2-17-11622 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2018, Tallinn

) § 15 järgi on peretoetuste (sh lapsetoetuse (

§ 16

lg 1 p 1), üksikvanema lapse toetuse (

§ 16

lg 1 p 3) ja lasterikka pere toetuse (

§ 16

lg 1 p 5)) eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine. Seega võivad laste vajadused olla osaliselt kaetud ka nende riiklike toetustega. Kuigi ainuüksi seetõttu, et lapsed saavad riiklikke toetusi, ei oleks põhjust mõista kostjalt välja miinimumist väiksemat elatist, tuleb seda asjaolu siiski hinnata koosmõjus kostja varalise seisundiga ja suutlikkusega maksta kahele lapsele miinimumelatist. Toetuste arvel saab rahuldada osa laste vajadustest ning seetõttu ei saaks miinimumist väiksema elatise maksmise korral elatise maksmise eesmärk ebaproportsionaalselt kahjustada (laste igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja nende arenguks oleksid piisavad vahendid tagatud). Seda arvestades leidis maakohus ekslikult, et riiklikel toetustel ei ole asjas tähtsust. Laste ema kinnitusel kasvatab ta viit alaealist last, kellest kaks on puudega (sh kostja II) ning kummalegi kostjale makstakse lapsetoetust 100 eurot. Laste puude kohta ei ole ema tõendeid esitanud. Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt maksti emale 2017. a augustis perehüvitisi kõigi laste peale kokku 795 eurot 90 senti, 2017. a septembrist kuni 2017. a detsembrini 776 eurot 72 senti ning alates 2018. a jaanuarist 786 eurot 72 senti, sh 300 eurot lasterikka pere toetust, 119 eurot 18 senti kostjale I ja 100 eurot kostjale II. Kuigi Sotsiaalkindlustusameti kirjast ei selgu lastele makstud toetuse liik, saab koosmõjus perehüvitiste seaduses sätestatu ja laste ema selgitusega järeldada, et kostjatele makstakse 100 eurot lapsetoetust. Lisaks makstakse kostjale II 19 eurot 18 senti, mis võib olla üksikvanema lapse toetus (

§ 19lg 3).

Puudega lapse sotsiaaltoetusi kirjast ei nähtu. Seega saab kummagi kostja põhivajadusi rahuldada lisaks elatisele ka vastavalt 100 euro ja 119 eurot 18 sendi suuruse toetuse arvel. Lisaks makstakse laste emale viie lapse eest paljulapselise pere toetust 300 eurot kuus. Seega saab iga lapse kulusid katta ka selle arvel 60 euro ulatuses.

1. Siiski ei ole õige hageja arusaam, et riiklike toetuste summa võrra saab vähendada temalt välja mõistetud elatist. 6 2-17-11622 Kuna praegu on hagejalt kummagi lapse kasuks välja mõistetud miinimumelatis, tähendab see seda, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis, sest lapsi peab ülal ka nende teine vanem. Ka Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise puhul tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Seega olid kummagi kostja vajaduste rahuldamiseks vajalikud kulutused
4. aastal eelduslikult 470 eurot ja
5. aastal 500 eurot ning riiklike toetuste võrra saab vähendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tervikuna, mitte üksnes ühe vanema osa. Eeldusel, et vanemad peavad lapsi ülal pidama võrdsetes osades, tähendab see seda, et hagejalt välja mõistetud elatist saaks vähendada kummagi lapse kohta makstavate riiklike toetuste summast poole võrra. Kostja I puhul tähendaks see riiklike toetuste arvestamist maksimaalselt 89 euro 59 sendi ulatuses (119 eurot 18 senti + 60 eurot / 2) ning kostja II puhul 80 euro ulatuses (100 eurot + 60 eurot / 2), mis teeks
6. aastal kostjale I makstavaks elatiseks ligikaudu 145 eurot ja kostjale II 155 eurot ning
7. aastal vastavalt 160 eurot ja 170 eurot. Sellises suuruses elatise maksmise korral oleksid iseenesest laste põhivajadused rahuldatud ja nende arenguks vajalikud vahendid nii vanemate kui ka riigipoolse panusega tagatud. Samuti vastab sellise suurusega elatis hageja suutlikkusele maksta elatist. Seni on kohtutäitur pidanud hageja palgast elatise ja elatise võlana kinni keskmiselt 366 eurot kuus. Arvestades hageja keskmist töötasu (729 eurot kuus (bruto)), saab hageja iga kuu keskmiselt kätte ligikaudu 580 eurot nii enda kui ka laste vajaduste rahuldamiseks. Kui hageja tasub sellest kostjate ülalpidamiseks
8. aastal kokku 330 eurot kuus, jääb hagejal enda vajaduste rahuldamiseks keskmiselt 250 eurot kuus. Sellises ulatuses ei saaks ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 ja 1¹ järgi hageja sissetulekule igakuise elatisenõude rahuldamiseks sissenõuet pöörata. Suurema elatise hagejalt väljamõistmine seaks aga ohtu hageja enda toimetuleku ning olukorras, kus hageja ei suuda väljamõistetud elatist laste ülalpidamiseks maksta, koguneks hagejale aastatega üle jõu käiv elatise võlg. Sellisena ei oleks aga ikkagi täidetud elatise maksmise eesmärk.
9. Arvestades ülal märgitud põhjendusi tuleb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega vähendab hagejalt Tartu Maakohtu
10. mai
11. a tagaseljaotsusega kummagi kostja kasuks välja mõistetud elatist. Kolleegium mõistab hagejalt alates hagi esitamisest (
12. augustist 2017) kuni
13. detsembrini 2017 kostja I kasuks välja elatise 145 eurot ja kostja II kasuks 155 eurot kuus ning alates
14. jaanuarist 2018 kuni kummagi kostja täisealiseks saamiseni vastavalt 160 eurot ja 170 eurot kuus.
15. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm 7 2-17-11622 8