KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-3943 Ts

) § 63 lg 1).

ei näe ette uute korterühistute asutamist läbi jagunemiskande. MÄÄRUSKAEBUS

1. Avaldaja esitas
2. märtsil 2019 vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja kandeavaldus rahuldada. Avaldaja palub jagunemiskande teha mittetulundusühingute seadusest (MTÜS) koosmõjus

§ 63lg-ga 1 lähtudes.

Avaldaja eesmärgiks on moodustada kaks eraldi kinnisasja kahe eraldi korteriühistuga. Jagunemise põhjuseks on asjaolu, et korteriühistu koosneb kahest erineva suurusega majast ja mõlema maja korteriomanikel on erinevad nägemused kinnisvara haldamisest ja renoveerimisest. MENETLUSE EDASINE KÄIK

1. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle
2. märtsil 2019 TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Pärnu Maakohtule.
3. Pärnu Maakohus jättis
4. märtsi 2019 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on korteriühistute registri suhtes võimalik kohaldada mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kohta õigusaktides sätestatut vaid juhul kui

ist ei tulene teisiti (

§ 63lg 1).

Korteriühistu registrikaardile kantavate andmete loetelus (

§ 63

lg 4) ei sätestata korteriühistu jagunemist, mistõttu ei ole võimalik jagunemiskande tegemisel tugineda MTÜS § 89 p-le 11. Selleks, et avaldajal oleks võimalik saavuta kahel kinnistul kaks eraldiseisvat korteriühistut, tuleb avaldajal lõpuni viia kinnisasja jagamise toimingud ning seejärel luuakse vastavalt

§-le 2 kinnisasja omaniku jagamisavaldusega korteriomandid ja korteriühistu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 tühistada. Asi tuleb saata Tartu Maakohtu registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
2. Avaldaja palub korteriühistu jagunemist selliselt, et registrisse kantakse kaks uut korteriühistut. Avaldaja jagunemiskanne jäeti registrisse kandmata, sest kohtunikuabi arvates ei näe

ette võimalust korteriühistu jagunemiseks. 8. Kolleegiumi hinnangul on kohtunikuabi ekslikult leidnud, et praeguses asjas ei kohaldu MTÜS §-s 65 sätestatud jagunemise regulatsioon. Seetõttu on jätnud kohtunikuabi teised kande tegemise eeldused kontrollimata, mistõttu tuleb asi saata uueks lahendamiseks tagasi registriosakonnale. Kuni

-i jõustumiseni kehtinud korteriühistuseadus (KÜS) võimaldas korteriühistu jagunemist. Ringkonnakohtu hinnangul

-i regulatsioon selles osas muudatusi ette ei näe ning korteriühistu jagunemine on jätkuvalt võimalik MTÜS § 65 alusel. Sellist võimalust tuleb jaatada olukordades, kus ühel kinnisasjal asub mitu elamut ning eesmärk on kinnisasja jagamine selliselt, et iga elamu asuks iseseisval kinnisasjal. Kui kinnisasja jagamine on võimalik, siis peab olema võimalik samal viisil kinnisasjaga ka korterühistu jagunemine. Korteriühistu jagunemine tagab võlausaldajate ja ka jagunemises osalevate korteriühistu liikmete kaitse, sest jaguneva mittetulundusühingu kohustuste ees vastutavad jagunemises osalevad mittetulundusühingud solidaarselt ning jagunemislepinguga saab kokku leppida solidaarvõlgnike omavahelises suhtes (MTÜS § 73). 9. Kolleegium märgib, et korteriühistu jagunemine ei ole võimalik, kui jagunemise teel tekkivad korteriühistud asuvad samal kinnisasjal. Korteriühistu jagunemine on lubatud üksnes 2

§ 1lg-d 2 ja 4).

Korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 4 sätestas analoogselt kehtiva

§ 1lg-ga 2, et korteriomandid peavad olema ühe kinnisasja piires.

Kinnisomandi korteriomanditeks jagamisel tekib samal ajal ka korteriühistu, mille liikmeteks on kõik korteriomanikud ja mille kaudu nad ühist kinnisasja majandavad. 10. Praeguses asjas on maakatastri andmetel kinnisasja jagamine võimalik, sest moodustatud on kaks katastriüksust. Avaldaja väitel on kinnisasja jagamine takistatud olemasoleva korteriühistu jagunemise küsimuse tõttu. Kolleegium selgitab, et korteriühistu jagunemisel tuleb lähtuda

§-st 6, mis reguleerib korteriomandite kinnistamist ja korteriühistu registrikaardi avamist. Arvestada tuleb, et kandeid eri registritesse teevad kohtu erinevad osakonnad (kinnistusraamatu pidaja ja korteriühistute registri pidaja) ning tehniliselt ja töökorralduslikult tuleb tagada, et kannete tegemise viivitus kujuneks minimaalseks. Ringkonnakohtule pole teada, kas kinnistusraamatu pidajale on avaldaja poolt esitatud kinnisasja jagamise kohta kinnistamisavaldus ning kas see on edastatud korteriühistute registri pidajale. Seetõttu tuleb kohtunikuabi määrus tühistada ja asi saata Tartu Maakohtu registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks.

1. Määruskaebuse rahuldamise tõttu võib avaldaja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda ringkonnakohtusse esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda.
2. Tulenevalt TsMS §-st 599 ei saa määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest 3