärakandmiseni muutmata. Nimetatud tähtajani on süüdistatava vahistamine vajalik, tagamaks kohtuotsuse täitmine. Asitõendid Pakend nr 1 06.07.2017 sõiduauto x Läti registreerimismärgiga x läbiotsimise käigus leitud ja kriminaalasja materjalide juurde võetud esemed, milliste omanik ei ole tuvastatud: - musta värvi jope, mille krae osas sees pool kirje „HUGO BOSS“ ja ees vasakul rinnal samuti riidest ribal trükituna „HUGO BOSS“ ning mille parempoolses taskus taskulambiga võtmehoidja. Samuti musta värvi dressipüksid firma „PUMA“ logoga. Jope, dressipüksid ja võtmehoidja pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr

  1. - neli valgest metallist mutrivõtit, punase plastmassist käepidemega väike konks, sinist värvi käepidemetega näpitsad, musta ja punast värvi käepidemetega lõiketangid, üks lõikelihvimisketas; Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr
  2. - üks paar tumedat värvi talvesaapaid tugevate kulumistunnuste ja pruunide paeltega Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr
  3. - pingemuundur halli värvi korpusega millel kirjed „SMART DC12V >>>AC220V ; POWER INVERTER; INVERTER-EC81500 (1500W), mille ühes otsas kaks rohelist värvi kaitset ja ühendatud kaks juhet keeratavate klemmide abil, millest üks punast värvi ja teine musta värvi isolatsioonikattega ning milliste otsas näpitstüüpi klambrid (sarnanevad aku käivitusjuhtmete otstele); Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr
  4. - musta värvi metallist silindritüüpi metallese pikkusega 8 cm ja läbimõõduga 1,5 cm, millest üks ots ümar ja teina lõike ja murdmistunnustega. Antud ese pakendati läbiotsimisel kilekotti ja tähistati kui PAKEND nr
  5. - musta värvi impregneerriidest kotis pika õlarihmaga, musta värvi korpusega binokkel, millel kirjed „ RUSSIA“, „99990x99990 sehfeld, 8 mm aut 988000m“ Antud ese pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr
  6. - valget värvi plastikust karbis neljast osast koosnev ja muukraudu meenutavad esemed, millest ühe otsas ka kollasest metallist ringikujuline keeratav ratas ja kuuskant ots. Antud esemed valges plastikkarbis pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr
  7. - üks paar musta värvi riidest ja peopesa poolt musta värvi mummulise kattega sõrmtöökindaid, millised pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr
  8. - must värvi korpusega ja läbipaistva plastikust näokattega mootorratturi kiiver, millel ees kirje „B-SQUARE“ ja tagumises osas samuti, kuid teise kirjapildiga. Tagumises osas veel kirje“ ECE-R 22.05; M 57-58; 1620 +/- 50 g“. Antud ese pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr
  9. - üks lõikeketas kirjega „toroflex Progress High Quality Line“, millel lätikeelne hinnasilt 0.98 eurot“; universaaltööriista lõiketera pakendis; A5 formaadis ruuduliste lehtedega kaustik erinevate käsikirjaliste kirjetega, mitte eesti keeles; üks ketaslõikuri lõikeketas; „VARTA“ patareide neljane pakend, milles kolm AA patareid ja üks koht on tühi ja eestikeelne 18 1-17-9838 BAUHAUS reklaamleht-brožüür. Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr
  10. - tööstuslik kilepakend – tühi. Antud ese pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr
  11. - üks musta värvi kootud talvemüts, millel kirje SELFIE ja üks töökinnas – millel ühel pool lumehelbe kujutis ja teisel pool- peopesa pool mummuline kattematerjal. Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr
  12. - musta värvi korpusega väike taskulamp musta värvi riidest käepaelaga, millel kirje „MIXXAR“, üks paar üksteise sisse keeratud töökindaid – sõrmikuid punast värvi, üks komplekt mini kõrvaklappe valget värvi pakituna minigrippkilekotti; CIRCLE K Uuemõisa teenindusjaama ostutšekk nr 6654 04.07.2017 kuupäevaga – ostetud ZEN kõnekaart 4eurone; CIRCLE K Uuemõisa teenindusjaama kirjega tšekk nr 6654 ZEN kõnekaardi kõneajalaadimise kohta kuupäevaga 04.07.
  13. Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr
  14. - Läti kõnekaardi ZELTAZIVTINA kõnekaardi SIM-kaardi ümbris ilma SIM-kaardita ja millel abonentnumbri x andmed; üks eraldiasuv valgest metallist võti ja võtmekimp 7 valgest metallist erineva võtmega ja valgest metallist karabiiniga; musta värvi väikesed kõrvaklapid; ZEN-kõnekaardi kasutusjuhend. Antud esemed võeti kaasa, pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr
