← Eesti

1-18-1102/32

Obsah (4)§ 69§ 424§ 75§ 56

1-18-1102 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2019.a, Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-1102 Kohtukoosseis kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi sekretär Aivi

§ 69lg 6, Kr

MS § 427, § 432 kohus määras:

  1. Jätta rahuldamata kriminaalhooldaja ettepanek Keio Toppasia karistuse täitmisele pööramiseks.
  2. Kohustada Keio Toppasiat alluma elektroonilisele valvele kahe kuu jooksul.
  3. Kohustada Keio Toppasiat läbima sotsiaalprogramm „Kainem ja tervem Eesti“.
  4. KrMS § 180 alusel mõista Keio Toppasialt välja menetluskuluna kaitsja tasu õigusabi osutamise eest summas 60 (kuuskümmend) eurot, mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. Kaitsja sõidukulud 67, 20 eurot jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumbrit
  5. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Määruse ärakiri saata Keio Toppasiale, tema kaitsjale ja kriminaalhooldusametnikule. Lk 1 / 3 1-18-1102 EDASIKAEBAMISE KORD Määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK K. Toppasia mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 15.02.2018.a otsusega

§ 424

lg 2 järgi ning talle mõisteti karistusena 8 kuud vangistust.

65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 03.10.2017. a. otsusega mõistetud, ära kandmata karistuse, s.o 7 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

§ 69

lg 1 ja lg 3 alusel asendati vangistus 450 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati kaks aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 75lg 2 p 2, 5 ja 8 alusel kohustati K.

Toppasiat üldasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitada alkoholi, alluma alkoholi sõltuvusravile, kui see kriminaalhooldusametniku hinnangul on vajalik ja osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 15.02.2018.a ja K. Toppasia on kriminaalhooldusel alates 15.02.2018.a. 18.12.2018.a esitas kriminaalhooldaja Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles K. Toppasiale mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Pärnu Maakohus jättis oma 15.01.2019.a määrusega kriminaalhooldaja ettepaneku rahuldamata. 19.02.2019.a esitas kriminaalhooldaja taas Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande, mille kohaselt tuvastati K. Toppasial 20.01.2019.a alkoholijoove 1,02 mg/l ning hooldusalune ei ilmunud 25.01.2019.a ajakava kohaselt üldkasulikku tööd tegema. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku määrata hooldusalusele lisakohustus alluda elektroonilisele valvele. Ametnik leidis, et tugevam järelevalve paneb hooldusalust rohkem enda käitumist kontrollima ning isik saab jätkata alkoholivastase ravikuuri läbimist. 25.02.2019.a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande lisa, millest nähtub, et Keio Toppasial tuvastati 23.02.2019.a kell 17:24 aadressil Staadioni 8-18, Järvakandi alev, Kehtna vald, Raplamaa alkoholijoove 1,08 mg/l. Ametnik teeb ettepaneku K. Toppasiale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. 07.03.2019.a esitas kriminaalhooldusametnik teise erakorralise ettekande lisa, mille kohaselt K. Toppasia ei ilmunud 25.02. ja 28.02.2019.a kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, samuti jäi hooldusalusel 28.02.2019.a läbimata sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tund. Menetlusosaliste seisukohad 11.03.2019.a toimunud kohtuistungil leidis kriminaalhooldusametnik, et hooldusaluses ei ole muutusteks motivatsiooni nii palju, et ta vabaduses kontrollnõudeid ja kohustusi suudaks täita ning palus K. Toppasiale mõistetud karistus täitmisele pöörata. K. Toppasial on 11.03.2019.a seisuga sooritatud 134 üldkasuliku töö tundi, sooritamata 316 tundi. Kaitsja hinnangul on K. Toppasia poolt toime pandud rikkumiste põhjuseks alkoholisõltuvus. Talle määrati tabletiravi, mis ei toiminud. Kaitsealune mõistab oma probleemi ja ta on valmis alluma teisele raviplaanile. Eesmärk on see, et süüdimõistetu ei paneks enam toime kuritegusid. Kaitsja leiab, et isiku alkoholisõltuvust tuleks ravida meditsiiniliste vahenditega ja karistuse täitmisele pööramine ei oleks vajalik. Karistuse eesmärk on, et süüdimõistetu ei paneks enam toime kuritegusid. Üldkasulikku tööd teha on veel piisavalt aega, selle ta suudab kaitsealune ära teha tähtajaks. Vabaduses viibides on võimalik tema suhtes rakendada meetmeid sotsiaalprogrammi näol. Lk 2 / 3 1-18-1102 K. Toppasia palus karistust mitte täitmisele pöörata ja tunnistas, et tal on alkoholi probleem, millega ta tegeleb. Peale jaanuarikuist istungit käis psühhiaatri, siiamaani võtab tablette, need ei ole mõjunud. Programmis, mida psühhiaater soovitas ta käinud ei ole, ei oska sellest midagi arvata. Lapsed on praegu laste emapoolse vanaema juures. Ta elab ise oma ema juures, osaleb laste kasvatamises. Suurem laps on tema juures, kui võimalus on. Tunnistab, et tal on alkoholisõltuvus ning ei usu, et kinnises asutuses sellest lahti saab. KOHTU SEISUKOHT

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

§ 56

lg 2 kohaselt on reaalse vangistuse kui kõige raskema karistuse kohaldamine võimalik alles siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemate vahenditega. Seega on mõistetud vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud alles siis, kui puuduvad muud vahendid ja võimalused karistuse eesmärkide saavutamiseks. Kohus, olles tutvunud erakorralise ettekande ja selle lisadega, kuulanud ära kriminaalhooldusametniku, hooldusaluse ja tema kaitsja, jätab taotluse K. Toppasiale mõistetud karistuse täitmiseks pööramiseks rahuldamata. Kriminaalhooldus on rajatud eeldusele, et käitumiskontrolli ja katseajaks pandavate kohustustega aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et K. Toppasia puhul on kriminaalhoolduse üks eesmärke katseajaks pandavate kohustustega toetada teda alkoholisõltuvusest, mis on tema puhul kahtlemata riskiteguriks kuritegude toimepanemise jätkamisel, vabanemisel ning seeläbi tagada tema edaspidine seaduskuulekas käitumine. Kriminaalhooldusametnik kinnitas kohtuistungil, et K. Toppasia on pöördunud Pärnusse psühhiaatri vastuvõtule, kus talle määrati ravi. Psühhiaater nägi vajadust, et ta peaks läbima ka programmi "Kainem ja tervem Eesti". Kohus leiab, et K. Toppasia ärakandmata karistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud, kuna ta on astunud samme alkoholisõltuvuse raviks, kohtuistungil väljendas ta nõusolekut alluda elektroonilisele valvele, samuti nõustus läbima programmi "Kainem ja tervem Eesti". Kohus leiab, et K. Toppasia mõjutamine on võimalik läbi täiendavate kohustuste panemise. Samuti on katseaeg, s.o üksteist kuud, piisav üldkasuliku töö tundide sooritamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus K. Toppasiale mõistetud karistuse täitmisele pööramata ning kohustab teda alluma elektroonilise valvele kahe kuu jooksul ja läbima programmi "Kainem ja tervem Eesti". (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Lk 3 / 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.