ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kaebus on esitatud ennatlikult, sest loamenetluse toimingud ei ole eraldiseisvalt vaidlustatavad (
Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine on menetlustoiming, mitte haldusakt. Programmi väidetava ebapiisavuse väite saab esitada vee erikasutusluba vaidlustades. Vee erikasutusloa andmise eelduseks on see, et keskkonnamõju hindamine seda võimaldab. Selleks tuleb aga keskkonnamõju hindamine eelnevalt läbi viia. Keskkonnamõju hindamise programmi piisavaks lugemine keskkonnamõju hindamise koostamiseks ei anna veel alust väita, et loamenetluse tulemusena antakse kaebajate õigusi rikkuv haldusakt. Vaidlus selle üle, kas Leppneeme sadama rekonstrueerimine on lõpule viidud ning kuivõrd on kavandatav tegevus kooskõlas Viimsi valla üldplaneeringuga, tõusetub vastavate tegevuslubade vaidlustamisel. Antud juhul ei ole ilmne, et üldplaneering kavandatava tegevuse ja selleks vajaliku menetluse algatamise välistab. Keskkonnamõju hindamise programmi on võimalik edasises menetluses vajadusel täiendada, see ei pea vastama lõplikult küsimusele, kas sadama laiendust on vaja. Leppneeme külaseltsil puudub kaebeõigus ka seetõttu, et tegemist ei ole keskkonnaorganisatsiooniga keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 31 mõttes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. XX palub määruskaebuses halduskohtu 12.09.2018 määrus tühistada ning võtta kaebus menetlusse. Keskkonnamõju hindamise programmi kinnitamine rikub kaebaja õigusi sõltumata sellest, kas tulevikus vee erikasutusluba antakse. Nimelt ei analüüsita programmi alusel Leppneeme sadama kavandatava laienduse alternatiivseid, vähemintensiivseid lahendusi. Vee erikasutusloa andmise otsustamisel ei ole seega võimalik kaaluda erinevate alternatiivide vahel. Kaebajal puudub füüsilise isikuna ressurss ja õiguslik võimalus viia alternatiivne keskkonnamõju hindamine ise läbi. Kohtule on esitatud ka taotlus KKA kohustamiseks lõpetada vee erikasutusloa menetlus veeseaduse (VeeS) § 9 lg 10 p 3 ja/või p 4 alusel. Kohus saab kohustada menetlust lõpetama, sest eelnimetatud normides toodud tingimuste esinemisel puudub vastustajal ses osas kaalutlusõigus. Viimsi Vallavalitsus on esitanud menetluses ebaõigeid andmeid ning kaebaja on neile kaebuses viidanud. Samuti on kaebaja välja toonud, milliste õigusaktidega on kavandatav tegevus vastuolus. Kohus on leidnud, et ta pole esmapilgul veendunud kavandatava tegevuse mittevastavuses kehtivale üldplaneeringule. Eeltoodu ei saa olla kaebuse tagastamise aluseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2
6. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (
Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
S) § 5 lg-s 1 sätestatud piirangutega. Nimelt saab isik nõuda haldusakti andmata jätmist, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti, mis rikub kaebaja õigusi ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti hilisemal vaidlustamisel. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks vaidlustada vee erikasutusluba. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.