  15. - Sõiduki armatuurlaua keskkonsoolis olevast sahtlist raadio kohalt leitud iPOD ja paberilipik, millel käsikirjas märge „JURIS 29511277“. Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr
  16. - kolm NOKIA mobiiltelefoni akut; mobiiltelefoni hands-free seade, minitaskulamp metallist korpusega sinist värvi, millel kirje AIRAM; sia JR-Lauks AUTOSERVISS visiitkaart lätikeelne; neli lätikeelset tšekki; sinist värvi paberilipi kirjega“ 64229686 CSDD Valmiera, Riga 67025791“ Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr
  17. - kaks komplekti rootsi mobiiltelefoni kõnekaardi stardipaketti originaalpakendites; lätikeelne haagise rendileping Oskars Gemise nimele nr 011731, 19.06.2017 koos selle küljes oleva kahe tšekiga; kiletaskus lätikeelne kinnistu väljatrükk ja värviliselt kaardi väljatrükk A4 paberil. Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr
  18. - Erinevad paberid sõiduki kindalaekast. Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr
  19. - neli ukseluku muukimise vahendit tumehalli värvi plastikust käepidemetega; võtmekimp oranži värvi lipiku ja kolme valgest metallist võtmega; valgest metallist nurgakujuline ese; Läti sõiduki tehnilise ülevaatuse kleebis millel sõiduki nr. x, x , 05.07 ja aastaarv 2016“ ning tahvelarvuti DENVER, mille tagaküljel kirje „TAD-90032 PO#8375“ ning mille külge ühendatud valge ja punane juhe, mis omakorda ühendatud ja liitekoht isoleerpaelaga kinnitatud USB otsaga juhe. Tahvelarvuti väljalülitatud olekus. Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr
  20. - lätikeelne haagise rendileping nr 007945 Oskars Gemise nimele ainult aastaarvuga 2017 ja ilma kuupäevata; võtmekimp neljast võtmest – üks suur võti ja kolm ABLOY tüüpi võtit valgest metallist; üks lätikeelne LUKOILI tšekk ja üks lätikeelne AS VIADA BALTIJA“ lätikeelne tšekk; läti kõnekaardi AMIGO SIM-kaardi ümbris ilma SIM-kaardita millel PIN ja PUK koodid; läti kõnekaardi AMIGO pakend millel abonentnumber tagaküljel x. Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr
  21. - GPStracker IMEI-koodiga korpuse kleebisel x ilma SIM-kaardite ja ilma tagumise korpuseta; Läti kõnekaardi ZELTAZIVTINA kõnekaardi SIM-kaart millel nr. x; 17,5 cm 19 1-17-9838 pikkune metallist varras, mille ühes otsas väike konks. Antud esemed võeti kaasa, pakendati paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr
  22. - musta värvi meeste jope, mille paremal õlal ees kirje „ksdulon“ Antud ese pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr
  23. - üks paar punase ja musta kirjusid sõrmik-töökindaid. Antud ese pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr
  24. Eelmärgitud esemed ei oma asitõenduslikku tähtsust, mistõttu kuuluvad need esemed tagastamisele Oskars Gemisele. Pakend nr 2 Sündmuskoha vaatluse käigus 05.07.2017.a x x sündmuskohalt kaasa võetud garaažiukse ära saetud ukse nurk ja uksehinge tükk, kahes erinevas pakendis – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana hävitada. Tegemist on A. A. kuulunud garaažiukse detailidega. Kuriteoga on märgitud detailid muudetud kasutuskõlbmatuteks, mistõttu ei oma need enam väärtust KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes, ja tuleb seetõttu hävitada. Samuti ei ole omanik viidatud esemete tagastamist soovitud. Pakend nr 3 Sündmuskoha vaatluse käigus 15.03.2017.a x x x x kinnistul kaasa võetud abihoone puruks murtud ukse luku südamiku üks pool - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana hävitada. Tegemist on R. T. kuulunud abihoone ukseluku detailiga. Kuriteoga on märgitud detailid muudetud kasutuskõlbmatuteks, mistõttu ei oma need enam väärtust KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes, ja tuleb seetõttu hävitada. Samuti ei ole viidatud esemete tagastamist soovitud. Asitõend Pakend nr 1 Sõiduki x [x] läbiotsimisel 06.07.2017.a leitud ja ära võetud musta värvi korpusega mobiiltelefon SAMSUNG GT-E1270 IMEI-kood: xx koos telefonis sees oleva ZEN kõnekaardiga numbriga: x –

