1-18-2386/21

1 Kriminaalasi nr 1-18-2386 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-2386 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Artjom Semjonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ARTJOM SEMJONOV, isikukood 39605033751, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht puudub Karistuse kandmise algus 28.01.2016 ja lõpp 28.07.2020 RESOLUTSIOON Jätta ARTJOM SEMJONOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.01.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Artjom Semjonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Artjom Semjonov kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 21.03.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-2386 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Artjom Semjonov tunnistati süüdi KarS § 185 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Artjom Semjonovile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 01.03.2017 otsusega mõistetud vangistusega 3 aastat 7 kuud ja 23 päeva ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Artjom Semjonovile liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Moodustatud liitkaristuse karistusaja alguseks loeti 28.01.
2. 2 Artjom Semjonovit on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Kuriteod on varieeruvad. Varasemalt on teda karistatud varguse, väljapressimise, ähvardamise ja süütamise eest. Kuritegude põhjuseks oli majandusliku kasu saamine. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine ning grupi mõju. Praegune kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja ka enda varustamiseks narkootiliste ainetega. Perioodil 29.02.-29.05.2016 töötas kinnipeetav majandustöödel koristajana, alates 27.10.2017 on ta köögitööline. 08.12.2016 toimus isikuga vestlus erinevatel teemadel. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening. Toimunud on nimetatud sotsiaalprogrammides omandatud teadmiste kinnistamine. Ajavahemikul 05.07.-23.09.2016 osales isik riigikeele A1 taseme kursustel. Kinnipeetav ei ole enda sõnul võimeline eesti keelt õppima. Ajavahemikul 01.09.2016-24.03.2017 õppis isik abikoka erialal, mis jäi pooleli. Kinnipeetav on viibinud täiskasvanute SRS osakonnas, osalenud Corrigo ja AN tugigrupis, koerateraapias. 28.01.2019 toimus isiku vabanemiseelne nõustamine. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 4 kuud vangistust. Kinnipeetav elas aadressil xxxx koos ema ja vanaemaga. Hiljem vahetult enne vangistust elas üksinda. Isiku vanaema suri xxxx. aastal. Ema suhtes on isik toime pannud kuriteo oma elukohas. Varasemalt kutsus isik enda juurde pidevalt sõpru, kellega koos jõi alkoholi ning tarvitas narkootikume. Isik on ähvardanud ka oma naabreid tapmisega. Ka viimase kuriteo pani isik toime oma elukohas. Vabanemise korral avaldas isik soovi minna elama oma ema juurde aadressile xxxx. Kriminaalhooldaja kodukülastuse käigus oli ema seisukohal, et poeg peaks oma reaalse vangistuse lõpuni ära kandma ning kui ta soovib ikkagi ennetähtaegselt vabaneda, siis on tal võimalik taotleda sotsiaalpinda ja asuda elama omaette. Ema ei ole nõus vabanemise korral pojale elukohta tagama. Vangla on andnud isikule SA Narva Linnaelamu kontaktid, kuhu pöörduda ning pakkunud rehabilitatsioonikeskuse võimalust, kuid isik on arvamusel, et soovib vanglas olla kuni karistusaja lõpuni. Seega puudub Artjom Semjonovil elukoht ning vabanemise korral on tal võimalik kasutada sotsiaalhoolekandekeskuse teenuseid, mis pakub sotsiaalabi, öömaja- ja varjupaigateenust. Isikul on võimalik taotleda ka KOV-ist sotsiaalkorterit. Kinnipeetav õppis 1.-
3. klassini Narva
