3-19-422/5

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-422 Haldusasi A.P.i taotlus Tallinna Halduskohtu 31.08.2012 määrusega haldusasjas nr 3-12-1838 haldustoimingu tegemiseks antud loa tühistamiseks summas 74 521,33 eurot seatud kohtuliku hüpoteegi osas Menetlusosalised Taotluse esitaja – A.P., volitatud esindaja Erki Casar Menetlustoiming Taotluse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON Jätta A.P.i taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
2. Tallinna Halduskohus tegi 31.08.2012 määruse haldusasjas nr 3-12-1838, millega andis Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskusele loa taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) vabale järjekohale A.P.ile kuuluvatele järgmistele kinnisasjadele: 1) registriosa nr xxxxxxx maatulundusmaa, xxxxxxx suurusega 7,84 ha, summas 100 000 eurot; 2) registriosa nr xxxxxxx, maatulundusmaa xxxxxxxxxx, suurusega 0,93 ha, summas 74 521,33 eurot.
3. A.P. esitas 07.03.2019 Tallinna Halduskohtule taotluse kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks, millega koormati 11.09.2012 kinnistu asukohaga xxxxxxxx Taotluse kohaselt on kohustus täidetud, mille katteks hüpoteek seati.
4. Kohus tegi 08.03.2019 kohtunõude MTA-le, milles nõudis MTA-lt kirjaliku arvamuse esitamist A.P.i taotluse kohta.
5. MTA kinnitas kohtule 11.03.2019, et kohustus, mille katteks kohtulik hüpoteek seati, on täidetud. Tulenevalt sellest esitas MTA 11.03.2019 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse hüpoteegi kustutamiseks. MTA esitas kinnistamisavalduse ka kohtule. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 2 kohaselt võib kohus haldustoiminguks antud luba oma määrusega muuta või selle tühistada. Riigikohus on 14.05.2013 määruses nr 3-3-1-7-13 selgitanud, et maksukohustuslane võib kohtule HKMS § 265 lg-s 2 märgitu rakendamiseks esitada vastava taotluse (p 15). Seega tõlgendab kohus taotlust selliselt, et A.P. taotleb Tallinna Halduskohtu 31.08.2012 määrusega haldusasjas nr 3-12-1838 haldustoimingu tegemiseks antud loa tühistamist summas 74 521,33 eurot seatud kohtuliku hüpoteegi osas.
7. Kohus on välja selgitanud, et MTA esitas 11.03.2019 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palub kustutada kinnistusregistriosa xxxxxxxx neljandasse jakku Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) seatud kohtuliku hüpoteegi summas 74 521,33 eurot. Elektroonilises kinnistusregistris on kinnistu nr xxxxxxx registriosa detailandmete hulgas järgnev avaldus: „Viide kinnistamisavaldusele (plomm) hoiatab, et menetlus on lõpetamata ning kinnistusraamatusse võib osa kandeid olla tegemata. 11.03.2019 on registreeritud kinnistamisavaldus nr 19514201950.“.
8. Varasemas kohtupraktikas on sarnase taotluse lahendamisel kohaldatud analoogia korras HKMS-s esialgse õiguskaitse taotluse kohta sätestatut, kuivõrd HKMS § 265 lg 2 alusel esitatud taotluse menetluslikud nüansid on HKMS-s selgelt reguleerimata (Tallinna Halduskohtu 14.09.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-2013). Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3 ls 2). Kohus on tuvastanud, et MTA on Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitanud kinnistamisavalduse taotluses märgitud kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks. Puudub alus arvata, et kohtulik hüpoteek jääb kustutamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotluse esitaja on oma eesmärgi saavutanud ja vajadus taotluse läbivaatamise järele puudub. Seega jätab kohus taotluse läbi vaatamata.
9. Menetluskulude hüvitamist ei ole esialgse õiguskaitse regulatsiooniga ette nähtud. Seetõttu puudub alus menetluskulude jaotuseks. Riigilõivu kaebaja tasunud ei ole, seega riigilõivu tagastamise küsimust ei tõusetu. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 2