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Telefoni puhul on tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga. Samas on nimetatud kasutatud telefoni puhul tegemist KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetu asjaga. Selline telefon ei oma erilist rahalist väärtust. Seega tuleb telefon konfiskeerida ja hävitada. Asitõend Pakend nr 2 MAKITA logoga aku (akuga töötavale elektritööriistale) markeeringuga akul MAKITA BL1830; sinist värvi väike sõrgkang, mille ühes otsas sinise ja halli kirjut värvi kummist käepide; üks sinist värvi väike sõrgkang mille mõlemas otsas kangi tööpinnad; universaalne lõikesaag MAKITA BJR181 seeria nr 20110312808 koos selle külge ühendatud akuga, millel markeering MAKITA BL1830 ilma saeleheta –

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida.

Esemeid kasutati sisse murdmiseks, mistõttu on tegemist kuriteo toimepanemise vahenditega. Seega tuleb esemed konfiskeerida. Asitõend Pakend nr 3 Sõiduki x [x] läbiotsimisel 06.07.2017.a leitud ja ära võetud mobiiltelefon Sony Xperia Z2 D6503 IMEI- koodiga: x koos Tele2 SIMkaardiga (ICCID: x) – tagastada Oskars Gemisele. Nimetatud telefonil ei ole puutumust käesoleva kriminaalasjaga, mistõttu tuleb see tagastada. Asitõend Pakend nr 4 Sõiduki x [x] läbiotsimisel 06.07.2017.a leitud ja ära võetud mobiiltelefon SAMSUNG GT- 20 1-17-9838 S5360 IMEI-koodiga tagakorpuse kleebisel – x ning mobiiltelefonis oleva ZEN-kõnekaardi SIM-kaardiga abonentnumbriga x -

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Telefoni puhul on tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga. Samas on nimetatud kasutatud telefoni puhul tegemist KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetu asjaga. Selline telefon ei oma erilist rahalist väärtust. Seega tuleb telefon konfiskeerida ja hävitada. Asitõend Pakend nr 5 Sõiduki x [x] läbiotsimisel 06.07.2017.a leitud ja ära võetud mobiiltelefon NOKIA 1800 ilma SIM-kaardita IMEI-koodiga: x – tagastada Oskars Gemisele. Nimetatud telefonil ei ole puutumust käesoleva kriminaalasjaga, mistõttu tuleb see tagastada. Asitõend Pakend nr 6 Aleksandrs Tulupovs´l 05.07.2017.a kahtlustatavana kinnipidamisel kaasas olnud micro SIMkaart AMIGO nr x – tagastada Aleksandrs Tulupovsile. Nimetatud esemel ei ole puutumust käesoleva kriminaalasjaga, mistõttu tuleb see tagastada. Asitõend Pakend nr 7 Sündmuskoha vaatluse käigus 15.03.2017 Pärnumaal Tahkuranna vallas Metsakülas Narisma talu kinnistul garaažis asuva kerghaagise kasti põhja pinnal jalatsijälg musta värvi želatiinkilel, milline tagastati EKEI-st ekspertiisiaktiga nr. 7E-TJ

  1. DVD-plaat Sündmuskoha vaatluse käigus fikseeritud jalatsijälgede fotodega – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Asitõend Pakend nr 8 Kahtlustataval Oskars Gemisel 05.07.2017 jalas olnud ja kriminaalasjas nr 17267000301 võrdlusmaterjalina jäljeekspertiisiks ära võetud spordijalatsid, millised tagastati EKEI-st ekspertiisiaktiga nr 17E-TJ0031 – tagastada Oskars Gemisele. Asitõend Sõiduauto x [x] – tagastada I. G.. Kriminaalasja materjalide juures asuvad järgmised ümbrikud jätta kriminaalasja juurde: - kaks A5 ruudulist lehte märkmetega; - CD-plaat, millel Häädemeeste valla turvakaamera salvestis; - kaks haagise rendilepingut nr 003602 ja
  2. Vara arestimine - Pärnu Maakohtu 31.07.2017.a määrusega arestitud Oskars Gemise sularaha 75 eurot – sularaha tuleb jätta kuni tsiviilhagide täielike tasumisteni aresti alla. - Pärnu Maakohtu 01.08.2017.a määrusega arestitud Aleksandrs Tulupovsi sularaha 49.83 eurot jätta kuni tsiviilhagide täielike tasumisteni aresti alla. Kuna käesoleva otsusega rahuldatakse ka tsiviilhagid, siis süüdistatavatelt leitud raha tuleb jätta kuni tsiviilhagide tasumiseni aresti alla, mõjutamaks süüdimõistetuid tsiviilhagide tasumisele. Menetluskulud

