Obsah (6)
§ 329§ 424§ 65§ 50§ 16§ 171-18-4547 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2018. a Tallinn Kriminaalasja number 1-18-4547 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov
§ 329järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 10.
augusti 2018. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Asja arutamise aeg ja koht Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Lea Pähkel 15.10.2018 avalikul kohtuistungil Tallinnas JÜRGEN AAVASALU isikukood 38001050266, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, elukoht XXX, XXX, varem kriminaalkorras karistatud 2 korral, viimati: - Harju Maakohtu 06.02.2018 otsusega
§ 424
järgi karistati
§ 65
lg 2; § 69 lg 1 alusel vangistusega 5 kuud ja 27 päeva, mis asendati 177 ÜKT tunniga.
§ 50lg 3 alusel võeti lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 5 kuuks.
Süüdistatav Kaitsja Vandeadvokaat Vladimir Sadekov RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
- augusti
- a kohtuotsus Jürgen Aavasalu suhtes jätta muutmata ja süüdistatava kaitsja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu
- augusti
- a otsusega tunnistati Jürgen Aavasalu süüdi
§ 329
järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 2 kuud.
§ 65
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.02.2018 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 2 kuud 11 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 kuud ja 11 päeva vangistust. Määrati, et karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Mõisteti Jürgen Aavasalult välja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära 750 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 510 eurot riigituludesse. 2. Jürgen Aavasalu on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest ja nimelt, olles 06.02.2018.a Harju Maakohtu otsusega nr 1-18-1025 (otsus jõustus 14.02.2018) karistatud
§ 424
lg 2 järgi, sealhulgas ka juhtimisõiguse äravõtmisega 5-ks kuuks, juhtis uuesti 23.02.2018.a. kella 18:27 paiku Harju maakonnas Rae vallas Peetri alevikus Raudkivi tee ja Aruheina tee ristmikul Kuldala tee suunas mootorsõidukit Renault Trafic r/n XXXXXX. Seega Jürgen Aavasalu pani toime
§ 329ettenähtud kuriteo s.o.
teadlikult kõrvalehoidmise täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest. ESITATUD APELLATSIOON 3. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsust tervikuna ning leiab, et Harju Maakohus kohaldas valesti materiaalõigust
§ 329
subjektiivse süüteokoosseisu osas ehk tuvastas vääralt, et süüdistatav pani kuritegu toime otsese tahtlusega. 3.1. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole süüdistataval subjektiivse teokoosseisu tuvastamist põhjendanud. Ei ole arusaadav kuidas ning mille alusel kohus jõudis järeldusele, et süüdistatav kindlalt teadis kohtuotsuse jõustumisest ning seda enam seda oma teoga ignoreeris.
§ 329
subjektiivne teokoosseis eeldab kavatsetust
§ 16
lg 2 mõttes või otsest tahtlust
§ 16lg 3 mõttes.
06.02.2018 kohtuotsuses kohus jõudis järeldusele, et tegemist on otsese tahtlusega
§ 16lg 3 mõttes.
Kaitsja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-13-07, mille kohaselt tahtlus koosneb kahest elemendist: intellektuaalsest küljest, ehk koosseisuasjaolude teadmisest ning voluntatiivsest küljest, ehk koosseisuasjaolude tahtmisest. Intellektuaalne element on küll tahtluse minimaalne eeldus, kuid pelgalt süüteokoosseisule vastava asjaolu võimalikuks pidamine ei võimalda
§ 16lg 4 kohaselt teha järeldust tahtluse olemasolust.
Kaitsja leiab, et käesoleval juhul süüdistatav ei saanud kuriteo toime panna otsese tahtlusega eelkõige intellektuaalse ja voluntatiivse elementide puudumise tõttu. Süüdistatav ja tema kaitsja leiavad, et käesolevas asjas on tegemist koosseisueksimusega
§ 17
lg 1 mõttes, mille järgi süüdistatava tahtlus on välistatud ning teda tuleb
§ 329järgi õigeks mõista.
