a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5840 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 7 (seitse) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Meelis Miiterile pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Meelis Miiter on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 03.08.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5840
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 7 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati Meelis Miiterile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.07.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5045 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust, võrra ning mõisteti Meelis Miiterile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 6 kuud 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendati Meelis Miiterile mõistetud vangistus 567 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrati Meelis Miiterile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest alates, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.
lg 4 alusel oli Meelis Miiter kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 alusel kohustati Meelis Miiterit käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi,
lg 2 p 5 alusel alluma alkoholismivastasele ravile vastavalt arsti ettekirjutusele ja
Üldkasuliku töö teostamiseks määrati Meelis Miiter elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Meelis Miiteri kriminaalhooldus algas 22.08.2018 ja lõppeks 22.08.
lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on erakorralises ettekandes seisukohal, et kohtulahendiga määratud alkoholi tarvitamise keelu järjepidev rikkumine annab aluse karistuse täitmisele pööramiseks ning selline taotlus on kohtule ka esitatud. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Meelis Miiter kannab karistust kuriteo eest, mille olulisimaks riskiteguriks on alkoholi tarvitamine. Iseseisvalt ei ole ta tulnud toime alkoholist loobimisega ja kuna see on viinud katseajal uue kuriteo toimepanemiseni, on vastava kohustuse lisamine olnud ilmselt üheks eelduseks, et isik saaks jätkata karistuse kandmist vabaduses. Vaatamata määratud kontrollnõuetele ja kohustustele ei ole Meelis Miiter alkoholist loobunud. Probleemid alkoholi tarvitamise keelu täitmisega tekkisid süüdimõistetul üsna kriminaalperioodi alguses, esimene rikkumine on fikseeritud 07.10.2018 (kriminaalhooldus algas 22.08.2018). Formaalselt on süüdimõistetu täitnud kohustuse alluda alkoholiravile, kuid sisuliselt ta ravile allunud ei ole, vaid on alkoholi tarvitamist jätkanud ka alkoholismivastase ravi ajal. Vaatamata kohtuotsusega määratud keelule, tarvitas süüdimõistetu viimati alkoholi päev enne kohtuistungit. Lisaks ei ole süüdimõistetu võimaldanud kontrollida lisakohustuse täitmist – ta ei olnud elukohas kriminaalhooldajale kättesaadav ja enda tegelikku asukohta ei avaldanud. Meelis Miiteri selline käitumine näitab selgelt, et tal puudub tahe oma probleemiga tõsiselt tegeleda ja seetõttu püsib tema puhul ka suur oht uute süütegude toimepanemiseks. Süüdimõistetule on korduvalt selgitatud kohtuotsuse ning sellega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kuna senini kohaldatud meetmed ei ole Meelis Miiterile soovitud mõju avaldanud, on karistuse eesmärke tema puhul võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul sooritamata 487 tundi üldkasulikku tööd.
lg 6 tulenevalt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on Meelis Miiteril karistuseks mõistetud vangistusest üldkasuliku tööga kandmata 487 päeva vangistust, mis on 1 aasta 4 kuud 7 päeva vangistust. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.