KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-544 Haldusasi H.-V. S. kaebus Sotsiaalkind

) § 35 lg 1 p-de 11 ja 12 alusel. Ilma andmesubjekti nõusolekuta väljastatakse isikuandmeid kolmandatele isikutele ainult erandjuhtudel, kui on täidetud IKS § 14 tingimused. Isiku näidatud eesmärgid ja alused ei viita seadusega pandud ülesande täitmisele või asjaoludele, mille alusel oleks IKS § 14 lg 1 p 1 või lg 2 p 1 järgi kolmandale isikule ilma andmesubjekti nõusolekuta andmete avaldamine võimalik. 3)

§-d 28 ja 36 ei ole õiguslikuks aluseks isikustatud andmete nõudmisel, kuna andmed isikutele makstud pensionite ja hüvitiste kohta ei kuulu kõikidele avaldamiseks kuuluvate andmete hulka. Teabevaldaja on kohustatud tunnistama need andmed asutusesiseseks kasutamiseks kuuluvaks teabeks vastavalt

§ 35lg 1 p-dele 11 ja 12.

4) Andmesubjekti pensioni saamine või mittesaamine ei ole teave

§ 36

lg 1 p-des 5 ja 9 kirjeldatud aruannete, juhtimisvigade või eelarve kasutamise kohta. 5) IKS § 11 lg 2 ei ole sobiv õiguslik alus andmete nõudmisel, kuna see käsitleb juba ajakirjanduse valduses olevate andmete avalikustamist ning kirjeldab andmeid omava isiku kohustust hinnata, kas andmete avalikustamisega kaasneb isiku õiguste ülemäärane kahjustamine. 6) SKA keeldumise aluseks on

§ 23

lg 1 p 1, kuna isikuandmeid sisaldava taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja taotlejal ei ole teabele juurdepääsuõigust. 3. Andmekaitse Inspektsioon (AKI) jättis 15.02.2018 vaideotsusega nr 2.1.-3/18/33 H.-V. S. vaide rahuldamata ning leidis, et SKA keeldus õiguspäraselt teabenõude täitmisest. Otsuse põhjendused olid järgmised. 1) Vaide esitaja soovitud teave on sotsiaalkaitse infosüsteemis, mille põhimääruse § 19 lg 1 kohaselt võimaldatakse andmekogu andmetele juurdepääs kooskõlas avaliku teabe seadusega ja isikuandmete kaitse seadusega. Kuna sotsiaalkaitse infosüsteemis olevad andmed on juurdepääsupiiranguga (olenemata sellest kas piirangu aluseks on

§ 35

lg 1 p 11 või 12), siis isikustatud andmete saamiseks peab olema seadusest tulenev alus (

§ 14lg 2). Kui 2

§ 36lg 1 p-d 5 ja 9 ja § 28 lg 1 p-d 30 ja 31).

Kaebaja on nõus muutma teabenõude aluse sobivamale kvalifikatsioonile, kui selline vajadus selgub. Teabevaldaja ei määratlenud ise sobivamat alust, kuigi see oleks

§ 15lg-st 2 tulenevalt olnud teabenõudja abistamise kohustuse osa.

Teabenõudja poolt näidatud aluse sobimatuks hindamine ei saa olla legitiimne alus keeldumiseks. On mõistlik, et teabevaldaja klassifitseerib aluse ise ümber või nõustab selles osas, kui leiab teabenõude aluse õigusnormi olema enda hinnangul mittevastavuses sellele lisatud verbaalse selgitusega. Teabenõudja abistamise kohustus on AKI-l jätkuvalt täitmata ja vajab täitmist. 2) IKS ei sätesta erinevaid reegleid andmete töötleja käsutuses olevate või teabenõudega küsitavate andmete töötlemisele. Otsustamisel tuleb lähtuda üksnes andmete koosseisust ning kaaluda, kas andmetele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust (

§ 35

lg 12) ning kas teabenõude täitmiseks on olemas ülekaalukas avalik huvi, mis on kooskõlas ajakirjanduseetika nõuetega, ja kas töötlemine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi (IKS § 11 lg 2). Riigireetmine kui kõrgeima võimaliku karistusmääraga kriminaalkuriteo toimepanemine kaalub üles teo toimepannud isiku subjektiivse õiguse tema eripensioni saamise info töötlemise võimalikust kahjustavast mõjust temale. Lisaks esineb avalik huvi seadusandluse täiustamise vajaduse teabe aspektist. Ülekaalukas avalik huvi on olemas. SKA ja AKI ei ole kaalumist läbi viinud. 3) Teabenõude eesmärk oli enne spekulatiivse ajakirjandusliku artikli avaldamist üle kontrollida eripensioni maksmisega seotud asjaolud. Pole oluline, et täiendavalt lisab teabenõue artiklile ka illustratiivsust. Ka IKS § 24 p 2 nõuab, et enne isikuandmete ajakirjanduslikku avaldamist oleks need võimalikult parimal moel üle kontrollitud. 3

§ 36lg 1 p-d 5 ja 9 ning § 28 lg 1 p-d 30 ja 31.

