2-18-15567 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2019. a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-18-15567 Tsiviilasi Better Grupp

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Better Grupp OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt jõustus 12.10.

1. a Harju Maakohtu lahend menetluskulude jaotuse kohta, mille kohaselt tuleb Better Grupp OÜ-l tasuda tsiviilasjas nr 2-15-19024 menetluskulusid summas 12 049,60 eurot. Better Grupp OÜ-l puuduvad kohtuasja kaotamise tõttu vahendid selle summa tasumiseks. Better Grupp OÜ taotleb enda pankroti väljakuulutamist. 13.11.
2. a. määrusega võttis kohus Better Grupp OÜ pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Jüri Truutsi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära ajutise halduri ja avaldaja esindaja leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 51 741,92 eurot, vara on 948,89 eurot kassajääk. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise pankrotimenetluse käigus tuvastatu põhjal ei ole halduril andeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Maksejõuetuse tekkimise peamine põhjus on alltöövõtulepingu raames tööde teostamisel võimalike riskide ebapiisav hindamine, mittepädevalt sõlmitud lepingud. Maksejõuetuse tekkimise põhjus on seega muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2018. aasta mais, kui Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistati maakohtu otsus tsiviilasjas 2-15-19024 ja võlgniku hagi jäeti rahuldamata. Menetluskulud, sh vastaspoole menetluskulud jäeti võlgniku kanda. Võlgnik ei suutnud enam kohustusi kreeditoride ees täita. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Ajutine haldur vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei tuvastanud.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse 2

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11,55 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 039,50 eurot (käibemaksu ei sisaldu ega lisandu). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasunõue on põhjendatud.

§ 150lg 4 ja Ts

MS § 146 lg 1 p 2 ning TsÜS § 37 alusel kuulub võlgnikult ja endiselt juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 1 039,50 eurot ajutise halduri Jüri Truutsi kasuks.

§ 23lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ts

ÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule I Vle. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3