Obsah (5)

§ 202§ 180§ 206§ 385§ 274

1 Kriminaalasi nr 1-17-8906 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8906 (14913000037) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistu

§-dest 202, 206, 274 lg 5, 385 p 10 kohus määras: Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus ja lõpetada

§ 202alusel kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-17-8906 M M süüdistuses Kar

S § 209 lg 2 p 3 (alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis KarS § 209 lg 2 p 4) järgi.

§ 202

lg 2 p 1 alusel kohustada M M’t tasuma 6 (kuue) kuu jooksul kriminaalmenetluse kulud summas 292,68 (kakssada üheksakümmend kaks eurot ja 68 senti) eurot riigituludesse. 2 Riigituludesse maksmisele kuuluvad kriminaalmenetluse kulud summas 292,68 eurot tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank, nr EE502200221014193355 Swedbank või nr EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700015086 ning selgitus: „M M, 1-178906, kriminaalmenetluse kulud.“

§ 180

lg 3 alusel jätta riigi kanda kaitsjatasu kohtumenetluses kriminaalasjas nr 1-15-2666 kogusummas 6678,24 eurot.

§ 202

lg 2 p 2 alusel kohustada M MA’t maksma 6 (kuue) kuu jooksul 540 (viissada nelikümmend) eurot riigituludesse. Riigituludesse maksmisele kuuluv summa 540 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919900000338 ning selgitus: „M M, 1-178906, summa riigituludesse.“

§ 202

lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.

§ 206

lg 5 alusel käesoleva määruse avalikustamisel

§-s 4081 sätestatud korras, asendada süüdistatava M M nimi ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga.

§ 385

p 10 kohaselt määruskaebust ei saa esitada

§-des 201-2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määruse peale, välja arvatud kannatanu

§-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale. Asjaolud M M on KarS § 209 lg 2 p 3 (alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis KarS § 209 lg 2 p 4) järgi kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema koos xxxx eelarvest finantseeritava kohaliku omavalitsuse asutuse xxxx direktori kohusetäitja (ametiisik KarS § 288 mõttes) J S, J S ja rea teiste isikutega osales