IKS § 11 lg 2 ei ole eraldi õiguslikuks aluseks isikuandmete küsimisel, mida kinnitab ka kuni 14.01.2019 kehtinud IKS seletuskiri (lk 11-12).

§ 36

lg 1 p-d 5 ja 9 määratlevad, mida teabevaldaja ei tohi tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

§ 28lg 1 p-d 30 ja 31 määratlevad, millise teabe peavad teabevaldajad avalikustama.

Need sätted ei reguleeri õiguslikku alust kolmanda isiku isikuandmete küsimiseks. Teave pensionide suuruse kohta ei ole avalik teave. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-85-15 hinnanud, millistel tingimustel on IKS § 11 lg 2 alusel võimalik isikuandmeid meedias avalikustada. 2) Juurdepääsupiirangulise teabe küsimisel peab teabenõudja esitama teabevaldajale juurdepääsu aluse ja eesmärgi. Teabevaldaja ei pea teabenõudja eest välja tooma, muutma ega ümber hindama seda õiguslikku alust, mille teabenõudja on oma juurdepääsuõiguse põhistamiseks välja toonud. Teabevaldaja peab hindama, kas esitatud õiguslik alus soovitud teabele juurdepääsuks on kohane, st kas tegemist on õigustatud juurdepääsu sooviga. Praegusel juhul ei olnud esitatud õiguslikud alused piisavad. SKA hindas, et kaebajal puudub õigus saada soovitud teavet. Teabevaldaja abistamiskohustust reguleerib

§ 15, mis sisustab, millises osas on teabevaldajal kohustus teabenõudjat aidata.

AKI ei olnud teabevaldaja, kellelt praegusel juhul avalikku teavet küsiti. 3) Vaidemenetluse dokumentidest ei ilmne, et kaebaja oleks teinud toiminguid enda isiku tuvastamiseks (

§ 14lg 2 nõue) – ka SKA ei teostanud eraldi toiminguid, et kaebaja isik tuvastada.

Kui konkreetse teabenõudja isik on tuvastamata, on võimalik talle väljastada avalikku teavet selles mahus, mis pole käsitletav juurdepääsupiirangulise teabena. AKI-l puudub teadmine, kas ja mil määral on SKA kaebaja isiku varasemates menetlustes tuvastanud. AKI lähtus vaiet lahendades tol hetkel teada olevast informatsioonist. Konkreetsel juhul ei olnud teabenõuet võimalik täita ka juurdepääsupiiranguga andmeid kinni kattes. 4) AKI ei ole eraldi hinnanud

§ 35lg 1 p 12 kui juurdepääsupiirangu sobivust konkreetse vaidlusaluse teabe väljastamata jätmise osas, kuna leidis, et soovitud teavet ei ole 4

§ 35

lg kohaselt on p-des 1-19 nimetatud teabe tunnistamine asutusesiseseks kasutamiseks teabevaldaja jaoks kohustuslik. Sotsiaalkaitse infosüsteemis isikustatud kujul olevad andmed on juurdepääsupiiranguga (sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse § 19 lg-d 1 ja 2 ning

§ 35lg 1 p-d 11 ja 12).

Konkreetsele andmesubjektile eripensioni maksmise lõpetamise dokument või info talle makstava pensioni suurusest on põhimääruse § 19 lg 1 kohaselt juurdepääsupiiranguga teave. 2)

§ 23

lg 1 p 1 kohaselt keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Kui küsitakse kolmandate isikute kohta käivaid juurdepääsupiiranguga isikuandmeid, peab teabevaldaja hindama üksnes seda, kas teabenõudjal on taotletavale teabele juurdepääsuõigus ehk seadusest tulenev alus. Kuna sotsiaalkaitse infosüsteemis olevad andmed on juurdepääsupiiranguga, peab teabenõudjal isikustatud andmete saamiseks olema seadusest tulenev alus. Antud juhul kehtivad taotletava teabe suhtes juurdepääsupiirangud ning kaebajal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust, millest tulenevalt oli SKA-l õigus keelduda teabenõude täitmisest. KOHTU PÕHJENDUSED 7.

(läbivalt viidatud kuni 30.11.2018 kehtinud redaktsioonile) § 3 lg-st 1 tulenevalt on avalik teave avalikke ülesandeid täites saadud või loodud teave. Praeguses asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja taotletud teave (andmed kolmandale isikule makstava eripensioni suuruse või eripensioni maksmise lõpetamise otsus) on avalik teave

§ 3lg 1 mõttes.

8.

§ 3

lg 2 sätestab, et seaduses sätestatud korras võib avalikule teabele juurdepääsu piirata.

§ 34

lg 1 kohaselt on piiratud juurdepääsuga teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud.