4. keskkoolis lihtsustatud õppekava järgi. Seejärel õppis Narva Kutsehariduskeskuses ehituse erialal. Kool jäi pooleli, kuna avastas enda jaoks, et antud eriala ei sobi talle (kohal käis 1 kuu). Kutsehariduse omandamisest isik eriti huvitatud ei ole, eelistab pigem töötada ja raha teenida. Enne vangistust sai isik enda sõnul töövõimetuspensioni 230 eurot ning materiaalselt toetas ema. Töövõimetuspensioni kulutas esimestel päevadel korteri eest maksmiseks ning narkootikumide ja alkoholi ostmiseks. Samuti võttis narkootikumide ostmiseks pidevalt tuttavatelt laenu. Tulude ja kulude tasakaalus hoidmiseks vajab isik toetust ja abi. Isik omab mitteametlikku töökogemust ehitusel. Enne vangistust isik ei töötanud. Ema toetab kinnipeetavat materiaalselt ka vanglas. 27.12.2018 seisuga puuduvad K-Raha andmetel täitmata nõuded, vabanemisfondis on 1272,84 eurot. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral isikul garanteeritud töökohta ei ole. Vabanemise korral tuleks isikul ennast arvele võtta Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed toetused ja teenused. Kinnipeetav on vallaline, lapsi ei ole. Lähedasteks on ema L S ja tädi O S. Suhted emaga olid pingelised, sest pidevalt tekkisid omavahelised konfliktid. Isik pani ema suhtes toime kuriteo (väljapressimise). Isiku väitel olid tema suhtlusringkonnas probleemse käitumisega tuttavad, 3 kellest osa on kriminaalkorras karistatud. Vangistuse jooksul on ema osalenud pikaajalistel kokkusaamistel ning kinnipeetav käis motivatsioonisüsteemi raames ema juures kodukülastusel. Ema toetab isikut ning võimalusel aitab materiaalselt, nad suhtlevad pidevalt telefoni teel. Kinnipeetav ei hoolinud oma tegude tagajärgedest ning probleemide lahendamiseks kasutas õigusvastaseid meetodeid. Artjom Semjonov on kuritegusid toime pannud teiste kinnipeetavate surve all, mis näitab tema mõjutatavust. Vabaduses on riskifaktoriks edasised suhted kuriteokaaslastega. Kinnipeetav alustas alkoholi tarvitamist 7aastaselt. Väidetavalt isa sundis, kuna Artjom hakkas suitsetama ja seega oli valmis ka alkoholi tarvitama. Karistusregistri andmetel on korduvalt karistatud AS § 71 korras, viimati
5. aastal. Isikul esines alkoholi kuritarvitamist. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus ja kanepisõltuvus. Enne vangistust tarvitas isik kanepit iga päev stressi maandamiseks, kord kuus amfetamiini ning aeg ajalt ecstasyt. Isiku sõnul pani ta ema ähvardamise toime amfetamiini mõju all. Karistusregistri andmetel on viimane NPALS § 151 rikkumine
6. aastal. SRS osakonda paigutamine motiveeris isikut mitte tarvitama sõltuvusaineid ning eelistama karsket elustiili. Isikul on vaimne puue ning talle oli määratud xxxx töövõimetus kuni 30.11.
7. Kinnipeetav on olnud xxxx ravil. Isikul esinevad psühhiaatrilised probleemid, ta on madala enesehinnanguga ja kergesti mõjutatav. Vanglas on korduvalt esinenud suitsiidikatseid, viimati
8. aastal. Isikul on hiljem tuvastatud ka kehavigastusi, kuid need pole sihilikud tervise kahjustamised, vaid tingitud isiku madalast tähelepanuvõimest ja ärevusest. Suitsiidikatsed olid tingitud sellest, et isik sattus vanglas uuesti kokku teda seksuaalselt väärkohelnud isikutega. Olles kriminaalhooldusel, oli isik suunatud pereterapeudile projekti raames, kuid perekond keeldus projektis osalemast. Isiku psühhiaatrilised probleemid võivad viia kuritegude toimepanemiseni. Lapsepõlve psühhotrauma tõttu võib isik reageerida tühistele asjadele väga ettearvamatult. Stressitaluvus on väga madal. Psühhiaatri andmetel oli isiku vanglasse saabumise esimene poolaasta keeruline. Kinnipeetav viibis 3 kuud meditsiiniosakonnas ning sai regulaarselt psühhiaatrilist ravi ja psühholoogilist nõustamist. Praegu on isiku psüühiline tervis stabiilne. Kinnipeetav on korduvalt kasutanud vägivalda teiste suhtes. Ema väitel on poeg konfliktolukordades korduvalt kaotanud enesevalitsuse, mis viitab impulsiivsusele. Kinnipeetav nõuab teistelt tähelepanu ja austust, kuid ei saa aru, et selline suhtumine peaks olema vastastikune. Isikul on eesmärk peale vabanemist tööle asuda ja hoiduda sõltuvusainetest. Isik õigustab oma käitumist erinevate asjaoludega (narkootikumide tarvitamine, depressioon, teiste surve, petmine). Kinnipeetav suhtub kriminaalhooldusesse negatiivselt, ta on rikkunud katseajal kohtu poolt määratud lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Vabaduses on suureks riskifaktoriks sõltuvusainete kuritarvitamine ning edasised suhted kuriteokaaslastega. