← Eesti

4-18-6237/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-6237 Kohtunik Andres Parmas Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. märtsi
  4. a määrus, millega jäeti XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist MP
  5. novembri
  6. a otsusele väärteoasjas nr 2302,18,009178 läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusaluse isiku XX (X, ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) kaitsja advokaat Indrek Kukk, määruskaebus RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Harju Maakohtu
  8. märtsi
  9. a määrus ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
  10. Määruskaebus rahuldada.
  11. Määrus on vastavalt VTMS §-le 198 lõplik ega kuulu edasikaebamisele.
  12. Mõista Eesti Vabariigilt XX kasuks välja 144 määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. eurot, sh käibemaks, ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Menetlusalune isik XX esitas
  14. novembril 2018 Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist MP
  15. novembri
  16. a otsusele väärteoasjas nr 2302,18,
  17. Vaidlustatud otsusega karistati XX liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 rikkumise eest 460 euro suuruse rahatrahviga ning LS § 223 lg 2 alusel võeti talt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks kuuks. Samuti karistati XX narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 rikkumise eest 400 euro suuruse rahatrahviga. XX palus kaebuses lõpetada väärteomenetlus NPALS § 151 lg 1 järgi väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel, samuti lõpetada väärteomenetlus LS § 223 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 või § 30 lg 1 p 1 alusel. 1

(5)
  1. Harju Maakohus määras
  2. detsembri
  3. a määrusega arutada XX kaebust avalikul kohtuistungil
  4. märtsil 2019 kell 12.00 Harju Maakohtu saalis nr
  5. Kohus kutsus kohtuistungile kaebuse esitaja XX, kohtuvälise menetleja, tunnistajad ja kaitsja. Kohus märkis, et kaebuse esitaja ilmumine kohtuistungile on kohustuslik.
  6. XX kaitsja esitas Harju Maakohtule
  7. märtsil 2019 kell 11.47 tõendid, millest nähtub, et XX-l on probleeme tervisega. Seetõttu palus kaitsja kohtuistung edasi lükata või alternatiivselt arutada asja VTMS § 126 kohaselt menetlusaluse isiku osavõtuta. 4.
  8. Harju Maakohtu
  9. märtsi
  10. a kohtuistungi protokollist nähtub, et XX ei ilmunud kohtuistungile. 4.
  11. Kuigi XX-l on esitatud tõenditest nähtuvalt tervisega probleeme, palus kohtuväline menetleja jätta kaebuse läbi vaatamata. Menetleja märkis, et isikule oli kohtuistungi toimumise aeg ja koht teada. 4.
  12. Kaitsja Indrek Kukk palus kohtuistung mõjuva põhjuse esinemise tõttu edasi lükata. Alternatiivselt palus kaitsja arutada kaebust XX osavõtuta.
  13. Harju Maakohus jättis
  14. märtsi
  15. a määrusega XX kaebuse VTMS § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus märkis, et XX ja tema kaitsja said kohtukutsed kätte. Kutses oli märgitud, et kaebuse esitaja ilmumine kohtuistungile on kohustuslik ja et kaebuse esitanud isiku ilmumata jätmise korral võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata. XX kohtuistungile ei ilmunud. Kuivõrd XX vaidlustas kaebuses sisuliselt kõik sündmuse tehiolud, pidas kohus tema kohtuistungil osalemist obligatoorseks ega pidanud võimalikuks kaebust menetlusaluse isiku osavõtuta läbi vaadata. 5.