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna süüdistatavad mõistetakse toime pandud kuriteos süüdi, siis kohustuvad 21 1-17-9838 nad hüvitama ka menetluskulud vastavalt § 180 lg-le 1. O. Gemisele riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasud ja kulud on kokku 2250 eurot (I kd t.l 87-89, III kd t.l 58-76, 80-84, IV kd t.l 183-186). Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike tasu ja kuludega. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega. Käesolevas kriminaalasjas teostati erinevaid ekspertiise kokku maksumuses 1056 eurot (III kd t.l 55-57, IV kd t.l 82). Ekspertiisidega koguti tõendeid 2017.a märtsis ja aprillis toime pandud varguste episoodide osas. Nimetatud varguste toimepanijana tuvastati O. Gemis. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 nimetatud menetluskulu. Seega kuulub KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel O. Gemiselt välja mõistmisele 1056 eurot. 05.02.2018.a andis kohtuistungil ütlusi kannatanu I. V. (end A.). Kannatanu esitas kohtule ka taotluse sõidukulude ja keskmise päevapalga hüvitamiseks. Kohus 06.02.2018.a määrusega rahuldas tunnistaja taotluse sõidukulude hüvitamiseks, kuid jättis rahuldamata taotluse keskmise päevapalga hüvitamise osas. Tunnistaja sõidukulusid summas 25 eurot pidas kohus põhjendatuks, kuna tunnistaja elab x. Samas saamata jäänud päevapalga hüvitamist ei pidanud kohus põhjendatuks, sest tunnistaja tööandja on kinnitanud, et puudutud päeva eest säilitati kannatanule töötasu. 06.02.2018.a määruse alusel riik hüvitas/hüvitab isikule sõidukulud. I. V. andis ütlusi seoses 2017.a juulikuu episoodiga. Nimetatud episoodis mõisteti süüdi nii O. Gemis kui ka A. Tulupovs. Seega tuleb O. Gemiselt KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista 12.50 eurot.

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 sätestatud kuriteod on tulenevalt

§ 4lg-st 3 teise astme kuriteod. Seega vastavalt Kr

MS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 tuleb O. Gemiselt välja mõista ka sundraha 750 eurot. Lähtudes eeltoodust, kuulub O. Gemiselt riigi kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 2250+1056+750+12.50=4068.50 eurot. A. Tulupovsile riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasud ja kulud on kokku 1104.48 eurot (III kd t.l 77-79, IV kd t.l 180-182). Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike tasu ja kuludega. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega. O. Gemiselt tuleb KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista ka kannatanu kulud 12.50 eurot. Kannatanu I. V. andis ütlusi seoses episoodiga, milles mõisteti süüdi nii O. Gemis kui A. Tulupovs, mistõttu tuleb kummaltki süüdistatavalt välja mõista pool kannatanu kuludest.