1. aasta märtsist kuni
2. aasta alguseni kuriteoskeemis, mille käigus vormistati M. M fiktiivselt xxxx tööle. Samas esitati J S või tema äraolekul J S poolt xxxx (linna raamatupidamisele) igakuiselt fiktiivseid dokumente, millega loodi ebaõige ettekujutus xxxx töötajate isikkoosseisu, isikkoosseisu poolt tehtava töö ja töötajate tööaja arvestuse kohta. Taolise tegevusega viidi eksimusse xxxx raamatupidajad, mille tulemusel maksti fiktiivselt tööle vormistatud O. N (fiktiivselt tööle vormistatud isikute töösuhte kehtimise ajal) linna eelarvest erinevaid tasusid. Lisaks sellele arvestati ja maksti linna eelarvest fiktiivselt tööle vormistatud isikutega seonduvad /seadusandlusest tulenevad/ maksud ja töötuskindlustus-maksed. Fiktiivselt tööle vormistatud O. N väljamakstud rahasummad omastati J S ja J S poolt. M M fiktiivse töösuhtega seonduv: 3 Alates 01.03.2013 kuni 02.01.2014 vormistati xxxx administraatorina fiktiivselt tööle M M, eesmärgiga omastada talle xxxx eelarvest makstav töötasu ja saada seeläbi varalist kasu. Tegelikkuses M M temale töölepingu ja ametijuhendi järgseid ülesandeid ei täitnud. M M nõustus 2013 veebruaris-märtsis (olles antud momendil töötu) J S poolt temale tehtud ettepanekuga, mille kohaselt M. M vormistab end tööle xxxx, kuid reaalselt tööd xxxx tegema ei hakka, ning temale linna poolt kantava töötasu omastavad J ja J S. Selleks koostas xxxx direktori kohusetäitja J S M M nimelt avalduse (01.03.2013 kuupäevaga), milles M M palus end alates 01.03.2013 võtta tööle xxxx administraatoriks. Koostatud avaldusele võttis J S M M allkirja. Peale avalduse vormistamist koostas xxxx direktori kohusetäitja J S teadvalt fiktiivse ja ebaõigeid andmeid sisaldava töölepingu nr 34 (01.03.2013 kuupäevaga), millega võeti M M alates 01.03.2013 tööle xxxx administraatori ametikohale. Töölepingu nr 34 allkirjastas xxxx poolt direktori kohusetäitja J S. Samuti võttis J S töölepingule allkirja M Mt. Töölepingu nr 34 järgi oli M M töötasuks määratud 480 eurot kuus (bruto). Samuti vormistas xxxx direktori kohusetäitja J S 01.03.2013 kuupäevaga xxxx administraatori ametijuhendi, millest tulenevalt olid M M töökohustusteks:  täita direktori äraolekul tema tööülesandeid ja organiseerima keskuse tööd;  korraldada xxxx asjaajamist;  lahendada erinevaid administratiivküsimusi;  osutada noortele abi erinevate tekkinud probleemide lahendamisel;  vormistada ning säilitada dokumentatsioon;  osaleda kõikidel keskuse poolt organiseeritavatel ja läbiviidavatel üritustel;  olla tuleohutuse eest vastutav isik (päevik, tulekustutid, juhendamine jms);  täita muid ülemuse poolt antud ülesandeid. xxxx administraatori ametijuhendi kinnitas xxxx direktori kohusetäitja J S. Lisaks võttis J S ametijuhendile ka allkirja M M. Tegelikkuses ja vastavalt lepingueelsele kokkuleppele M M allkirjastatud töölepingu ja ametijuhendi alusel xxxx administraatorina tööd tegema ei asunud ning xxxx poolt M M, kui xxxx administraatorile, arvestatud ja väljamakstud töötasu omastasid J ja J S. Selleks avas M M, J S käsul, 01.03.2013 enda nimele ka Swedbank AS kontoris eraldi arvelduskonto nr xxxx, kuhu xxxx hakkas kandma M M igakuist töötasu. Avatud arvelduskonto nr xxxx juurde väljastatud pangakaardi andis aga M M koos PIN-koodiga üle J ja J S kasutusse. M M töötasu väljapetmiseks xxxx, allkirjastas ja esitas J S, xxxx nimelt, xxxx raamatupidajale E K 01.03.2013 kuupäevaga teadvalt ebaõigeid andmeid sisaldava käskkirja nr 6/2 M M tööle võtmise kohta alates 01.03.2013 administraatoriks. Lisaks esitas xxxx direktori kohusetäitja J S xxxx raamatupidajale E K alates aprillist 2013 kuni jaanuar 2014, kokku 10-l korral, iga kuu 8-ndaks kuupäevaks enda allkirjastatud tööajaarvestusetabeli administraatori M M fiktiivsete töötundidega. Tööajaarvestustabeli järgi arvestas ja maksis aga xxxx raamatupidamine välja M M igakuist töötasu. Samuti esitas xxxx direktori kohusetäitja J S, ebaõige ettekujutuse loomiseks M M töötamise kohta xxxx administraatorina, xxxx raamatupidajale E K 16.12.2013 kuupäevaga käskkirja nr 29/2 M M jõulutoetuse