  16. Maakohus märkis, et Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 1-16-8467 selgitanud, et tervishoiuteenuse all mõeldakse sellist arsti poolt osutatavat teenust, mis võimaldab kindlaks teha isiku tervisliku seisundi ajal, mil ta on kohustatud ilmuma menetleja juurde (kohtuistungile). See tähendab, et arstil peab olema võimalik veenduda, et isik on tõepoolest raskelt haigestunud ja see takistab tal kohtuistungil osalemist. Sellist järeldust toetab ka Tervise- ja tööministri määruse „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku haigestumise või terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse või lähedase isiku ootamatu raske haiguse korral vormistatava tõendi väljaandmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri (seletuskiri). Praegu kehtiva regulatsiooni eesmärk oli luua alused kohtule sellise tõendi esitamiseks, mis võimaldab selle esitamist kohtuistungilt puudumist tingiva takistuse ilmnemise ajal, mitte tagantjärele. Eeltoodut kinnitab ka Tervise- ja tööministri määruse § 1 lg-s 2 nimetatud tõendite loetelu. Selle kohaselt käsitletakse tõendina määruse tähenduses väljavõtet tervisekaardist, haigusloo epikriisi, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaarti, väljavõtet hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa. Tegemist on dokumentidega, mida on raviarstil võimalik välja anda koheselt pärast isiku läbivaatust või raviteenuse osutamist ja selle kohta kande tegemist nimetatud dokumentidesse. 2
(5)5.
  1. XX kaitsja kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et menetlusalune isik viibis
  2. märtsil 2019 kell 10.00-10.30 hambavaluga hambaarsti vastuvõtul ja sai esmaabi – talle paigutati hambale ajutine täidis. Tõendist ei nähtu, et peale esmaabi osutamise lõpetamist oleks XX-l jätkunud selline valu, mis oleks takistanud tal kohtuistungil osalemist kell 12.
  3. Samas nähtub tõendist asjaolu, et patsiendil on plaanis ära sõita, mistõttu ei saa ta enne
  4. märtsi 2019 arsti vastuvõtule minna. Kohus pidas ilmselgeks, et kui XX saab ära sõita, siis ei ole valu selline, mis takistaks tal reisimist ja sellest tulenevalt ka kohtuistungist osavõttu. Tõendist nähtub hambaravi osutamine ja arsti hinnang, et isik ei saa kohtuistungile ilmuda. Sümptomid, mille põhjal hambaarst sellise diagnoosini jõudis ja mille põhjal kohus saaks hambaarsti järelduste põhjendatust kontrollida, puuduvad. Kohus pidas eluliselt usutavaks, et hambaarsti vastuvõtul sai XX sellist abi, mis vähendab või välistab hambavalu täiesti. Kui hambavalu oleks väga tugev, ei sooviks XX uut arsti aega oodata kaks nädalat, kuna käib vahepeal reisil. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et esitatud tõenditest ei nähtu, et tegemist oleks olnud sellise raske haigusega, mis takistaks istungile ilmumist. Samuti ei nähtu tõendist haigustunnuseid, mis võimaldaksid XX terviseseisundit hinnata raskeks, nagu seda eeldab KrMS § 170 lg 2 p 3 ja VTMS §
  5. Hambavalu võib esineda nii kergemal kui raskemal kujul, kuid kohus pidas eluliselt usutavaks, et peale esmaabi osutamist oli hambavalu vaibunud.
  6. XX kaitsja esitas Harju Maakohtu
  7. märtsi
  8. a määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Kaitsja osales Harju Maakohtu
  9. märtsi
  10. a kohtuistungil ja palus kohtuistung VTMS § 125 lg 1 alusel edasi lükata või alternatiivselt arutada asja VTMS § 126 lg 21 kohaselt ilma XX osavõtuta. Kohus ei rahuldanud kaitsja taotluseid ja jättis kaebuse läbi vaatamata. Sellega rikkus maakohus VTMS § 126 lg
  11. Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et kohus oleks pidanud lükkama kaebuse arutamise edasi. 6.