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et Artjom Semjonov muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega, teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud elama seaduskuulekat elu. Kinnipeetav on vanglas sooritanud kuriteo, mida õigustab sellega, et teised kinnipeetavad ähvardasid teda ja ei olnud muud valikut. Isik saab aru, et käitus valesti ning on motiveeritud vabanemisel käituma õiguskuulekalt ning osalema rehabilitatsiooniprogrammides. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 61%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Artjom Semjonovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kui kohus leiab, et Artjom Semjonov tuleb vabastada vangistusest ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 28.07.2020 ning kohustada teda katseajal täitma KarS § 75 lg 2 pdes 2,21,4,7 sätestatud kohustusi. 4 Artjom Semjonov avaldas kohtuistungil, et ei ole valmis enne tähtaega vanglast vabanema. Ema arvab samuti, et ta peaks karistuse lõpuni kandma ning ei ole nõus teda enda juurde elama võtma. Nad suhtlevad emaga telefoni teel iga päev ning on olnud juttu, et kui ta vabaneb, siis püüab ta saada endale sotsiaalpinna, kuhu elama minna. Ta saab aru, et tingimisi enne tähtaega vabastamise eelduseks on alaline elukoht. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Artjom Semjonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Artjom Semjonovi ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Artjom Semjonov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Iseloomustusest nähtuvalt avaldas kinnipeetav soovi asuda vabanemisel elama ema juurde, kuid ema ei ole nõus poega enda juurde elama võtma. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et vabanemisel püüab ta saada endale sotsiaalpinna, kuhu elama minna. Eeltoodust tulenevalt puudub isikul vabanemisel alaline elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise tingimuseks. Seega, kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel elukoht, ei ole isiku vabastamine enne tähtaega käesoleval ajal võimalik. Täiendavalt märgib kohus, et kuigi kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, on tal karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasemast tingimuslikust karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis tagaks talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Enne vangistust isik ei töötanud, sissetulekuks oli enda sõnul töövõimetuspension ning teda toetas materiaalselt ema. Vabaduses kulutas raha narkootikumide ja alkoholi ostmiseks ning ka varem on ta toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kuigi isikul puuduvad tasumata nõuded ja vabanemisfondis on tal piisavalt raha, et esialgu majanduslikult toime tulla, püsib uue kuriteo toimepanemise risk olukorras, kus isik ei tule majanduslikult toime. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholi- ja kanepisõltuvus. Isik on küll vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, viibinud SRS osakonnas, Corrigo ja AN tugigrupis, mille läbimise järgselt omab motivatsiooni edaspidi sõltuvusaineid mitte tarvitada, kuid arvestades asjaolu, et kinnipeetav alustas sõltuvusainete tarvitamist väga noorelt ja on tarvitanud väga pikka aega, puudub kohtul kindlus, et käesoleval ajal on ta võimeline tarvitamisest täielikult loobuma. Sõltuvusainete tarvitama asumisel ja negatiivselt mõjuva suhtlusringkonnaga suhtlemise jätkamisel võib kinnipeetav toime panna uue kuriteo. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on individuaalse täitmiskava raames osalenud erinevates sotsiaalprogrammides ja tugigruppide töös ning olnud hõivatud tööga vangla majandustöödel koristajana ja alates 27.10.2017 köögitöölisena. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt 5 iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetav on varem katseajal olles rikkunud talle pandud kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, samuti on ta pannud kuriteo toime vanglas olles. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et ta ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Seega puudub kohtul kindlus selles, et kinnipeetav vastu tahtmist talle tingimisi enne tähtaega vabastamisega määratavaid kontrollnõudeid ja kohustusi täidaks. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS § 426, 432, 384,
9. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik