← Eesti

1-18-5840/11

Obsah (5)§ 69§ 424§ 68§ 65§ 75

Kriminaalasi nr 1-18-5840 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2019 Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 07.03.2019) Kriminaalasja number 1-18-5840 Kohtunik Liivi Lo

§ 69lg 6 alusel pöörata täitmisele Meelis Miiterile Tartu Maakohtu 03.08.2018.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5840 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 7 (seitse) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Meelis Miiterile pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Meelis Miiter on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 03.08.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5840

§ 424

lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 7 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Meelis Miiteri kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.06.- 1

(3)11.06.2018. a, s.o 3 päeva. Meelis Miiteri ärakandmata karistuse suuruseks loeti 6 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Meelis Miiterile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.07.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5045 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust, võrra ning mõisteti Meelis Miiterile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 6 kuud 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati Meelis Miiterile mõistetud vangistus 567 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrati Meelis Miiterile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest alates, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.

§ 69

lg 4 alusel oli Meelis Miiter kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati Meelis Miiterit käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi,

§ 75

lg 2 p 5 alusel alluma alkoholismivastasele ravile vastavalt arsti ettekirjutusele ja

§ 75lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel.

Üldkasuliku töö teostamiseks määrati Meelis Miiter elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Meelis Miiteri kriminaalhooldus algas 22.08.2018 ja lõppeks 22.08.

  1. Kriminaalhooldusametnik esitas 04.02.
  2. a Meelis Miiteri kohta erakorralise ettekande, kuna süüdimõistetu ei täida kohtuotsusega määratud alkoholi tarvitamise keeldu. Rikkumised on fikseeritud 07.10.2018 (alkoholijoove 1,818mg/l), 06.11.2018 (alkoholijoove 0,423 mg/l). ja 22.01.2019 (alkoholijoove 0,388 mg/l). Kriminaalhooldusametnik kahel korral reageerinud rikkumisele hoiatusega ning rääkinud tagajärgedest, mis saabuvad, kui isik ei täida talle määratud kohustusi. Rikkumisi on Meelis Miiter põhjendanud vajadusega rahustada närve pärast elukaaslasega tülitsemist, tahtmisega veidi alkoholi tarvitada ning naabrimehe sünnipäeva tähistamisega. Üldkasuliku töö tunde on Meelis Miiter sooritanud. Kõrvalekalded ajakavast on tekkinud seoses terviseprobleemidega. Süüdimõistetu esitas 07.12.
  3. a kriminaalhooldusametnikule arstitõendi, mille kohaselt pidi ta trauma järgselt hoiduma füüsilisest koormusest ning käima taastusravis. Sellest tulenevalt lubati tal detsembris üldkasuliku töö tunde mitte sooritada. 22.01.2019 esitas hooldusalune ametnikule töövõime hindamise otsuse osalise töövõime kohta. Korduvate alkoholi tarvitamise keelu rikkumiste tõttu ei näe ametnik võimalust kriminaalhoolduse jätkamiseks ning tegi ettepaneku pöörata Meelis Miiterile mõistetud karistuse kandmata jäänud osa, so 511 tundi üldkasulikku tööd, mis on 1 aasta 5 kuud 1 päev vangistust, täitmisele. Kohus pidas kohtuistungi 07.03.
  4. Meelis Miiter tunnistas rikkumisi ja selgitas, et ta on 35 aastat alkoholi tarvitanud. Alkoholi tarvitamist on jätkanud ka ravi ajal. Saab aru, et peab loobuma, kuid ei suuda. Üldkasulikku tööd ei saanud teha kaelavigastuse tõttu. Alkoholi tarvitamine on vähenenud, kuid viimati tarvitas päev enne kohtuistungit. Kriminaalhooldajana võttis kohtuistungist osa Piret Avi. Kriminaalhooldaja andis ülevaate Meelis Miiteri senisest kriminaalhooldusest. Pärast erakorralise ette kande esitamist ei ole alkoholi tarvitamist fikseeritud. Kriminaalhooldusalusele on otsitud üldkasuliku töö tegemiseks kergemaid töid, kuna tema tervis ei luba raskemaid töid teha. Veebruaris tegi kõik üldkasuliku töö tunnid ära, alkoholi tarvitamine on vähenenud. Eile, 06.
  5. taheti kontrollida alkoholi tarvitamise keelu täitmist süüdimõistetu elukohas, kuid see ei õnnestunud, kuna Meelis Miiterit ei viibinud kodus. Väidetavalt oli ta Tartus, kuid asukohta ei avaldanud. Sooritatud on 80 tundi üldkasulikku tööd, 487 tundi on sooritamata. Kriminaalhooldusametnik jäi selle juurde, et karistus tuleb täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametnik määrab uue registreerimisaja selliselt, et annab ise Meelis Miiterile kohtumääruse kätte. 2

(3)KOHTU SEISUKOHT

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on erakorralises ettekandes seisukohal, et kohtulahendiga määratud alkoholi tarvitamise keelu järjepidev rikkumine annab aluse karistuse täitmisele pööramiseks ning selline taotlus on kohtule ka esitatud. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Meelis Miiter kannab karistust kuriteo eest, mille olulisimaks riskiteguriks on alkoholi tarvitamine. Iseseisvalt ei ole ta tulnud toime alkoholist loobimisega ja kuna see on viinud katseajal uue kuriteo toimepanemiseni, on vastava kohustuse lisamine olnud ilmselt üheks eelduseks, et isik saaks jätkata karistuse kandmist vabaduses. Vaatamata määratud kontrollnõuetele ja kohustustele ei ole Meelis Miiter alkoholist loobunud. Probleemid alkoholi tarvitamise keelu täitmisega tekkisid süüdimõistetul üsna kriminaalperioodi alguses, esimene rikkumine on fikseeritud 07.10.2018 (kriminaalhooldus algas 22.08.2018). Formaalselt on süüdimõistetu täitnud kohustuse alluda alkoholiravile, kuid sisuliselt ta ravile allunud ei ole, vaid on alkoholi tarvitamist jätkanud ka alkoholismivastase ravi ajal. Vaatamata kohtuotsusega määratud keelule, tarvitas süüdimõistetu viimati alkoholi päev enne kohtuistungit. Lisaks ei ole süüdimõistetu võimaldanud kontrollida lisakohustuse täitmist – ta ei olnud elukohas kriminaalhooldajale kättesaadav ja enda tegelikku asukohta ei avaldanud. Meelis Miiteri selline käitumine näitab selgelt, et tal puudub tahe oma probleemiga tõsiselt tegeleda ja seetõttu püsib tema puhul ka suur oht uute süütegude toimepanemiseks. Süüdimõistetule on korduvalt selgitatud kohtuotsuse ning sellega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kuna senini kohaldatud meetmed ei ole Meelis Miiterile soovitud mõju avaldanud, on karistuse eesmärke tema puhul võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul sooritamata 487 tundi üldkasulikku tööd.

§ 69

lg 6 tulenevalt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on Meelis Miiteril karistuseks mõistetud vangistusest üldkasuliku tööga kandmata 487 päeva vangistust, mis on 1 aasta 4 kuud 7 päeva vangistust. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.