Obsah (4)

§ 121§ 44§ 249§ 55

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-1941 Määruse kuupäev 18. oktoober 2018 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi R. L (L) kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise

) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Nähtuvalt kaebusest lisaks nõudele tunnistada kaebajale tekitatud mittevaraline kahju, teatas kaebaja, et jääb kõikide taotluste ja nõuete juurde, mis on esitatud Viru Vanglale. Seega lähtudes kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse sisust, millest tuleneb, et kaebaja soovib käia kirikus igal pühapäeval ajavahemikul 9.00-12.30, aga samuti 07.10.2018 Viru Vanglale esitatud vaide nõuetest, tõlgendab kohus kaebust, mis on esitatud järgmistes nõuetes: 1) kohustada Viru Vanglat võimaldama kaebajal käia kirikus igal pühapäeval ajavahemikul 9.00-12.30; 2) kohustada Viru Vanglat tagama kaplanitega suhtlemine; 3) välja mõista vanglalt kaebajale tekitatud mittevaraline kahju seoses asjaoluga, et vangla ei võimaldanud tal rahuldada usulisi vajadusi. 5.1.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Riigikohus on leidnud, et

§ 121

lg 2 p 1 puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta.1 5.2.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. 5.

1. Kohus on seisukohal, et kaebus kohustamisnõude osas, milles kaebaja nõuab Viru Vangla kohustamist võimaldada tal käia kirikus igal pühapäeval ajavahemikul 9.00-12.30, ei ole lubatud kaebeõiguse puudumise tõttu. 5.
2. Kohus selgitab, et halduskohus tagastas 27.08.2018 määrusega haldusasjas nr 3-18-1576 kaebaja kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu, milles kaebaja taotles Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist kohustada vanglat muutma vangla töökorraldust, et kaebaja saaks osa võtta kirikus igal pühapäeval peetavatest jumalateenistustest algusest lõpuni ehk alates kella 10-st kuni 12.30-ni. Kohus leidis, et tulenevalt kohtupraktikast ei tähenda vangistusseaduse (VangS) §-s 62 sätestatu seda, et kinnipeetav oleks õigustatud nõudma ja vangla oleks kohustatud tagama talle jumalateenistusest osavõttu igal nädalal, kui kinnipeetavale on tagatud võimalus rahuldada usulisi vajadusi individuaalselt. Samuti puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda kiriku külastamist talle sobival ajal.2 Ühtlasi leidis kohus, et vangla poolt kaebajale kehtestatud kirikus käimise graafik, mille järgi saab ta külastada kirikut kaks korda kuus, väljudes vanglast kell 9.15 ja kirikust kell 12.15 on piisav, et lugeda vangla poolt VangS §-s 62 sätestatud juriidiline kohustus täidetuks. Meditsiinilist vajadust usuliste vajaduste rahuldamiseks lubatud aja pikendamiseks kaebajal ei ole tuvastatud. Halduskohtu seisukohaga nõustus ka Tartu Ringkonnakohus ja jättis 10.10.2018 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 27.08.2018 määruse muutmata. Ringkonnakohus märkis, et kinnipeetavale ei tulene VangS §-st 62 subjektiivset õigust nõuda vanglalt tema 1 2 RKHKm 3-17-505, p
3. RKHKm 3-3-1-12-16, p
4. TlnRKo 3-09-2036, 3-10-954; Vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne 2014, lk
5. 2 jumalateenistusele viimist igal pühapäeval. Kaebaja peab paratamatult leppima kinnipeetavana sellega, et usuliste vajaduste rahuldamine vanglas ei saa toimuda samal viisil kui vabaduses viibides, vaid et ta on ka selles osas allutatud vangla reeglitele ja korrale. 5.
6. Kohus märgib, et haldusasjas 3-18-1576 esitatud faktilised põhjendused on analoogsed käesolevas kaebuses esitatud põhjendustega. Seega on kohus seisukohal, et Viru Vangla ei riiva oma tegevusega kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu kaebus vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal käia kirikus igal pühapäeval ajavahemikul 9.00-12.30 ei ole ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu lubatud. 5.
7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121

lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse kohustamisnõude osas (võimaldada kaebajal käia kirikus igal pühapäeval ajavahemikus 9.0012.30). 6.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 6.

