) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. 6.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 7. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. 2
lg 6 esimese lause järgi võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente.
lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohus leiab, et kuna menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on
lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus käesoleval juhul õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma
Ühtlasi ei ole OÜ Raatuse Maja esitanud ühtegi tõendit, et AS TREF Nord esindaja oleks esitanud põhjendamata menetluskulusid, samuti on AS TREF Nord esindaja kinnitanud, et kõik esitatud menetluskulud on kantud käesoleva menetluse raames. Eeltoodu alusel leiab kohus, et OÜ Raatuse Maja sellekohased väited on paljasõnalised ning kohtul puudub alus kahelda, et AS TREF Nord kulud on tekkinud ning et need on tasutud. 10. Ehkki kohtul puudub alus kahelda AS TREF Nord esindaja menetluskulude tekkimises või nende tasumises, siis see ei tähenda, et kõik esitatud kulud oleksid põhjendatud jätta teise poole kanda või neid selliselt välja mõista. Eeltoodu alusel kontrollib kohus AS TREF Nord menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. AS TREF Nord menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on 24.11.2017 taotlusele vastuväidete esitamine toimunud tunnihinnaga 140 eurot ning 21.12.2017 maakohtu määrusele määruskaebusele vastuse esitamine 126 eurot tunnihinnaga. Kohtu hinnangul on selline tunnihinna kõikumine arusaamatu. Seega hindab kohus AS TREF Nord esindaja tunnihinna põhjendatust esitatud ulatuses. Riigikohus on 11.02.2015.a lahendis 32-1-115-14 p-s 14 öelnud, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusosaliste esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb
lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
Kohus selgitab, et kohus võtab tunnihinna määra hindamise aluseks Riigikohtu seatud praktika ning käesoleva tsiviilasja materjalid. Kuigi eelnimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades eeltoodut ning asja olemust, samuti asjaolu, et aastatega on õigusabikulude hinnad tõusnud, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnihinnaks maksimaalselt 126 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on AS TREF Nord vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l Raatuse Maja tasuda AS-ile TREF Nord hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (378 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14.
lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.