§ 199

lg 2 p 7, 8 sätestatud kuritegu on tulenevalt

§ 4lg-st 3 teise astme kuriteod. Seega vastavalt Kr

MS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 tuleb A. Tulupovsilt välja mõista ka sundraha 750 eurot. Lähtudes eeltoodust, kuulub A. Tulupovsilt riigi kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 1104.48+750+12.50=1866.98 eurot. Tsiviilhagid Riigikohus on oma 28.10.2010.a lahendis nr 3-1-1-79-09 p-s 8 märkinud, et tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2 sätestab, et kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. 22 1-17-9838 Samas paragrahvi lõike 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Käesoleva kriminaalasja menetlusega on tõendamist leidnud, et Oskars Gemis varastas J. V. kuulunud halumasina. Samuti varastas O. Gemis R. T. kuuluva kinnistu kõrvalhoonesse sissetungimisega T. T. kuulunud x koos sellele paigaldatud lisavarustuse ja paagis olnud bensiiniga. Lisaks on kriminaalasjas tuvastamist leidnud, et O. Gemis ja A. Tulupovs tungisid sisse, lõhkudes ukse, A. A. kuuluvasse garaaži ja varastasid sealt I. V. (end. A.) kuuluvad kaks mootorratast. Eelmärgitud kannatanud on käesolevas kriminaalasjas esitanud ka tsiviilhagid vargustega tekitatud kahju hüvitamiseks. J. V. taotleb halumasina vargusega tekitatud kahju hüvitamist summas 7710.68 eurot. Varguse tagajärjel jäi J. V. talle kuuluvast halumasinast ilma. Kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et halumasina varastas O. Gemis. Seega on O. Gemis põhjustanud J. V. otsese varalise kahju, sest O. Gemise tegevuse tagajärjel jäi J. V. oma omandist ilma, kandes seeläbi kahju. Tekkinud kahjuks on uue halumasina soetamisväärtus. Halumasina maksumus on tõendatud kauba üleandmise-vastuvõtmise akti ja arvega nr 2038/A (II kd 1-2), millede kohaselt on J. V. halumasina soetanud hinnaga 7809.01 eurot. TsMS § 439 kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega tuleb esitatud tsiviilhagi rahuldada hagis märgitud ulatuses ehk summas 7710.68 eurot. Eelmärgitust tulenevalt leiab kohus, et J. V. tsiviilhagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub O. Gemiselt J. V. kasuks väljamõistmisele 7710.68 eurot. T. T. taotleb seoses varastatud x-ga kahju hüvitamist summas 5831.95 eurot ning R. T. taotleb nimetatud vargusega seoses ukse lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamist summas 59.04 eurot. Kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et vargus pandi toime sissemurdmisega, sisenedes kõrvalhoone tagumise akna kaudu ning varguse käigus lõhuti garaaži tabalukud ja ukseluku südamik. Varguse järgselt pidi R. T. eelmärgitud lukud asendama. Seega lukkude asendamise kulu ja toime pandud vargus on omavahel põhjuslikkus seoses. O. Gemise teo tagajärjel pidi R. T. asendama lõhutud lukud. Seega on O. Gemis põhjustanud R. T. varalise kahju. Kahju suurus on tõendatud vastavate väljatrükkidega (III kd t.l 22-23). Kahe tabaluku maksumus on 26.52x2=53.04 eurot ning lukusüdamiku maksumus on 6 eurot. Seega pidi R. T. lukkude vahetusega seoses tegema kulutusi kokku 53.04+6=59.04 euro eest. Kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et antud varguse pani toime O. Gemis. Seega kuulub O. Gemiselt R. T. kasuks väljamõistmisele 59.04 eurot. T. T. tsiviilhagi kohaselt oli talle kuuluvale x-le (I kd t.l 174-175) paigaldatud ka erinev lisavarustus, nt kohver koos seljatoe ja istmega, põhjakaitse, tuled ja lumesaha kinnitusadapter. Lisaks oli paagis 15 liitrit bensiini. Kohtule esitatud piltidelt (I kd t.l 53-54) on näha, et x-le on ette paigaldatud lisa LED tuli (riba), kohver seljatoe ja istmega, samuti lumesahk, mis tähendab, et x-l peab olema ka vastav adapter. Kuna osade lisavarustuse olemasolu on piltidelt näha, siis ei ole kohtul alust kahelda kannatanu väidetes ka põhjakaitsme ja tagumiste tulede kohta. Nimetatud asjad ei saagi olla näha eesvaatest tehtud piltidelt. Samuti ei ole kohtul alust kahelda kannatanu väites, et x-l oli paagis bensiin. On tavapärane, et kui auto, x või mõni muu sõiduk seisma jäetakse, siis võib sellel paagis olla ka kütus. Samuti ei ole kannatanu väidetud 15 liitrit selline kogus, mille olemasolu saaks pidada ülemääraseks või ebatõenäoliseks. 