1. Kaebaja taotles kohtul muu hulgas talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et vangla ei võimalda tal käia kirikus igal pühapäeval talle sobival ajal. 6.
2. Vastavalt VangS § 11 lg-le 8 vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Sellest tulenevalt, üheks kaebaja poolt kohtule esitatud hüvitamiskaebuse lubatavuse eelduseks on kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt läbimine. 6.
3. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimiseks tegi kohus kindlaks, et kaebuses kirjeldatud asjaoludega seoses ei ole kaebaja esitanud vanglale kahjunõuet. Järelikult on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le 8 ja § 47 lgle 1 ning seetõttu hüvitamiskaebuse esitamine halduskohtule ei ole lubatud. 6.
4. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 121lg 1 p-st 4, tagastab kohus hüvitamisnõude selle esitajale läbivaatamatult.

1. Kaebaja taotles kohtul kohustada Viru Vanglat tagama kaplanitega suhtlemine. 7.
2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3 sätestab, et taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. VangS § 11 lg 5 sätestab, et on kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Viru Vangla kodukorra p 19.3 kohaselt võib kinnipeetav kohtuda kaplaniga individuaalselt, kui ta esitab selleks kaplanile kontaktisiku kaudu sooviavalduse. Sellest tulenevalt enne kohustamisnõudega halduskohtusse pöördumist oleks kaebaja pidanud esitama vanglale taotluse kaplaniga suhtlemise võimaldamiseks ja taotluse rahuldamata jätmise või reageerimata jätmise korral esitama vanglale kohustamisvaide. Kohus tuvastas, et 07.10.2018 vanglale esitatud vaides väitis kaebaja, et kaplanid ei reageeri tema pöördumistele ja neile ei edastata 3 taotlusi kohtumiseks. Kaebuses viitas kaebaja erinevatele pöördumistele, mis kaebaja esitas vanglale. Kohtu nõudel vangla edastas kõik need pöördumised kohtule. Kohus tutvus nende pöördumistega ja tuvastas, et kohustamisvaie, milles ta nõudis muu hulgas tagada suhtlemine kaplanitega, esitas kaebaja alles 07.10.
3. Vastusest kohtupäringule ei nähtu, et 16.10.2018 seisuga oleks kaebajal selles kohustamisnõude osas läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. 7.
4. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 121

lg 1 p-st 4, tagastab kohus kohustamisnõude osas, milles kaebaja palus vangla kohustamist tagama kaplanitega suhtlemine.

1. Sellest tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale tervikuna. II
2. Kaebaja taotles kohtult esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamist lubada tal käia kirikus igal pühapäeval ajavahemikul 9.00-12.
3. 9.1.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 teise lause kohaselt jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel taotluse läbi vaatamata. 9.

1. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida soovitakse kaitsta ning oht sellele.3 9.
2. Kohus leidis käesolevas määruses, et Viru Vangla ei riiva oma tegevusega kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu kaebus vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal käia kirikus igal pühapäeval ajavahemikus 9.00-12.30 ei ole ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu lubatud. Seega ei esine kaebajal ka esialgse õiguskaitse vajadust. 9.
3. Kuna on tuvastatud, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus, ei pea kohus vajalikuks kontrollida muude esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduste täidetavust ehk hinnata kaebuse perspektiivi ja kaaluda põhjendatud huve. 9.
4. Õiguskirjanduses on leitud, et esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja selle saab jätta

§ 55

lg 2 alusel läbi vaatamata.4 Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse vastavalt

§ 55lg-le 2 läbi vaatamata.

1. Kohus selgitab, et seoses kaebuse tagastamisega tervikuna ja esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamata jätmisega, jätab kohus läbi vaatamata kõik kaebaja menetluslikud taotlused. /allkirjastatud digitaalselt/ 3 4 RKHKm 3-3-1-59-14, p 12 Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk
2. 4 5