maksmise kohta. Eelpool nimetatud dokumendid (tööleping, ametijuhend, käskkirjad, avaldused) aitas J S koostada J S. Selle tulemusena arvestas xxxx alates 12.04.2013 kuni 30.12.2013, kokku 11-nel korral, M M (tema Swedbank AS arvelduskontole nr xxxx), xxxx administraatorile, töötasu (s.h lisatasusid/jõulutoetusi), kogusummas 4494,92 eurot, kust J S ning J S väljapetetud töötasu 4 omastasid, võttes selle M M arvelduskontolt, xxxx ja xxxx asuvates Swedbank AS sularahaautomaatidest, sularahana välja, või tasudes M M pangakaardiga xxxx ja xxxx asuvates lõbustusasutustes ning kauplustes. Alates 12.04.2013 kuni 10.01.2014 kasutasid J S ja J S xxxx poolt M M arvelduskontole kantud ja xxxx väljapetetud töötasu kogusummas 4480,85 eurot – millest 4280,00 eurot võtsid välja sularahana (kokku 15-l korral) ning 25-l korral teostasid kaardimakseid kogusummas 200,85 eurot. Lisaks tekitati nimetatud isikute tegevusega xxxx linnale ajavahemikul 01.03.2013 kuni 02.01.2014 varaline kahju 2966,20 euro ulatuses, seoses M M töötasult tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensioni, töövõtja töötuskindlustuse ja tööandja töötuskindlustuse väljamaksmistega. Kokku maksti xxxx linna eelarvest seonduvalt M M eeltoodut arvestades välja töötasusid, preemiaid, puhkuse tasusid, s.h arvestatud seadusandlusest tulenevaid makse fiktiivselt tööl olnud administraator M. M seonduvalt ajavahemikus 01.03.2013-01.01.2014 summas 7461,12 eurot. 2013 detsembris teatas J S M. M, et temaga lõpetatakse sõlmitud fiktiivne tööleping. Selleks koostas xxxx direktori kohusetäitja J S teadvalt ebaõigeid andmeid sisaldava dokumendi, s.o lisa 1-e töölepingu nr 34 juurde, töölepingu lõpetamise kohta M M alates 02.01.
3. J S allkirjastas tööandjana töölepingu lõpetamise 02.01.2014 kuupäevaga. Samuti võttis J S antud dokumendile allkirja ka M M. Lisaks esitas xxxx direktori kohusetäitja J S, xxxx nimelt, xxxx raamatupidajale E K, 19.12.2013 kuupäevaga teadvalt ebaõigeid andmeid sisaldava käskkirja nr 30/2, M M töölepingu lõpetamise kohta alates 02.01.
4. Antud dokumendi koostas J S J S. Eelpool nimetatud dokumendi töölepingu lõpetamise kohta ja käskkirja aitas J S koostada J S. 17.02.2014 sulges M. M ka Swedbank AS kontoris oma arvelduskonto xxxx. Seega M M, xxxx direktori kohusetäitja J S ja xxxx projektijuht J S, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, lõid oma tegevusega ebaõige ettekujutuse xxxx M M tööleasumisest ja töötamisest xxxx ning mille tulemusena kandis xxxx linna eelarvest M M pangaarvele töötasu, kust J S ja J S väljapetetud töötasu omastasid, saades seeläbi varalist kasu. 20.03.2019 toimunud kohtuistungil esitas Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mari Luuk kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse. Prokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja menetluses on käesolev kriminaalasi, milles alustati menetlust 30.06.2014 KarS § 209 tunnustel. Käesolevaks ajaks on kriminaalasi kohtumenetluses. Üks kahtlustatavatest on M M, keda süüdistatakse selles, et tema koos xxxx eelarvest finantseeritava kohaliku omavalitsuse asutuse xxxx direktori kohusetäitja (ametiisik KarS § 288 mõttes) J S, J S ja rea teiste isikutega osales 2013.a märtsist kuni 2014.a alguseni kuriteoskeemis, mille käigus vormistati M. M fiktiivselt xxxx tööle. Samas esitati J S või tema äraolekul J S poolt xxxx (linna raamatupidamisele) igakuiselt fiktiivseid dokumente, millega loodi ebaõige ettekujutus xxxx töötajate isikkoosseisu, isikkoosseisu poolt tehtava töö 5 ja töötajate tööaja arvestuse kohta. Taolise tegevusega viidi eksimusse xxxx raamatupidajad, mille tulemusel maksti fiktiivselt tööle vormistatud M. M (fiktiivselt tööle vormistatud isikute töösuhte kehtimise ajal) linna eelarvest erinevaid tasusid. Lisaks sellele arvestati ja maksti linna eelarvest fiktiivselt tööle vormistatud isikutega seonduvad /seadusandlusest tulenevad/ maksud ja töötuskindlustusmaksed. Fiktiivselt tööle vormistatud M. M väljamakstud rahasummad omastati J S ja J S poolt. Täpne süüdistuse tekst on süüdistusaktis.