3.2. Kaitsja leiab, et Jürgen Aavasalu käitumise subjektiivses kooseisus puudub intellektuaalne element.
§ 329
järgi otsese tahtluse intellektuaalne element eeldab isiku kindlat teadmist, et kohtuotsus on jõustunud. Käesoleval juhul süüdistatav peaks kindel olema, et 06.02.2018 kohtuotsus on jõustunud ning juhtides autot 23.02.2018 ta rikub kohtuotsusega pandud keeldu. Süüdistatava enda sõnul ta oli kindel, et kohtuotsus jõustub 24.02.2018, seega süüdistatav oli kindel ka selles, et 23.02.2018 kohtuotsus ei olnud veel jõustunud ning temal on veel juhtimisõigus olemas. 10.08.2018.a. kohtuotsuses Harju Maakohus leidis, et „varasemaid süüdistatava kogemusi (karistusi) arvestades oli süüdistatav ka teadlik, et juhul kui ta edasi ei kaeba jõustub kohtuotsus 7 2
(7)päeva möödudes kuulutamisest“. Samuti leidis kohus, et „kõrgharidusega inimese puhul teadmine, et kohtuotsus jõustub 18 päeva pärast kohtuotsuse kuulutamist, ei saa mitte kuidagi tuleneda otsusest ning ei ole usutav, et tegu oli inimliku eksimusega.“. Riigikohus lahendi nr 3-1-1-55-06 punktis 19 selgitas järgmist: „Kui isik paneb teo toime koosseisueksimuses, s.t ta ei tea mingit süüteokoosseisule vastavat faktilist asjaolu ega pea seda isegi mitte võimalikuks ega mööna seda, ei kuulu kõnealune faktiline asjaolu isiku ettekujutusse enda teost ja ta ei saa aru selle tähendusest. Järelikult ei saa sellisel juhul olla juttu tahtlikust käitumisest“. Kaitsja märgib, et kohus põhjendas subjektiivse teokoosseisu tuvastamist pelgalt süüdistatava haridustaseme ja eelneva karistuse kandmise kogemuse alusel, mis on lubamatu. Seejuures kohus jättis tuvastamata süüdistatava kindlat teadmist 06.02.2018 tehtud kohtuotsuse jõustumise kohta 14.02.2018.a. Sisuliselt kohus möönis süüdistatava kindlat teadmist kohtuotsuse jõustumisest ja jättis intellektuaalse elemendi tuvastamata. Selline süüdistatava kindla teadmise möönmine kindla teadmise tuvastamata jätmisel on lubamatu. Kogemus ei tähenda kindlat teadlikkust kohtuotsuse jõustumisest. Kohus lähtus isiku kogemusest vaatamata sellele, et eelnevalt süüdistatav täitis kõiki temale määratud karistusi ning ei kaldunud nende täitmisest kõrvale. Seda enam, süüdistatav pole kordagi talle määratuid karistusi edasi kaevanud. Kaitsja leiab, et maakohtu poolt mainitud väide kõrgharidusega inimese eksimusest ei ole pädev. 10.08.2018.a. kohtuistungi protokollist (lk 8) ilmneb, et süüdistatav mitu korda vastab prokuröri küsimusele erinevalt: kohtuotsus jõustub, kohtuotsus kehtib, mis ilmekalt näitab, et süüdistatav ei tea õigusalast terminoloogiat ja selle tähendust. Kõrgharidus mistahes valdkonnas peale õigusvaldkonda ei taga isikule kindlat teadmist kohtuotsuse jõustumisest ega saa olla aluseks isiku tahtluse tuvastamiseks. Märkimisväärne on ka asjaolu, et tavaliselt süüdistatav ei lugenud kohtuotsuseid, kuna kohtuotsuse täitmiseks olid olemas eraldi antud dokumendid koos pangakontode numbrite-, makstavate summade- ja kuupäevadega. Kui isik viiel korral täitis talle määratuid karistusi ja ei kaldunud sellest kõrvale ning seda kõike kohtuotsust lugemata, siis võib eeldada, et ka kuuendal korral ta kohtuotsust ei lugenud ning kogemata jättis vale kuupäeva meelde. Süüdistatav mainis maakohtus, et samal ajal osales ka teistes kohtuasjades, mis nõudsid palju aega ja jõudu. Tegemist on kohtuasjadega nr 2-18-1295 ja 2-17-124555. Tsiviilasjas nr 2-17-124555 oli kohtuniku poolt hageja seisukoha esitamiseks määratud tähtaeg 22.02.2018.a. Samuti süüdistatava ja tema esindaja kirjavahetusest nähtub, et esindaja pidi tähtaja pikendamise taotluse esitama ning uueks tähtajaks oli samuti 22.02.2018.a. Mõlemad kirjad ilmekalt näitavad kust võis süüdisataval meeles olla 24.02.2018.a. (Lisa 1: Kohtunik Meeli Kauri kiri tsiviilasjas nr 2-17-124555 ja Lisa 2: Süüdistatava ja tema esindaja kirjavahetus). Tegemist on lähestikku asuvate kuupäevadega, seda enam süüdistatav ise mainis, et 24.02.2018.a. on talle meelde jäänud ka riigipühaga seoses ning selle pärast võis ka mälus kinnistuda. Seega, olles häiritud nendest kohtuasjadest on usutav, et olles rohkem kui kahes kohtuasjas osalisena süüdistatav võiski vale kuupäeva meelde jätta ning olla vales kuupäevas ka kindel. Oluline on samuti süüdistatava vastus küsimusele: „Kust Teile see kuupäev 24 tuli?“. Süüdistatav vastas järgmiselt: „Ma tean, et otsus loeti ette, olin 3 päeva istunud arestimajas, olin kohutavas olukorras nii vaimselt kui füüsiliselt, mul talletus ajju, mul jäi see vabariigi aastapäevaga meelde ja esmaspäeval viisin Maanteeametisse load.“. Olukorras, kus isik osaleb korraga kahes tsiviilasjas ning ühes kriminaalasjas, lahendab alkoholisõltuvuse probleemi, seda enam viibib 3 päeva arestimajas, kust väljub „kohutavas olukorras nii füüsiliselt kui vaimselt“, on igati usutav, et isik võib ajada kuupäevad sassi ning seda mitte tahtlikult. Kaitsja märgib, et süüdistatav tõepoolest oleks võinud helistada, kirjutada, küsida jne kohtuotsuse jõustumise kuupäeva väljaselgitamiseks, kuid isik oli kindel, et kohtuotsus jõustub 24.02.2018.a., 3
(7)seega on arusaadav, miks süüdistatav ei pidanud vajalikuks üle täpsustada kohtuotsuse jõustumise kuupäeva. Süüdistatava arusaama järgi tegemist oli kindla kuupäevaga, mida ta rangelt järgis. Seega on usutav, et süüdistatav eksis kohtuotsuse jõustumise kuupäevas, ehk süüdistatava tahtluse puhul puudus intellektuaalne element, mis välistab süüdistatava tahtluse
§ 17lg 1 järgi ehk tegemist on koosseisueksimusega.
3.2. Kaitsja leiab, et Jürgen Aavasalu käitumise subjektiivses kooseisus puudub voluntatiivne element. Otsese tahtluse voluntatiivne element eeldab, et teo toimepanija soovib tagajärge saabumist. Kui isik midagi täiesti kindlalt teab, kuid ähvardava tagajärge ärahoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, siis ta paratamatult ka tahab seda. Käesolevas asjas süüdistatav oli kindel, et kohtuotsus jõustub 24.02.2018 ja kindel ka selles, et 23.02.2018 temal juhtimisõigus on veel olemas ning et ta kohtuotsusega määratud keeldu ei riku. Otsese tahtlusega oleks tegemist ainult juhul, kui süüdistatav oleks kindel, et kohtuotsus jõustub 14.02.2018.a. ja süüdistatav juhiks autot 23.02.2018.a. Käesolevas asjas aga süüdistatav oli kindel, et kohtuotsus ei olnud veel jõustunud. Seega alusetu on kaitsja arvates maakohtu seisukoht, et kui Jürgen Aavasalu otsustas kohtuotsusest kuupäeva mitte kontrollida ning oma mälu järgi toimida, on see igal juhul teadlik ja tahtlik otsus kohtuotsust mitte täita. Seda enam süüdistataval ei olnud motiivi kohtuotsusega pandud keeldu rikkuda süüdistatava perekonnaseisu pärast. Süüdistataval on kaks alaealist last, ühele nendest ta maksab elatist ning kohtub temaga oma endise abikaasaga kokkuleppe alusel. Kaitsja rõhutab, et minnes vanglasse neljaks kuuks jätab süüdistatav oma perekonda halvasse olukorda, kuna ta on oma perekonna toitja ning naise palgast ei piisa perekonna toetamiseks. Samuti süüdistatav avaldas kohtuistungil informatsiooni selle kohta, et ta käib juba aasta aega teraapial, mis aitas teda oma probleemi leidmises ning sellega hakkama saamises. Selline süüdistatava käitumine annab aluse kahelda tema motiivis kohtuotsusega määratud keeldu rikkuda ning välistab täielikult süüdistatava soovi kohtuotsusega määratud keeldu rikkumiseks või sellele järgneva tagajärje saabumisega leppimiseks. Võttes arvesse kõike ülaltoodut, on inimlikult usutav, et osaledes kahes tsiviilasjas ja ühes kriminaalasjas korraga, istudes arestimajas, võideldes aasta aega alkoholi sõltuvusega ning püüdes kõiki tähtaegu järgida süüdistatav võiski eksida kohtuotsuse jõustumise kuupäevas ning olla selles absoluutselt kindel, ning seda kõike mitte tahtlikult, vaid lihtsa eksimuse pärast, mis on igati inimlik ja iga inimese puhul võimalik. Seega kaitsja leiab, et antud asjas puuduvad otsese tahtluse intellektuaalne ja voluntatiivne elemendid. Kuna süüdistatav eksis süüteo objektiivse koosseisu asjaolus, siis tegemist on koosseisueksimusega
§ 17
lg 1 mõttes, mille järgi süüdistatava tahtlus on välistatud ning süüdistatavat tuleb
§ 329järgi õigeks mõista.
Juhul, kui kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, siis alternatiivselt palub kaitsja süüdistatava karistust kergendada ning piirduda muu vabaduse piiramisega mitte seotud karistusega. Kaitsja palub tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja teha uus kohtuotsus millega mõista Jürgen Aavasalut õigeks temale inkrimineeritud kuriteos
§ 329järgi.
Alternatiivselt palutakse kergendada süüdistatava karistust ning piirduda vabaduse kaotamisega mitte seotud karistusega. KOHTUISTUNG 4. Kohtuistungil jäi süüdistatava kaitsja oma apellatsiooni juurde ning palus see rahuldada. Süüdistatav toetas oma kaitsja apellatsiooni. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning palus jätta maakohtu otsus muutmata ning kaitsja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 4
(7)- Kohtukolleegium, kuulanud kohtuistungil ära pooled, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, kaitsja apellatsioonis toodud seisukohtadega, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu ostus on seaduslik ja põhjendatud.
- Kohtukolleegium märgib esmalt, et kaitsja on esitanud koos apellatsiooniga kaks dokumenti, mis peaksid tõendama süüdistatava osalemist kahes tsiviilkohtumenetluses, kus kohtule vastuse esitamise tähtajad olid lähestikku J. Aavasalu suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega, millega süüdistatav oli karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega. Kaitsja toob apellatsioonis välja, et tsiviilasjas nr 2-17-124555 oli kohtuniku poolt hageja seisukoha esitamiseks määratud tähtaeg 22.02.
- a. Samuti nähtub süüdistatava ja tema esindaja kirjavahetusest, et esindaja pidi tähtaja pikendamise taotluse esitama ning uueks tähtajaks oli samuti 22.02.
- a. Mõlemad kirjad peavad kaitsja arvates näitama, miks süüdisataval võis meeles olla, et kohtuotsus kriminaalasjas jõustub 24.02.
- a. Kohtukolleegium märgib, et apellant esitas eelnimetatud dokumendid esmakordselt apellatsioonimenetluses. Nimetatud tõendite lisamist taotletakse põhjendusega, et maakohtu menetluses oli süüdistataval teine kaitsja, uus kaitsja peab vajalikuks esitada need tõendid ringkonnakohtu menetluses. Advokaadi vahetus on kaitsja arvates mõjuvaks põhjuseks, miks nimetatud tõendeid ei esitatud varem. Seoses sellega märgib ringkonnakohus, et KrMS § 321 lg 6 kohaselt võib apellant apellatsioonis tugineda maakohtus tõendi uurimata jätmisele üksnes siis, kui ta esitas tõendi maakohtule ja seda ei võetud vastu või kui ta ei saanud tõendit maakohtus esitada temast mitteoleneval mõjuval põhjusel. See, milliste tõendite uurimist maakohtus soovis prokurör, on KrMS § 154 lg 2 p 4 kohaselt kirjas süüdistusaktis. Seega oli süüdistataval ja tema kaitsjal teada, millised tõendid esitab kohtule prokurör ning vastavalt sellele oli neil võimalik otsustada, kas ja milliseid tõendeid on vaja esitada tõhusa kaitse teostamiseks. Tõendid, mille uurimist süüdistatav ja kaitsja taotlevad, peavad vastavalt KrMS § 227 lg 3 p-le 2 olema märgitud kaitseaktis. Kaitseaktis ei ole kaitsja taotlenud ülalpool nimetatud tõendite esitamist, sellist taotlust ei ole kaitsja ega süüdistatav esitatud ka maakohtu istungil. Apellatsioonis ei ole esitatud ühtegi põhjendust, miks süüdistataval ega maakohtus osalenud kaitsjal ei olnud võimalik apellatsioonile lisatud tõendeid esitada. Kaitse institutsioon kriminaalmenetluses on süüdistatava õigus, mis oli temale maakohtus täiel määral tagatud. Kaitsja kui isiku vahetus kohtumenetluses ei ole seega mõjuvaks põhjuseks hilinenult täiendavate tõendite esitamiseks. Sel põhjusel jätab ringkonnakohus kaitsja poolt koos apellatsiooniga esitatud dokumendid (lisa 1, 2) tähelepanuta.
- Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja poolt esitatud põhiargumendiga, et maakohus ei ole süüdistataval subjektiivse teokoosseisu tuvastamist põhjendanud ega näidanud kuidas ning mille alusel jõudis maakohus järeldusele, et süüdistatav kindlalt teadis kohtuotsuse jõustumisest ning seda enam oma teoga ignoreeris. Maakohtu põhjendused on selles osas veenvad ning lugejale jälgitavad. Kordamata maakohtu otsuse põhjendusi, märgib ringkonnakohus vastuseks kaitsja apellatsioonile järgmist.
- Menetletavas kriminaalasjas on üheselt tõendatud, et 06.02.
- a kuulutatud süüdimõistev kohtuotsus J. Aavasalu suhtes jõustus edasikaebamata 14.02.
- a. Nähtuvalt maakohtu kohtuistungi protokollist selgitas kohus süüdimõistetule muuhulgas kohtuotsuse edasikaebe kordaja tähtaega, mis olid süüdistatavale arusaadavad (tlk 39). Järelikult oli süüdistatav informeeritud ja teadlik, et kohtuotsus jõustub 14.02.
- a. Isegi kui möönda, et Jürgen Aavasalu arvas ekslikult, et kohtuotsus jõustub edasikaebamata mitte 7 päeva, vaid 15 päeva pärast, oleks väidetavalt koosseisueksimuses J. Aavasalu suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise kuupäevaks 22.02.
- J. Aavasalu tabati autoroolist aga 23.02.2018, 5
(7)seega oli ta teadlik, et juhtides autot 23.02.2018 hoidub ta kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest. Kaitsja viidatud Riigikohtu seisukoht asjas nr. 3-1-1-55-06 on küll asjakohane, kuid kohtukolleegiumi veendumusel ei toeta kaitsja apellatsiooni. Kui isik paneb teo toime koosseisueksimuses, s.t ta ei tea mingit süüteokoosseisule vastavat faktilist asjaolu ega pea seda isegi mitte võimalikuks ega mööna seda, ei kuulu kõnealune faktiline asjaolu isiku ettekujutusse enda teost ja ta ei saa aru selle tähendusest. Järelikult ei saa sellisel juhul olla juttu tahtlikust käitumisest. Olukorras, kus süüdimõistetule on isiklikult selgitatud süüdimõistva kohtuotsuse sisu, edasikaebe kord ja tähtajad, on põhjendamatu rääkida süüteokoosseisule vastava faktilise asjaolu mitteteadmisest. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti (intellektuaalne element), et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid tagajärje saabumine pole tema teo eesmärk (voluntatiivne element). Olles teadlik, et talt on kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud, teadis J. Aavasalu kindlalt, et juhtides sõiduautot peale kohtuotsuse jõustumist, hoidub ta kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest, kuid see ei olnud tema eesmärgiks. Süüdistatava suhtumist kohtuotsuste täitmisse ning teadmist lisakarisuse täitmisele pööramisest ilmestavad tema kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt süüdimõistvaid kohtuotsuseid pole ta kunagi edasi kaevanud. Alati peale mingit kohtuotsust, mis on ebameeldiv, ei ole ta tegelikult sellele väga tähelepanu pööranud, kui juhtimisõigus võetakse ära, siis hoidus ta kohe sõitmisest. (…) 2016 oli tal väga raske aeg ning tähelepanu tugevalt hajutatud (tlk 59 pöördel). Kohtukolleegium on seisukohal, et kohtuotsuse täitmisele pööramise tähtaja meelega ignoreerimine teades, et tähtaeg saabub kindlasti lähiajal või on juba saabunud, on iseloomulik teo teoimepanemisele just otsese tahtlusega. Lisaks peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et kuna J. Aavasalul esinenud väidetav koosseisueksimus puudutab toimepanijat, siis selle kontrollimisel ei tohi tähelepanuta jätta süüdistatavat iseloomustavaid tunnuseid, täpsemalt tema teadmisi, kogemusi, oskusi ja üldist vaimset seisundit. Kohtukolleegiumi veendumusel on maakohus neid veatult ja põhjalikult hinnanud. J. Aavasalu on kõrgharidusega, varasemalt mitmel korral kohtulikult karistatud isikuks, kelle suhtes on ka kõik varasemad süüdimõistvad kohtuotsused edasikaebamata 7 päeva pärast jõustunud; J. Aavasalult oli juhtimisõigus varasemalt kohtuotsusega ära võetud 6 korral. Ülaltoodud andmed koos asjaoluga, et J. Aavasalule selgitati kohtuotsuse jõustumise ajaolusid ning tema ütlused, et varasemalt hoidus ta alati auto juhtimisest kohe, kui teda oli juhtimisõiguse äravõtmisega karistatud, välistavad süüdistataval võimalikku koosseisueksimust. Sarnaselt maakohtuga asub ringkonnakohus seisukohale, et J. Aavasalu pani toime talle inkrimineeritud kuriteo otsese tahtlusega. 9. Apellatsiooni teise alternatiivina vaidlustas kaitsja J. Aavasalule mõistetud karistust ning taotles süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamist ning karistuse mõistmist, mis ei ole seotud reaalse vangistusega. Kaitsja märgib, et süüdistataval on kaks alaealist last, ühele nendest maksab ta elatist ning kohtub temaga oma kokkuleppe alusel endise abikaasaga. Kaitsja rõhutab, et minnes vanglasse neljaks kuuks jätab süüdistatav oma perekonna halba olukorda, kuna ta on oma perekonna toitja ning naise palgast ei piisa perekonna toetamiseks. Kohtukolleegium kaitsja argumentidega karistuse kergendamiseks ei nõustu ning märgib, et kõik eelnimetatud asjaolud olid süüdistatavale teada enne kuriteo toimepanemist, kuid sellele vaatamata suhtus ta ükskõikselt sellesse, millisesse olukorda satub tema pere juhul, kui süüdistatavalt võetakse ära vabadus. Kohtukolleegium juhib tähelepanu, et varasemalt on J. Aavasalu karistatud nii rahalise karistusega, kui ka vangistusega, mis oli asendatud ÜKT-ga. Süüdistatav oma eelmistest karistustest õigeid järeldusi ei teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. 6
(7)Kohtukolleegium leiab, et maakohus on J. Aavasalule konkreetse karistuse mõistmist veatult põhjendanud, õigesti viidanud asjakohasele kohtupraktikale ning muuhulgas sellele, et kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra (3-1-1-58-13). Kohtukolleegiumi veendumusel tuleb sarnaselt viidatud otsuses kirjeldatud olukorrale igale uuele rikkumisele reageerida ka aina rangema karistusliigiga. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ka karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata. 10. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtki apellandi poolt nimetatud ja KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 10. augusti 2018. a otsuse Jürgen Aavasalu suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 7
(7)