Obsah (5)

§ 3401§ 340§ 371§ 368§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-15912 Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2019 a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi V. R. (R.) hagi V. P., R. A., O. S., A. K.i ja K. I. vastu

) 3401 lg 1 kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse (

§ 3401lg 2).

Maakohus andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja maakohtu osundatud puuduseid ei kõrvaldanud. V. R. esitas küll omapoolse selgituse / seisukoha maakohtu käiguta jätmise määrusele, kuid see sisaldas peamiselt selgitust selles, miks hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga. 4. Kohus on seisukohal, et lisaks

§ 340

1 lg 2 sätestatule (puuduste kõrvaldamata jätmine), esineb alus keelduda hagi menetlusse võtmisest ka

§ 371

lg 2 p 2 alusel - hagi ei ole esitatud hageja seadusega K.tstud õiguse ega huvi K.tseks või eesmärgil, milleks riik peaks andma õigusK.tset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest tulenevalt määrati hageja Viru Vangla käskkirjaga tööle (majandustöödel koristajana). Hageja keeldus töö tegemisest tervislikel põhjustel, väidetavalt psüühiliste probleemide tõttu (tl 25). Kostjad hagejale töö tegemisest vabastust ei väljastanud ja hindasid ta töövõimeliseks. Hagejat karistati korduvalt kartseriga, mille tõttu süvenes väidetavalt hageja haigusseisund ja tekitati täiendavat tervisekahju. Töö tegemisest vabastamist saanuks hageja saavutada üksnes halduskohtumenetluses. 5. Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Tulenevalt VangS § 52 lg 1 osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Sama paragrahvi 2. lõike järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Ühe esitatud nõude - mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena tuleks teha kindlaks kostja(

1. te)käitumise õigusvastasus, kuid kohtu hinnangul ei saa seda pidada õiguslikult võimalikuks olukorras kus kostja(
2. te)tegevus oli kooskõlas hageja kui kinnipeetava suhtes kehtivate halduse üksikaktidega. Hageja leiab, et tema töövõimeliseks hindamine kostjate poolt ning asjakohase raviteenuse saamiseks pädeva eriarsti juurde ravile ning tegevusvõime hindamiseks suunamata jätmine on tõlgendatav raviveana VÕS § 762 tähenduses. Hageja märgib, et kostja(te)le oli teada tema psüühikahäire ning kostja võis küll tuvastada, et hageja on somaatiliselt töövõimeline, kuid jättis seejuures tähelepanuta varasemalt diagnoositud psüühikahäire (depressioon), mis tingis hageja töövõimetuse. Isegi kui eeldada hageja väidete õigsust tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise osas, siis ei ole hageja põhistanud endal niisuguse mittevaralise kahju (äärmiselt rasked psüühilised kannatused) tekkimist, mille puhul saaks õigustatuks pidada rahalise hüvitise väljamõistmist ja mis oleks tekkinud kostja(
3. te)tegevuse(tüse) tagajärjel. 6. Kostja(
4. te)otsustuse mitte vabastada hagejat tervislikel põhjustel (majandustööde) tegemisest tagajärjeks oli ainult see, et hagejal tulnuks teha kinnipidamisasutuses kergemaid majandustöid (psühhiaatri kinnitusel võis V. R. teha koristustöid 1 h päevas, vt tl 20-21). 3 32-leheküljelises hagiavalduses ei ole toodud ainsatki väidet / argumenti, põhistust selle kohta, et kergemate majandustööde (koritustööde) tegemise tagajärjel oleks hageja tervislik seisund halvenenud. Ei ole eluliselt usutav, et selliste tööde tegemisel hageja tervislik seisund halveneks määral, mis võiks tingida hagejale mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmise. Hageja eesmärk oli vanglas määratud töö tegemisest vabastuse saamine. Mittevaralise kahju nõude rahuldamine ei muudaks olematuks hageja kohustust teha vanglas oma terviseseisundile vastavat tööd. Seega on mittevaralise kahju nõue perspektiivitu, kuivõrd sellega ei ole võimalik eesmärki saavutada (

§ 371lg 2 p 2).

Muuhulgas osundab kohus V. R. meditsiinidokumentides psühhiaater L. E. märkele, et V. R. on väitnud korduvalt, et tal on oma tõekspidamised ja arusaamad töökorraldusest Viru Vanglas ja nendest ta taganeda ei kavatse (tl 29)

1. Kohus möönab, et pidev kartserikaristuse kandmine võis süvendada kinnipeetava stressi / depressiooni, kuid kartserikaristuse pidevat kohaldamist ei saa ette heita kostjatele. Kohus lisab, et Viru Maakohtu 04.02.2019.a. määrusega kriminaalasjas nr 1-16-6717 vabastati hageja enne tähtaega talle Harju Maakohtu 07.09.2016.a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistuse lõpuni ehk kuni 13.06.2022 ja määrati katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve A. kohustades V. R.a järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtumääruse kohaselt on kinnipeetavale töökoha garanteerinud OÜ xxx, mis tegeleb katuse – ja fassaaditöödega ning üldehitusega. Eeltoodust järeldub, et hageja on töövõimeline ning tervislik seisund võimaldab töötada.
2. Hageja esitatud rea tuvastusnõuete osas ei ole hageja põhjendanud õiguslikku huvi nimetatud rikkumiste tuvastamiseks (

§ 368

). Tuvastusnõuete (tuvastada kostjate lepinguliste kohustuste rikkumised – ravi – ja diagnoosivead, suunamiskohustuste rikkumised, tegevisloata tervishoiuteenuse osutamised, hoolsus- ja ravikvaliteedinõuete rikkumised ; tuvastada huvide konflikt ja põhiseaduslik vastuolu PS § 28 olukorras, kus kostjad on lepingulises ja palgalises sõltuvussuhtes vanglast kui avalik-õiguslikust sunnimehhanismist ja on seeläbi otseselt mõjutatavad ja manipuleeritavad ; tuvastada, et V. P., R. A.d, O. S. ja A. K.it mõjutati ja survestati vanglaametnike (sh K. I.) poolt osutama hagejale tervishoiuteenust vangla eesmärkidest lähtuvalt ja seega arstiteaduse üldisest tasemest madalamal tasemel jt.) selgitused piI.uvad peamiselt üksnes asjaolude kirjeldusega, põhjendamata on õigusK.tsevajadus (

§ 372lg 2 p 2).

Mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb kohtul tuvastada kahju hüvitamise aluseks olevad asjaolud, mistõttu puudub vajadus eraldi tuvastusnõuded esitada.

1. Hagi tagamist saab kohus määrata ja rakendada ainult avaldusele, mille on otsustanud menetlusse võtta (vt Riigikohtu 16.11.2004.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-124-04). Kuna kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei lahenda kohus hagi tagamise taotlust.
2. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

4 /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5