§ 202

lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. M M on esitatud kahtlustus II astme kuriteos KarS § 209 lg 2 p 3 (alates 01.01.2015.a kehtivas redaktsioonis KarS § 209 lg 2 p 4) mõttes.

§ 202

lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Etteheidetav kuriteoepisood leidis aset aastatel 2013 - 2014. M M on varasemalt kriminaalkorras karistamata, uute, tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. Tsiviilhagi tema vastu esitatud ei ole. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et M M suhtes ei ole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks M M suhtes ning

§ 202sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada.

M M nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega

§ 202alusel. 19.03.2019 andis M M nõusoleku, mille kohaselt tema, olles süüdistatav kuriteos Kar

S § 209 lg 2 p 3 (alates 01.01.2015.a kehtivas redaktsioonis KarS § 209 lg 2 p 4) järgi, on nõus sellega / soovib, et tema suhtes lõpetataks eelviidatud kuriteosüüdistuse osas kohtuasjas nr 1-17-8906 kriminaalmenetlus

§ 202alusel (seoses avaliku menetlushuvi puudumisega).

M M on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel maksma kindla summa 540 (viissada nelikümmend) eurot riigituludesse. M M on eelnimetatud summa nõus tasuma 6 (kuue) kuu jooksul kohustuse määramisest. Samuti on ta nõus tasuma temaga seonduvad järgmised menetluskulud: 1) Kaitsjatasu kohtumenetluses (kriminaalasi nr 1-17-8906, kohtunik Heli Väinaste) kokku summas 148,68 eurot. 2) Kohtueelses menetluses osutatud kaitseteenusega seonduv menetluskulu (kaitsjatasu) summas 144 eurot. Seoses tema varalise seisundiga palub M. M jätta ülejäänud menetluskulu (kaitsjatasu kohtumenetluses kriminaalasjas nr 1-15-2666 kogusummas 6678,24 eurot) riigi kanda. M M on selgitatud, et kriminaalasja materjalid tema suhtes jäävad Viru Ringkonnaprokuratuuri kuni määratud kohustuste täieliku täitmiseni.

§ 202

lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. 6 Eeltoodu alusel ja juhindudes

§-dest 202 lg 1,2 ning 206, taotleb ringkonnaprokurör Viru Maakohtult: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 1-17-8906

§ 206

lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata anda / saata isikule, kelle suhtes menetlus lõpetatakse. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusele on juurde lisatud M M kirjalik nõusolek 19.03.2019 kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja sellega seonduvalt kohustuste panemiseks

§ 202alusel.

Kohtu seisukoht

§ 202

lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

§ 202

lg 2 p 1 ja 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja maksta kindel summa riigituludesse.

§ 202

lg 3 kohaselt ei või

§ 202

lõike 2 punktides 1-3 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud.

§ 274

lg 5 sätestab, et prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse

§-des 202-2031 sätestatud alustel. Vastavalt

§ 202lg 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega.

Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 209 lg 2 p 3 nägi karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. Sama karistuse näeb ette ka alates 01.01.2015 kehtiv KarS § 209 lg 2 p 4. Seega on tegemist teise astme kuriteoga. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, milles süüdistatava M M süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. M M näol on tegemist isikuga, keda ei ole karistusregistrisse kantud. 7

§ 202

lg 1 sätestatud süüdistatava nõusolek kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks on olemas. Kriminaalmenetluse lõpetamisega

§ 202alusel on nõustunud ka süüdistatava M M kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga.

Süüdistatav M M võttis endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud, milleks on kaitsjatasu kohtumenetluses kokku summas 148,68 eurot ja kohtueelses menetluses osutatud kaitseteenusega seonduv menetluskulu (kaitsjatasu) summas 144 eurot, ning maksta 6 kuu jooksul kindel summa, milleks on 540 eurot, riigituludesse. Kohus leiab, arvestades eeltoodut, et prokuratuuri taotlus lõpetada

§ 202alusel kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-17-8906 M M süüdistuses Kar

S § 209 lg 2 p 3 (alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis KarS § 209 lg 2 p 4) järgi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kõik eeldused kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 202

alusel on täidetud.

§ 180

lg 3 alusel, arvestades M M varalist seisundit, jääb riigi kanda kaitsjatasu kohtumenetluses kriminaalasjas nr 1-15-2666 kogusummas 6678,24 eurot. Vastavalt

§ 385

p 10 on käesolev kohtumäärus lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik