← Eesti

2-17-111830/19

Obsah (5)§ 644§ 637§ 113§ 197§ 198

Tsiviilasi nr: 2-17-111830 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2019, Tallinn T

§-le 643 on majandus- või kutsetegevuses tegutsev tellija kohustatud töö viivitamata üle vaatama.

§ 644

kohaselt peab tellija sealjuures töövõtjat puudustest mõistliku aja jooksul teavitama ja vastavas teates mittevastavust kirjeldama. Hiljem tellija võimalikele puudustele tugineda ei saa. Tööde üleandmise aktis puuduvad märked töödes esinevate puuduste osas. Kostja arveid ei tasunud.

  1. Hageja esitas 15.05.2017 kostjale nõudekirja, milles nõudis arvete ja viivise tasumist. Kostja vastas nõudekirjale19.05.2017 e-kirjaga, milles teatas, et on nõus arved tasuma, kui hageja tagastab talle töö tegemiseks antud torude jäägid. Kostja ei olnud sellise küsimusega varem hageja poole pöördunud. Vastuskirjas ei esitanud kostja vastuväiteid esitatud arvetele, kuid esitas vastuväite arvestusliku viivise määra suhtes.
  2. Hageja teostas tööd kostja materjalist. 15 toru puhul sisaldas teenus ka toruotsa lõikamist ja pressimist, mille raames lõigati toru lühemaks. Maha lõigatud jäägid moodustasid üksnes väga väikese koguse torude mahust. Sellised jäägid saaksid väärtust omada üksnes vanametallina ning nende kogukaal ei ületanud 40-50 kg ja nende väärtus oli metallina sisuliselt olematu. Hageja andis ka need vähesed jäägid koos töödega kostjale üle, kuid ei pidanud nende eraldi märkimist saatelehtedele oluliseks.
  3. Kostja e-kirjas kajastatud arvestust ei toetanud dokumentaalsed tõendid. Üleandmise aktides on kajastatud üleantud torude kogused, mitte meetrid. Kostjal ei olnud põhjust 2

(6)Tsiviilasi nr: 2-17-111830 anda hagejale üle rohkem torusid, kuna kokkulepitud tööde maht oli eelnevalt teada ja seda tööde käigus ei muudetud.
  1. Poolte vahel ei olnud sõlmitud kokkulepet viivise kohaldamise osas. Seega ei saanud hageja nõude esitamisel lähtuda arvetel kajastatud viivisemäärast, vaid üksnes seadusjärgsest viivisintressi määrast, mis on 0,22% kalendripäevas. Hagi esitamise seisuga nõudis hageja kostjalt viivist 52,83 eurot.
  2. Hageja ei tunnistanud kostja esitatud tasaarvestuse avaldust. Kostja esitas tasaarvestuse alusena arve nr M00090, kuid tal puudus õiguslik alus sellise arve esitamiseks. Hageja ei sõlminud kostjaga lepingut 151 m torude ostmiseks ega ole sellist kaupa kostjalt saanud. Saatelehega nr 349 ei ole kostja hagejale tooteid üle andnud ja saatelehe allkirjastanud isikul ei ole hagejaga mingit seost.
  3. Hageja tegi kostjale valdavalt torupainutustöid. Hageja painutas vastavalt kostja käsundile kostjale kuuluvad torudetailid vajaliku nurga alla. Kostjal puudus igasugune mõistlik põhjus tarnida hagejale 522 m torusid, kui painutada oli vaja detaile 371 m ulatuses. Väär oli kostja seisukoht, et töö tellimisel ei olnud teada, kui palju torusid hageja painutustööde teostamiseks vajab. Painutustööde tulemusel ei vähene materjali kogus, vaid muutub üksnes nende vorm. Kostja teadis täpselt missuguses mõõdus torudetailide painutustöid ta vajab. Kostja andis hagejale painutamiseks üle samas koguses materjali, nagu see on hageja poolt töödelduna tagastatud. Kostja vastuväited
  4. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.
  5. Kirjalikku töövõtulepingut poolte vahel ei sõlmitud. Kokkuleppeliselt teostati tööd kostja materjalist, mille kostja tarnis hagejale 07.03.2017 saatelehe nr 349 alusel. Mh tarnis kostja hagejale toru 48,3x3,2; AISI 316L, 6,0 m kokku 87 tk ehk 522 m.
  6. Hageja tegi kokkulepitud töö ning andis valmistoodangu üle 18.03.2017 saatelehe nr 170318A ja 24.03.2017 saatelehe nr 170324A alusel ning esitas töö eest arved. Hageja poolt esitatud saatelehtede alusel kulus valmistoodangu tootmiseks toru 48,3x3,2; AISI 316L, 6,0 m 371 m. Seega jäi materjali üle 151 m, mida hageja ei tagastanud.
  7. Peale mitmeid telefonikõnesid, milles hageja nõudis arvete tasumist ning kostja soovis tagasi saada tootmisest ülejäänud materjali, esitas hageja 16.05.2017 kostjale kirjaliku rahalise nõude. Kostja vastas nõudele 19.05.2017 ja nõudis veelkord ülejäänud materjali tagastamist ning hoiatas, et materjali tagastamata jätmise korral kostja tasaarvestab hageja rahalise nõude oma nõudega torude tagastamata jätmise eest. Kuna hageja kostjale ülejäänud materjali ei tagastanud, esitas kostja 04.09.2017 hagejale arve nr M00090 ning nõuete tasaarvestuse avalduse, millele hageja vastu ei vaielnud.
  8. Saadetud ja tagastatud materjalide kogused olid saatelehtedel selgelt kirjas. Tööde maht ei olnud torude hagejale üleandmisel täpselt teada, kuna ei olnud teada, kui palju vajab hageja terveid torusid kokkulepitud painutustööde tegemiseks. Seetõttu tarnis kostja materjali rohkem, et tervetest torudest puudu ei tuleks. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta tagastas painutustöödest järele jäänud materjali kostjale. Esimese astme kohtu otsus
  9. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 3
(6)Tsiviilasi nr: 2-17-111830
  1. Pooltel ei olnud vaidlust hageja põhinõude suuruse üle. Vaidlus oli üksnes selles, kas kostjal on hageja vastu tasaarvestuseks sobiv põhjendatud nõue.
  2. Maakohus leidis kostja saatelehte ja hageja saatelehti hinnates, et hageja ei tagastanud kostjale 151 m ulatuses materjali ja kostja tasaarvestas hagejaga põhinõude õigustatult ja põhjendatult oma nõude tagastamata materjali hüvitamiseks. Kuna kostjal olid hageja vastu põhjendatud nõue torude tagastamiseks, mida hageja ei täitnud, siis on kostja õigustatult tasaarvestanud hageja põhinõude. Kostja ei olnud hageja nõude tasumisega viivituses tulenevalt asjaolust, et kostja võis tasaarvestada oma nõuded hageja nõudega hageja nõude tekkimise ajal. Seega ei olnud hageja viivisenõue põhjendatud ning maakohus jättis selle rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
  3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
  4. Maakohus selgitas vaidlustatud otsuses kohtupraktikale tuginedes, et nõude tasaarvestus ei ole lubatav, kui teine poole esitab tasaarvestuseks esitatud nõude suhtes vastuväited, mis välistavad nõude maksmapaneku. Hageja esitas 14.11.2017 vastuväited kostja tasaarvestuse aluseks olevale nõudele, kuid maakohus jättis need tähelepanuta ja lähtus seisukohast, et hageja ei ole tasaarvestusele vastu vaielnud. Kuna hageja vaidlustas tasaarvestuseks esitatud kostja nõude, pidi kohus andma hinnangu tasaarvestuse formaalsete ja materiaalsete aluste esinemise suhtes. Maakohus tuvastas üksnes formaalsed alused (tasaarvestuse esitamise fakt) ja luges selle põhjal tasaarvestuse kehtivaks.
  5. Maakohus jättis analüüsimata hageja seisukoha, et ei ole eluliselt usutav, et kostja asus oma väidetavat nõuet tasaarvestuse teel maksma panema kuid hiljem, pärast seda kui hageja oli oma nõudega juba kohtusse pöördunud. Hageja selgitas, et ta sai kostjalt niipalju torusid, kui oli vaja töö tegemiseks. Torude üleandmise kohta vormistatud saatelehele allkirja andnud isikuga ei ole hagejal mingit seost. Maakohus neid hageja väiteid käsitlenud ei ole. Ringkonnakohtu seisukoht
  6. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud kaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tühistada osaliselt, kuna maakohus on menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes lahendanud kostja tasaarvestuse vastuväite. Nimetatud osas on maakohtu otsus ebepiisavalt põhjendatud ja maakohus ei ole asja menetlemisel välja selgitanud kostja tasaarvestatava nõude lahendamisel olulisi asjaolusid.
  7. Kuna hageja nõude osas ei olnud poolte vahel vaidlust ja kostja nõustus, et tal on hageja ees võlg, mida hageja nõudis, siis saab ringkonnakohus teha TsMS § 450 lg 2 alusel tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse ning lasta asja maakohtus läbi vaadata üksnes vastunõude ja selle tasaarvestamise osas. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-2311 ja nr 3-2-1-74-11 sedastanud, et olukorras, kus põhinõue on õigesti lahendatud, oleks juba ainuüksi menetlusökonoomiliselt ebamõistlik tühistada kohtuotsus tervikuna põhjusel, et lahendamata jäeti vastunõue ning et TsMS § 450 lg 2 alusel saab 4
(6)Tsiviilasi nr: 2-17-111830 teha tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse ja lasta alama astme kohtul läbi vaadata üksnes vastunõue ja selle tasaarvestamise osa. 23. Pooled ei vaielnud, et nende vahel oli metallitöödeks sõlmitud märtsis 2017 leping, hageja on lepingus kokkulepitud tööd teinud, need kostjale üle andnud ning tööde eest tuli kostjal tasuda 1307,64 eurot, mis on hagejale tasumata.

§ 637lg 4 järgi on hageja tasu nõue muutnud sissenõutavaks.

Viivist nõudis hageja

§ 113lg-s 1 sätestatud määras ja viivise summa oli 52,83 eurot.

Kostja viivise suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on hageja nõue põhivõla 1307,64 eurot ja viivise 52,83 eurot saamiseks põhjendatud. 24. Kostja vastuväidete kohaselt on tal nõue hageja vastu, mille ta tasaarvestab hageja nõudega.

§ 197

lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist, ja lg 2 järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

§ 198järgi tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.

Vaidlust ei ole, et kostja on esitanud hagejale 04.09.2017 tasaarvestuse avalduse, kuid vaidlus oli selle üle, kas kostjal on nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole otsuses tuvastanud kostja nõude aluseks olevaid asjaolusid ega analüüsinud hageja vastuväiteid kostja nõudele, s.t. tuvastamata on tasaarvestuse materiaalsed eeldused.

  1. Kostja tõi esile, et hageja nõude aluseks oleva töövõtulepingu täitmiseks andis ta hagejale üle torusid enam kui oli vajalik töö tegemiseks ja hageja jättis talle tagastamata 151 m torusid. Torud anti kostja poolt hagejale üle 07.03.2017 saatelehega nr
  2. Kostja vastas hageja 15.05.2017 nõudekirjale töö eest tasu saamiseks (tl 35) 19.05.2017, teatades, et hagejal tuleb tagastada torusid 167 m, mille maksumus on 2588,50 eurot (tl 34). 04.09.2017 esitas kostja hagejale e-kirjas avalduse, milles tasaarvestas hageja tasu nõude oma nõudega 2808,60 euro saamiseks hagejalt (tl 49). Samal kuupäeval on kostja esitanud hagejale arve nr M00090 2808,60 euro tasumiseks (tl 48). Hageja vaidles kostja nõudele vastu, väites, et ta sai kostjalt materjali koguses, mis oli vajalik töö tegemiseks ja kõik ülejäägid on kostjale tagastatud. Hageja väitis, et ta ei ole saanud 07.03.2017 saatelehe nr 349 alusel kostjalt torusid ja talle ei ole teada isik, kes on alla kirjutanud saatelehele. Kostja esitas hagejale tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud pärast 15.05.2017 pretensiooni saamist. Enne seda ei ole kostja hagejale väitnud, et tal on torude tagastamise või nende väärtuse hüvitamise nõue.
  3. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tasaarvestuse vastuväite korral tuleb kohtul tuvastada selle aluseks olevad asjaolud, kas need on tõendatud ja millise õigusakti järgi kuulub nõue rahuldamisele. Kolleegium leiab, et kostja tasaarvestuse nõude lahendamise osas ei vasta maakohtu otsus TsMS § 436 lg 1 ja § 438 lg 1 nõuetele. Maakohtu otsusest ei tulene isegi seda, 5

(6)Tsiviilasi nr: 2-17-111830 millise õigusnormi järgi oli kostjal õigus nõuda hagejalt väidetavalt tagastamata jäetud materjali hüvitamist. Maakohus ei ole kaalunud hageja vastuväiteid ega neist lähtudes selgitanud pooltele tõendamiskoormist.
  1. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on maakohus jätnud välja selgitamata ja hindamata kostja tasaarvestatava nõude aluseks olevad asjaolud. Ainuüksi kostja arvest, mille ta saatis 04.09.2017 hagejale, ei teki hagejale kohustust tasuda väidetavalt tagastamata jäetud materjali eest. Maakohus ei ole analüüsinud, milline õigussuhe oli poolte vahel ega hinnanud hageja vastuväiteid materjali saamise kohta kostja poolt väidetud mahus. Nii ei ole maakohus otsuses käsitlenud poolte väiteid puutuvalt saatelehte nr 349, mille osas hageja väitis, et isik, kes sellele andis allkirja kauba kättesaamise kohta, on hagejale tundmatu.
  2. TsMS § 392 lg 1 p 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 230 lg 2 järgi võib kohus teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Maakohus ei ole eelmenetlust läbi viies pooltele selgitanud vajadust esile tuua asjaolusid ja tõendada neid, mh seda, et hageja vastuväite korral kostja väitele 522 m torude üleandmise kohta saatelehe nr 349 alusel tuleb kostjal esile tuua, kellele ta torud üle andis ja kes on saatelehel märgitud isik „V. Kruze 612 BGK“. Maakohus seda kostjale selgitanud ei ole. Samuti ei ole kohus selgitanud hagejale vajadust tõendada oma väiteid, mh ka seda, et torude ülejääk oli minimaalne ja see anti kostjale üle.
  3. Kuna maakohus on jätnud osaliselt eelmenetluse ülesanded täitmata ning tasaarvestuse vastuväite osas asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastamata, siis tuleb asi saata tasaarvestuse vastuväite osas uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Eeltoodud osas asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
  4. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus tsiviilasja menetlus lõpetavas lahendis. . /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.