ja § 651 lg 1 alusel xxxxxxxxxxx € ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx € välja maksta menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert (a/a XXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is). 7. Algatada menetlus võlgnik Kristel Liepkaluse (isikukood 45906235241) kohustustest vabastamiseks. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. (
8. Jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel
järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (Täitemenetluseseadustiku § 131-132). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel
ja 173 järgi : Usaldusisik saab anda võlgnikule üle 25 % (kakskümmend viis protsenti) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulust. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Usaldusisiku/võlgnikuna tuleb Kristel Liepkalusel esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne (blankett lisatud) võlgniku tulust võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne perioodi 01.03.2019 – 28.02.2020 sissetulekute ja väljamaksete kohta esitada kohtule hiljemalt 7.03.2020.a. Käesolev määrus toimetada kätte menetlusosalistele. 2
lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgnik Kristel Liepkaluse maksejõuetuse peamiseks põhjuseks abikaasale võlgniku nimel laenude võtmise võimaldamine ning hilisem ühtede laenude teistega kustutamine. Ajutise halduri hinnangul kujunes maksejõuetus lõplikult välja 2017.a detsembriks, kui tehti esimene kohtulahend temalt võlgade väljamõistmiseks. Kristel Liepkaluse maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Kristel Liepkaluse pankrotimenetluses ei ole pankrotivarasse vahendeid laekunud.
lg 11 märgib, et juhul, kui kohus on kuulutanud välja pankroti
lõigete 1-3 alusel ning halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi. Käesoleva aruande p-s 6 on kirjeldatud halduri tegevused käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku 10 tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks xxxxxxxxxxx /tunnis (lubatud kuni xxxxxxxxxxx/tunnis), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxx . Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ning selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest.
lg 1 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks kokku xxxxxxxxxxx,00 eurot ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx € ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert. Pankrotihaldur palub kinnitada käesolev lõpparuanne Kristel Liepkaluse pankrotimenetluses ja lõpetada Kristel Liepkaluse (pankrotis) pankrotimenetlus; vabastada Andrus Õnnik (pankrotis) pankrotihalduri ülesannetest; määrata pankrotihalduri tasuks kokku xxxxxxxxxxx,00 eurot ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx € ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Halduri tasu palun välja maksta OÜ-le Pärnu Pinker Albert, mille konto SEB Pank AS-is on XXXXXXXXXXX; algatada Kristel Liepkaluse suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus; teha Pärnu Maakohtule ettepanek jätta Kristel Liepkaluse pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine. Kohus, tutvunud pankrotihalduri ettepanekuga ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega on põhjendatud. Võlgnikul ei jätku vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti puudub vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus. Pankrotiseaduse § 158 lg 4 kohaselt juhul, kui nõuete kaitsmine on menetluses toimunud, märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määruses iga võlausaldaja tunnustatud nõude suuruse ja nõudeosa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Antud asjas toimusid võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek 24.10.2018 vastavalt pankrotiseaduse (
) § 100 sätestatud korrale ning § 153 nimetatud rahuldamisjärkudele. Kokku 4 võlausaldajat II rahuldamisjärgus on esitanud nõuded summas 17262,61 eurot, jaotiste alusel midagi välja ei ole makstud. Seega kohus kinnitab võlausaldajate nõudeosade suuruse, mille ulatuses võlausaldajad raha ei ole saanud, summas 17262,61 eurot. Kristel Liepkalusel puudub pankrotimenetluse jätkamiseks, sh pankrotimenetluse kulude katteks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Pankroti väljakuulutamise ajal oli võlgnik töötu ning tema sissetulekuks oli töötutoetus. Alates oktoobrist töötab võlgnik OÜ-s Väärikas Vanadus ja tema töötasu ületab vähesel määral miinimumpalka. Võlgnikul puudub igasugune realiseeritav vara. Eelnevast lähtuvalt on täiendavate vahendite laekumine pankrotivarasse ebatõenäoline ning olemasolevatest vahenditest ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, seega mõistlik on pankrotimenetlus lõpetada. Eeltoodud alustel kuulub pankrotimenetlus pankroti raugemise tõttu lõpetamisele, Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Pankrotihalduri aruanne tuleb kinnitada ja vabastada pankrotihaldur tema ülesannetest. Pankrotimenetluse kulud. Vastavalt
lg 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud avaldaja, so võlgnik Kristel Liepkaluse kanda.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 kohaselt on (ajutisel) pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus (ajutise) pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning (ajutise) pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus kontrollib (ajutise) halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.
lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 96 eurot. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele aruande kohaselt kulutanud kokku 10 tundi arvestusega xxxxxxxxxxxt töötunni kohta, kuid haldur palub määrata tema tasu suuruseks xxxxxxxxxxx eurot. Vastavalt
lg 11 tuginevale pankrotihalduri taotlusele tuleb määrata menetlusabi andmine halduri tasu hüvitamiseks ning mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest pankrotihalduri kasuks välja xxxxxxxxxxx eurot (+ käibemaks xxxxxxxxxxx €). Kohustustest vabastamine menetlus.
lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada
lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 24.10.2018 toimunud nõuete kaitsmise koosolekule, mille päevakorras oli usaldusisiku kinnitamine, ei ilmunud ühtegi võlausaldajat. Ükski isik ei ole ka soovinud usaldusisiku ülesandeid enda peale võtta, mistõttu haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on põhjendatud.
lg-st 6 juhindudes jätab kohus usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus on Kristel Liepkalus`e ära kuulanud ja ta on nõus ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtul ei ole praegu alust kahelda Kristel Liepkaluse suutlikkuses täita enda usaldusisiku ülesandeid. Samuti kohtul ei ole alust kahelda võlgniku usaldusväärsuses, võlgnik ei ole enda maksejõuetust põhjustanud pahatahtliku käitumisega ning usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul igasugune vara ja sissetulek puudub. Võlgniku varalise seisundi muutumisel on võimalik täiendavalt hinnata, kas usaldusisiku määramine on asjas vajalik või mitte. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita, eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama endal igasuguse sissetuleku või muu tulu tekkimisest, tööle asumisest, elu- või töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest. Kohus hoiatab Kristel Liepkalust, et kui võlgnik süüliselt (s.o hooletusest või tahtlikult) rikub
sätestatud kohustusi (eelkõige kohustusi tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida; mitte varjata oma tulusid ja vara ning oma sissetulekutest seaduses ettenähtud osa 5
lõikes 3 võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. See tähendab, et võlgniku alaealiste laste elatise nõuded ei lõpe ka siis, kui võlgnik läbib edukalt kohustustest vabastamise (reeglina 5-aastase) menetluse ja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.