  12. Maakohus viitas oma määruses Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 1-16-8467, kuid nimetatud lahend ei ole avalikult kättesaadav. Kaitsja märgib, et ringkonnakohtu praktika ei ole KrMS § 2 kohaselt kriminaalmenetluse õiguse allikaks. Tegemist on avaldamata õigusega, millele ei tohiks viidata, sest see läheb vastuollu Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 3 lg 2 viimase lausega ja KrMS § 3 lg-ga
  13. Kaitsja ei nõustu ringkonnakohtu lahendis märgituga ja peab ilmseks, et samal päeval vahetult enne istungit osutatud tervishoiuteenust osutaval arstil tekib selge seisukoht patsiendi tegelikust tervislikust seisundist ja seda ei väära mitte ühegi mittemeditsiinilise haridusega isiku arvamus. Kohtu seisukohta, et esmaabi osutamise järgselt peab isikul viivitamatult valu kaduma, peab kaitsja küüniliseks. Kuigi XX-le manustati valuvaigisteid ja alustati hambanärvi suretamisega, ei tähenda see valu viivitamatut kadumist. Samuti ei tähenda valu medikamentidega kontrolli alla saamine, et isikul oleks välistatud töölähetusse sõitmine ning seetõttu järgnevate raviprotseduuride edasilükkamine. 6.
  15. märtsi
  16. a õhtul edastas XX kaitsjale täiendava tõendi, mille kohaselt osutati talle erakorralist meditsiinilist abi ajavahemikul 10.00-11.
  17. Seega ei oleks ta isegi parima tahtmise juures jõudnud kell 12.00 alanud kohtuistungile, rääkimata kestvast valust ning meditsiinilisest sekkumisest tingitud probleemidest kõne artikuleerimisel. 3
(5)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja väärteotoimiku materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada.
  2. Asja materjalide kohaselt saatis XX kaitsja Harju Maakohtule
  3. märtsil
  4. a kell 11.47, s.o vahetult enne kohtuistungi toimumist tõendid selle kohta, et menetlusalusel isikul on tervisega probleeme (tl 25-30). Seejuures nähtub SA Tallinna Hambapolikliinik tasulise teenuse arvest nr 201914117 hambaravi maksumus (tl 25). Hambaarsti visiidi kirjelduse kohaselt oli XXl xxx. Talle teostati pinnaanesteesia, injektsioonianesteesia, pulbiruum kaeti ning pandi ajutine täidis. Kirjeldusest nähtub, et XX tuli tugeva valu kaebusega. Uus hambaarsti aeg määrati XX-le
  5. märtsiks 2019, kuna ta sõidab vahepeal ära. Visiidi kirjelduse lõpus on hambaarsti märge selle kohta, et patsient ei ole võimeline samal päeval, s.o
  6. märtsil 2019 kohtuprotsessis osalema (tl 26). SA Tallinna Hambapolikliinik tõendi kohaselt viibis XX esmaabi arsti vastuvõtul
  7. märtsil 2019 kell 10.00-10.
  8. Tõendile on märgitud, et patsiendil oli metsik valu (tl 27). XX ravikaardilt nähtub hambaravi tegemine (tl 28). Samuti nähtub kohtutoimikust asjaolu, et
  9. märtsil 2019 kell 12.00 toimunud kohtuistungil palus kaitsja istung mõjuva põhjuse, s.o menetlusaluse isiku terviseprobleemide tõttu edasi lükata. Alternatiivselt palus kaitsja arutada kaebust XX osavõtuta.
  10. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja maakohtule enne kohtuistungi toimumist edastatud tõenditest nähtuvalt oli XX-l tugev hambavalu. Ta pöördus seetõttu kohtuistungi toimumise päeva hommikul, s.o
  11. märtsil 2019 Tallinna Hambapolikliiniku esmaabi arsti vastuvõtule ja viibis seal kell 10.00-10.
  12. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et hambaarsti visiidi kirjelduses sisaldus hambaarsti hinnang selle kohta, et patsient ei ole võimeline samal päeval kohtuistungil osalema. Ringkonnakohtule on esitatud täiendav tõend selle kohta, et XX viibis Tallinna Hambapolikliiniku vastuvõtul kell 10.00-11.30 ja et patsient ei ole võimeline osalema kohtuprotsessis. Nende tõenditega on leidnud kinnitust asjaolu, et XX-l esines
  13. märtsi
  14. a kell 12.00 kohtuistungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus.
