Obsah (6)

§ 444§ 174§ 175§ 177§ 178§ 317

2-17-128961 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-128961 Tsivi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

1. 10.03.2016 sõlmisid K L AS kui liisinguandja ja A L (kostja) kui liisinguvõtja kapitalirendi tüüpi liisingulepingu nr L60310-
2. Liisingulepingu alusel omandas liisinguandja AS-ilt Aasta Auto kostja ülesandel ja huvides sõiduauto SKODA RAPID (VIN-kood xxx, registreerimismärk nr XXX), mille müüja andis kooskõlas müügilepingu p-ga 2.
3. üle kostja valdusse. Liisingueseme liisinguandja poolt finantseeritud hind oli 8910 eurot. Pärast liisingumaksete tasumist pidi liisingueseme omand kostjale liisingulepingu p 10.
4. kohaselt üle minema. Kostja tasus liisingulepingu sõlmimise päeval lepingutasu 100 eurot vastavalt lepingu p-le 2.
5. Liisingulepingu lisaks nr 1 oleva maksegraafiku järgseid makseid tasus kostja esimesest maksest alates viivitusega. Kokku on kostja tasunud makseid (lisaks lepingutasule) summas 1508 eurot, mis on laekunud järgmiselt: 11.05.2016 summas 200 eurot, 08.07.2016 summas 230 eurot, 20.07.2016 summas 586 eurot ja 12.10.2016 summas 492 eurot. Hagi esitamise seisuga (s.o 05.04.2018) on maksegraafikujärgsetest maksetest tasutud kuus esimest makset (aprill – september 2016) ja nendelt maksetelt arvestatud viivis (kokku tasutud viivis 5,72 eurot). Seitsmes makse (oktoober 2016) on tasutud osaliselt: tasutud on põhiosa 59,49 eurot ja intress summas 18,69 eurot, kuid intressist 167,82 eurot on tasumata. Kõik järgnevad maksed jäid kostjal tasumata.
6. Viivitustest tingituna saatis liisinguandja kostjale meeldetuletusi ja suhtles Facebooki vahendusel. 09.06.2016 saadeti kostjale tasuta meeldetuletus, 03.07.2016 tasuline liisingulepingu ülesütlemise hoiatus, 05.10.2016 teine tasuline liisingulepingu ülesütlemise hoiatus ja 15.11.2016 2 2-17-128961 kolmas tasuline liisingulepingu ülesütlemise hoiatus. Kõigis ülesütlemise hoiatustes anti kostjale teada, et võla tasumata jätmisel võib liisinguandja liisingulepingu üles öelda ning pakuti ka võimalust läbirääkimisteks. Kuna kostja kõigest hoolimata ei tasunud ning oli täielikult või osaliselt viivituses kolme maksega, ütles liisinguandja 15.12.2016 tasulise teatega liisingulepingu üles ja nõudis kõigi liisingulepingust tulenevate varaliste kohustuste täitmist. Kostja tagastas liisinguandjale liisingueseme 15.12.
7. Liisinguandjal õnnestus liisinguese müüa 14.08.2017 sõlmitud müügilepingu alusel hinnaga 6800 eurot, mis laekus liisinguandjale 29.08.2017 ja millest vastavalt 29.08.2017 arvele 1133,33 eurot oli käibemaks. Seega jäi müügihinnast liisinguandjale 5666,67 eurot, millega loeti tasutuks liisingueseme müügiks ettevalmistamiseks tehtud vajalikud kulutused 75,17 euro ulatuses (liikluskindlustus, rehvid ja kütus) ning ülejäänud osas loeti täidetuks kostja liisingulepingust tulenevaid kohustusi 5591,50 euro ulatuses. Ülejäänud osas on liisingulepingust tulenevad kohustused täitmata. 29.11.2017 loovutas liisinguandja liisingulepingust tuleneva nõudeõiguse Rävala Õigusbüroo OÜ-le (hageja) ja teavitas sellest ka kostjat. Kohtu selgitused 3.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 450 eurot (s.o maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 192 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 258 eurot) ning õigusabikulud 360 eurot (käibemaksuta). 5. Seoses hageja õigusabikuludega summas 360 eurot peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja lepingulised esindajad Alla Žulinskaja ja A L hageja töötajad.

§ 175

lg 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata (vt ka Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 11). Seega ei kuulu kohtu hinnangul hageja taotletud õigusabikulu summas 360 eurot kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja üksnes riigilõivu summas 450 eurot. 6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

7.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 8. Lähtudes

§ 317

lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3