§ 35

lg 1 sätestab alused, mil teabevaldaja on kohustatud tunnistama avaliku teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

§ 35

lg 1 p-st 12 tulenevalt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Konkreetsele andmesubjektile eripensioni maksmise lõpetamise dokument või info talle makstava pensioni suurusest peab piiratud juurdepääsuga teave ka sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse § 19 lg 2 kohaselt. Praeguses asjas ongi SKA kinnitusel juurdepääs kaebaja taotletud teabele piiratud ning see on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Isegi juhul, kui kaebaja taotletud teave ei oleks seaduses sätestatud korras tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, tuleks SKA-l tagada vastavale teabele juurdepääsu võimaldamisel andmesubjekti eraelu puutumatus. On selge, et andmesubjekti eraelu puutumatust riivavad nii teave temale pensioni maksmise lõpetamise kohta kui ka teave temale makstava pensioni suuruse kohta. 9. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas kaebajal on õigus nõuda teabenõude korras SKAlt sellise teabe väljastamist.

§ 14lg 2 teine lause sätestab, et kui isik taotleb 5

§ 23

lg 1 p 1 alusel.

§ 23

lg 1 p 1 sätestab, et teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. SKA on vaidlustatud kirjas õigesti selgitanud, et ilma andmesubjekti nõusolekuta saab isikuandmeid kolmandatele isikutele väljastada ainult erandjuhul, kui on täidetud IKS (läbivalt viidatud kuni 14.01.2019 kehtinud redaktsioonile) §-s 14 sätestatud tingimused. Sotsiaalkaitse infosüsteemist isikustatud andmete saamiseks peab esinema seadusest tulenev alus, millena kolmandale isikule andmesubjekti isikuandmete edastamisel saab kõne alla tulla eelkõige mõni IKS § 14 lg-s 2 sätestatud alus. Praegusel juhul nende aluste esinemist ei nähtu. 11. Nõustuda ei saa kaebaja etteheitega, et teabevaldaja ei ole täitnud

§ 15lg-st 2 tulenevat teabenõudja abistamise kohustust.

Teabevaldajaks on praegusel juhul SKA, kes on teabenõude saamisel pöördunud teabenõudja poole, et välja selgitada tema teabele juurdepääsu alus ja eesmärk. Seejärel on SKA vaidlustatud kirjas selgitanud, et kaebaja näidatud eesmärgid ja alused ei viita seadusega pandud ülesande täitmisele või asjaoludele, mille alusel oleks IKS § 14 järgi kolmandale isikule ilma andmesubjekti nõusolekuta andmete avaldamine võimalik. Teabevaldaja kohustused teabenõudja abistamisel ei hõlma täiendavate eesmärkide sedastamist teabenõudja eest. SKA on lähtunud kaebaja poolt esile toodud juurdepääsu eesmärgist ja selle alusel õigesti leidnud, et taotletud andmete avaldamisest tuleb

§ 23

lg 1 p 1 alusel keelduda, kuna taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. SKA ei saanud kaebaja abistamisel määratleda sobivamat juurdepääsu alust, kui sellist juurdepääsu alust ei esine. 12. Kohus nõustub vastustajatega, et taotletud teave ei kujuta endast andmeid

§ 36lg 1 p-de 5 ja 9 tähenduses.

Samuti ei ole selle näol tegu andmetega

§ 28lg 1 p-de 30 ja 31 tähenduses.

Viidatud sätetest ei tulene õiguslikku alust kolmanda isiku isikuandmete küsimiseks. Need määratlevad üksnes teabe, mida teabevaldaja on kohustatud avalikustama ja mida ei tohi tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

1. Kaebaja leiab ekslikult, et juurdepääsu õiguslikuks aluseks tema soovitud andmetele saab olla IKS § 11 lg
2. Sätte sõnastusest nähtuvalt käsitab see paragrahv isikuandmete avalikustamist, mitte juurdepääsuõigust taotletavale teabele. IKS § 11 lg 2 viitab konkreetselt isikuandmete ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemisele ja avalikustamisele. IKS § 11 lg-s 2 sisalduv kohustus arvestada isikuandmete ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemisel ja meedias avalikustamisel avalikku huvi, andmesubjekti õigusi ning ajakirjanduseetika põhimõtteid ei ole kuidagi omistatav haldusorganile juurdepääsupiiranguga isikuandmetele juurdepääsu võimaldamise üle otsustamisel. Vastava kaalumise peab teostama isik, kes andmeid IKS § 11 lg-s 2 nimetatud eesmärgil töötlema asub.
3. Kaebaja viidatud IKS § 24 p-st 2 ei tulene eraldi juurdepääsuõigust kolmanda isiku isikuandmetele. Kohustusest tagada isikuandmete töötlemisel nende õigsus ei saa tuletada õigust nõuda piiranguteta juurdepääsu mistahes avalikule teabele

§ 3lg 1 tähenduses.

15. Kohus jätab tähelepanuta AKI ja kaebaja viited seoses teabenõudja isiku tuvastamata jätmisega. Praegusel juhul puudub vaidlus, et SKA ei keeldunud teabenõude täitmisest põhjusel, et teabenõudja isik ei ole tuvastatud. 6