23 1-17-9838 Kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et nimetatud x varastas O. Gemis. Seega on O. Gemis põhjustanud T. T. otsese varalise kahju, sest O. Gemise tegevuse tagajärjel jäi T. T. oma omandist ilma, kandes seeläbi kahju. Tekkinud kahjuks on x ja selle lisavarustuse soetamisväärtus ning kütuse maksumus. Kahju suurus on tõendatud arvete (I kd t.l 176-178) ja erinevate välja trükkidega (III kd t.l 24-26). x maksumus on 4790 eurot (I kd t.l 176-177), kohver koos seljatoega maksab 340 eurot (I kd t.l 178), põhjakaitse maksumus on 498 eurot (III kd t.l 24), lumesaha adapteri maksumus on 70 eurot (III kd t.l 24), ees oleva LED tule (riba) maksumus on 85.80 eurot (III kd t.l 25) ning tagumiste kahe tule maksumus 30.15 eurot (III kd t.l 25). Samuti on tõendatud, et 15 liitrit bensiini maksab 18 eurot (III k.d t.l 26) ehk 1 liiter umbes 1.20 eurot. Eelnevast tulenevalt tekkis T. T. varguse tõttu kahju kokku 4790+340+498+70+85.8+30.15+18=5831.95 eurot. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud, et antud varguse pani toime O. Gemis. Seega kuulub O. Gemiselt T. T. kasuks väljamõistmisele 5831.95 eurot. I. V. (end A.) taotleb seoses varastatud mootorratastega tekitatud kahju hüvitamist summas 35.90 eurot ning A. A. taotleb nimetatud vargusega seoses ukse lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamist summas 86 eurot. Kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et vargus pandi toime sissemurdmisega, milleks lõhuti A. A. kuuluva garaaži uks. Varguse järgselt pidi A. A. ukse remontima. Seega ukse taastamise kulu ja toime pandud vargus on omavahel põhjuslikkus seoses. O. Gemise ja A. Tulupovsi teo tagajärjel pidi A. A. taastama ukse. Seega on O. Gemis ja A. Tulupovs põhjustanud A. A. varalise kahju. Kahju suurus on tõendatud vastavate arvetega (I kd t.l 80-81). Ukse remont on kokku läinud maksma 36+50=86 eurot. Kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et antud varguse panid toime O. Gemis ja A. Tulupovs koos. Seega kuulub solidaarselt O. Gemiselt ja A. Tulupovsilt A. A. kasuks väljamõistmisele 86 eurot. I. V. (end A.) taotleb kahju hüvitamist summas 35.90 eurot. Nimetatud summa on tõendatud arvega (I kd t.l 78). Kuigi I. V. (end A.) sai varastatud mootorrattad tagasi, siis selgitas I. V. kohtus, et pärast tagastamist viidi rattad ülevaatusele. Ülevaatusele viidi rattad just varguse tõttu, kuna kannatanu ei saanud olla kindel, mis on ratastega tehtud ning kas ja kuidas on neid hoitud. Kannatanu kinnitusel on tegemist võistlusratastega, mistõttu võib ka näiteks rataste valesti hoidmine neid kahjustada. Kannatanu kinnitas, et juhul kui vargust ei oleks toimunud, siis rattaid ülevaatusele ei oleks viidud. Kannatanu ütlustega haakub ka teenuse osutaja e-kiri (I kd t.l 77), mille kohaselt tõi kannatanu elukaaslane rattad pärast tagastamist ülevaatusele. Kuna üks ratastest oli seisnud välitingimuste käes, siis nägi teenuse osutaja vajadust õlitada kõik liigendid. Ratta välitingimustes olemine on tõendatud näiteks ka 05.07.2017.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I kd t.l 41-46). Samuti kinnitab varguse ja rataste ülevaatuse vahelist seost teenuse osutamise aeg. Nimelt arve on väljastatud 19.07.2017.a (I kd t.l 78). On üldteada, et sedalaadi arve (mootorsõiduki ülevaatus, remont jms) väljastatakse pärast teenuse osutamist. Rattad tagastati kannatanule pärast politseipoolsete toimingute tegemist, nt asitõendi vaatlused jms. Seega viidi rattad ülevaatusele vahetult pärast politseist nende tagasisaamist. Eeltoodud põhjustel ei ole kohtul alust kahelda kannatanu ütlustes selle kohta, et rattad viidi ülevaatusele justnimelt varguse tõttu. Kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et antud varguse panid toime O. Gemis ja A. Tulupovs koos. Seega kulu 35.90 eurot on põhjuslikus seoses O. Gemise ja A. Tulupovsi tegevusega. Lähtudes eeltoodust, kuulub solidaarselt O. Gemiselt ja A. Tulupovsilt I. V. (end A.) kasuks väljamõistmisele 35.90 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 24 1-17-9838 Teet Olvik kohtunik 25

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.