  15. Maakohus on oma määruses viidanud põhjendatult seletuskirja eesmärgile ning Terviseja tööministri määruse § 1 lg-s 2 sedastatule, kuid jättis seejuures ekslikult tähelepanuta, et XX kohtule esitatud tõendid vastavad seletuskirjas ja määruses toodud nõuetele. Ringkonnakohus märgib, et arutataval juhul on XX esitanud maakohtule just sellised tõendid, mida saab esitada kohtuistungilt puudumist tingiva takistuse ilmnemise ajal, mitte tagantjärele. Menetlusalune isik esitas kohtule muuhulgas hambaravikaardi väljavõtte ja visiidi kirjelduse. Tegemist on dokumentidega, mille raviarst andis välja koheselt pärast isiku läbivaatust ja raviteenuse osutamist ning selle kohta kande tegemist nimetatud dokumentidesse. Maakohtule esitatud tõendite pinnalt on võimalik kohtul kontrollida, et menetlusalusel isikul olid probleemid hambavaluga, valu oli tugev ja talle osutati hambaravi esmaabi arsti juures. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et hambaarsti visiidi kirjelduses sisaldub ka hambaarsti märge selle kohta, et raviteenust osutanud arsti hinnangul ei olnud patsient võimeline samal päeval kohtuprotsessis osalema. Samasisuline märge sisaldub ka ringkonnakohtule esitatud täiendavas tõendis. 4
(5)Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et samal päeval vahetult enne kohtuistungit osutatud tervishoiuteenust osutaval arstil tekib selge seisukoht patsiendi tegelikust tervislikust seisundist. Kohtul puudub alus arsti arvamuses kahelda. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga ka selles, et kuigi XX-le manustati valuvaigisteid, ei pruugi see tähendada, et valu kaob viivitamatult. Samuti ei ole välistatud see, et injektsioonianesteesia kasutamise järgselt võis isikul esineda probleeme kõne artikuleerimisel. Ainuüksi asjaolust, et XX-le määrati uus hambaarsti aeg
  1. märtsiks 2019, kuna ta sõidab vahepeal ära, ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et menetlusalune isik oli pärast esmaabi arsti vastuvõttu võimeline koheselt kohtuistungile ilmuma. Infot selle kohta, millal menetlusalune isik pidi ära sõitma, kohtul ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtule esitatud tõendid vastavad KrMS § 170 lg 2 p 3 ja VTMS § 2 nõuetele. Samuti viitavad tõendites olevad asjaolud sellele, et XX-l esines kohtuistungile ilmumiseks mõjuv takistus ning ta teavitas sellest maakohut juba enne kohtuistungi toimumist.
  2. Harju Maakohus, jättes XX kaebuse VTMS § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata, rikkus XX õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja otsust, mis on käsitatav ebaseadusliku kohtulahendi kaasa toonud väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes. VTMS § 148 p 3 kohaselt on see kohtumääruse tühistamise aluseks, tuues VTMS § 152 järgi kaasa väärteoasja saatmise esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises koosseisus.
  3. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 194 lg-st 3, § 148 p-st 3, § 150 lg-st 2, §-st 152, tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
  4. märtsi
  5. a määruse XX kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta, saadab väärteoasja Harju Maakohtule menetlemiseks teises kohtukoosseisus ja rahuldab määruskaebuse.
  6. Kaitsja esitas taotluse hüvitada menetlusalusele isikule määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 144 eurot (koos käibemaksuga). Taotlusele lisatud arve kohaselt seisnes osutatud õigusabiteenus määruskaebuse koostamises, milleks kulus kaitsjal üks tund. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tehtud toimingud määruskaebemenetluses vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on kaitsja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) mõistliku suurusega. KrMS § 186 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.