KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2019. a, Tallinn Haldusasja number 3-18-1906 Haldusasi V.T. kaebus Politsei-

) § 41 lg 6 p 1 ja § 44 lg 1). Kaebaja võib soovi korral esitada avalduse relvaloa väljastamiseks

§ 35alusel.

1. Kaebaja esitas ennistamiseks. 16.08.2018 vastustajale avalduse relvaloa vahetamise tähtaja
2. Vastustaja keeldus 27.08.2018 vastusega nr 4.2-1/63691-2 menetlustähtaja ennistamisest.

§ 41

lg 6 p-s 1 sätestatud nõue, et relvaloa kehtivuse lõppemise korral tuleb esitada dokumendid vähemalt 1 kuu enne loa lõppemist, on kehtestatud selleks, et PPA jõuaks viia õigeaegselt läbi relvaloa vahetamisega seotud menetlustoimingud. Kehtetut relvaluba ei ole võimalik vahetada. Relva käitlemisõigus ei ole peatunud ja seda ei ole kehtetuks tunnistatud, vaid see on lõppenud koos relvaloa kehtivuse lõppemisega. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit mõjuva põhjuse kohta, miks ta ei saanud esitada relvaloa vahetamise avaldust

-is ettenähtud tähtaja jooksul (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 1).

1. Kaebaja esitas 29.08.2018 vaide vastustaja 09.08.2018 otsuse tühistamiseks ning kaebaja 02.07.2018 ja 09.07.2018 avalduste rahuldamiseks.
2. Vastustaja jättis 07.09.2018 vaideotsusega nr 4.2-1/61881-5 vaide rahuldamata. Põhjendused: 7.
3. Teeninduse ametnik selgitas 02.07.2018 kaebajale, et tal tuleb esitada relvaloa avaldus, mitte vahetamise avaldus. Teeninduse ametnikud ei keeldu avalduse vastuvõtmisest ja vastu võetakse ka puudusega avaldused. Ka kaebaja 09.07.2018 avaldus võeti vastu, kuigi see ei vastanud nõuetele. 7.
4. Kaebaja esitas relvaloa vahetamise avalduse ajal, mil relvaloa kehtivus oli juba lõppenud. Relvaloa avaldus tuleb esitada mõistliku tähtaja jooksul enne loa kehtivuse lõppu, et vastustaja jõuaks teha vajalikud toimingud. 7.
5. Tulirelva ja laskemoona on õigus käidelda, sh vallata ainult kehtiva relvaloa alusel (

§ 34lg 2).

Kui loa kehtivus on lõppenud ja relvaomanikul ei ole kehtivat relvaluba, siis tähendab see, et tal ei ole õigust relva kanda ja vallata. Loa kehtivuse lõppemine ei tähenda, et luba on peatunud. 7.

1. Relvakandmisluba on relvaseaduses eraldi kategooria. See väljastatakse juriidilisele isikule. 7.
2. Kehtetut dokumenti ei ole võimalik pikendada, vaid taotleda tuleb uut luba. Seadusandja on kehtestanud nõude, et relvaloa vahetamise avaldus tuleb esitada 1 kuu enne loa kehtivuse lõppemist. See näitab, et relvaloa vahetamise menetlus ei saa toimuda suvalisel ajahetkel pärast loa kehtivuse lõppemist.

§ 44lg-st 1 tuleneb, et pärast relvaloa kehtivuse lõppemist ei ole relvaomanikul õigus enam tulirelva kanda ja vallata. Loa kehtivuse peatamise 2

§-s 43, loa kehtivuse lõppemine nende hulka ei kuulu. Kuna kaebajal puudub kehtiv relvaluba, tuleb relvaloa saamiseks viia läbi

§-s 35 sätestatud menetlus, mh peab taotleja sooritama teooriaeksami ja tulirelva käsitsemise ning laskeoskuse katse. 7.

1. Vastustaja ei pidanud relvaloa vahetamisest keeldumise otsuses kohaldama kaalutlusõigust. Samuti ei pidanud ta arvestama kaebaja varasemalt sooritatud relvaeksamit. Seadusandja ei näinud ette, et sooritatud relvaeksami tulemused jäävad ajalise piiranguta kehtima. 7.
2. Kaebaja relvaluba ei ole tunnistatud kehtetuks, vaid see kaotas kehtivuse kehtivusaja lõppemise tõttu. 7.
3. Kaebaja võttis relvaomanikuna ja relvaloa omajana kohustuse järgida

-i sätteid. Kohatu on etteheide, et vastustaja teeb kõik, et relvaloa menetlus oleks ebaefektiivne ja keeruline. Vastustaja teeb vastupidi kõik selleks, et vältida analoogseid juhtumeid. Relvaomanikke teavitatakse relvaloa kehtivuse lõppemisest telefonitsi või e-kirja teel, kuigi see ei ole vastustaja kohustus. Kaebajat teavitati vahetu kontakti käigus.

1. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 09.08.2018 otsus ja 07.09.2018 vaideotsus, tuvastada vastustaja 27.08.2018 vastuse õigusvastasus ja kohustada vastustajat lahendama kaebaja relvaloa vahetamise avalduse. Põhjendused: 8.
2. Vastustaja keeldus kaebaja 02.07.2018 avaldust relvaloa vahetamiseks vastu võtmast. 8.
3. Kaebajale väljastatud relvaloa kehtivuse lõppemine 01.07.2018 tõi kaasa relvakandmisõiguse peatumise. Kuna kaebaja relvakandmisõigust ei ole peatatud, ära võetud ega ka kehtetuks tunnistatud, ei saa teda käsitleda relvakandmisõiguseta isikuna ning politsei on kohaldanud vääralt materiaalõigust. Vastustaja 09.08.2018 otsus on vastuolus põhiseaduse (PS) §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse ja PS §-s 14 sätestatud tõhusa menetluse põhimõttega, samuti rikub see PS §-s 12 kehtestatud võrdsuspõhimõtet ja PS §-st 32 tulenevat õigust omandile. Kaebaja on juba varasemalt teooriaeksami ja tulirelva käsitsemise ning laskeoskuse katse sooritanud. 8.
4. Vastustaja teeb kõik, et relvaloa menetlus oleks ebaefektiivne, võimalikult keeruline, aeglane, kulukas ja ebameeldiv. Vastustaja ei ole otsuste tegemisel kasutanud diskretsiooniõigust õiguspäraselt. Uue relvaloa taotlemise menetlus on kaebaja suhtes ebaproportsionaalne. Riigikohus leidis, et soetamisloa ja relvaloa kehtetuks tunnistamine piirab isiku vaba eneseteostust viisil, mis võtab täielikult võimaluse kasutada relva jahipidamiseks ja turvalisuse tagamiseks kuni võimaliku uue loa saamiseni. Uue loa saamine eeldab loa taotlemist, millega kaasneb aja- ja rahakulu (Riigikohtu 14.12.2010 otsus asjas nr 3-4-1-10-10, p 56). Kaebaja relvaloa vahetamisest keeldumine ja sellest tulenevalt relvaloa kehtetuks tunnistamine ei ole mõõdukas, sest tooks kaasa relvade ning laskemoona võõrandamise kohustuse, mis piirab kaebaja õigust omandile (PS § 32) ja eneseteostuse õigust (PS § 19).
5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused: 9.
6. Relvaluba on võimalik vahetada seoses kehtivuse lõppemisega kindla ajavahemiku jooksul, s.o 3 kuust kuni 1 kuuni enne relvaloa kehtivuse lõppemist (

§ 351lg 11, § 41 lg 6 p 1).

Kaebaja andis 02.07.2018 vastustajale üle relvaloa ja püstoli ning 09.07.2018 esitas relvaloa vahetamise avalduse, tervisetõendi ja tasus riigilõivu. Seega ei esitanud kaebaja relvaloa vahetamiseks vajalikke dokumente (sh avaldust) seaduses ettenähtud aja jooksul, vaid 3

-is ei ole sätestatud mõistet „peatumine“.

§ 44

kohaselt on relvaloa omaja kohustatud pärast loa kehtivuse lõppemist relva ja selle laskemoona üle andma politseile hiljemalt loa kehtivuse viimasel tööpäeval. Vastustaja tegi kaebajale 31.07.2018 suulise hoiatuse relva ja laskemoona üleandmise nõuete rikkumise tõttu. Relvaloa kehtivuse peatamine, kehtivuse peatamise lõpetamine või loa kehtetuks tunnistamine vormistatakse vastustaja otsusega (

§ 43lg 5).

Isik, kelle relvaloa kehtivus on lõppenud, ei ole enam õigustatud relva kandma ega muul viisil käitlema. Asjaolu, et kaebaja suhtes ei esine relvaloa andmist välistavaid tingimusi või et ta on varasemalt sooritanud teooriaeksami ning tulirelva käsitsemise eksami ja laskeoskuse katse, ei oma mingit tähtsust. 9.2. Vastustaja ülesannete hulka ei kuulu relvaomanike teavitamine loa lõppemisest, kuid vastustaja teeb seda eesmärgiga vältida relvaloa kehtivuse lõppemisega kaasnevaid tagajärgi ja liigset halduskoormust. Kaebaja pidi teooriaeksami sooritanuna tundma

-i, sh relvaloa vahetamise korda ja tingimusi, samuti relvaloa kehtivuse lõppemise tagajärgi. Relvaomanikuna võttis kaebaja endale kohustuse järgida

-i. 9.3. Relvaloa kehtivus ja kehtivuse lõppemise tagajärjed on ette nähtud seadusega, seega puudub vastustajal kaalutlusõigus. Vastustaja 09.08.2018 otsus vastab HMS §-s 54 toodud haldusakti õiguspärasuse eeldustele. Kaebaja on ise võtnud endalt võimaluse relvaloa vahetamiseks

§-s 41 sätestatud tingimustel ja korras. Tal on võimalik taotleda relvaluba

§-s 35 toodud tingimustel ja korras. 9.

1. HMS § 34 lg 1 sätestab, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan enda algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Kaebaja ei ole esitanud põhjust, mis takistas tal seaduses ettenähtud tähtaja jooksul taotleda relvaloa vahetamist. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebajale on väljastatud relvaluba kehtivusega 01.07.2013– 01.07.
3. Relvaloa kehtivusaeg 5 aastat tuleb

§ 34lg-st 7.

Tegemist on materiaalõigusliku tähtajaga, millele ei kohaldu menetlusõigusliku tähtaja kohta käiv regulatsioon. Kohus nõustub kaebajaga selles, et ka relvaloa menetluses tuleb vastustajal lähtuda HMS-ist kui üldseadusest niivõrd kuivõrd

kui eriseadus ei näe ette teisiti (

§ 1lg 11).

Kuid kaebaja tuginemine relvaloa kehtivuse tähtaja määratlemisel HMS §-le 33 on ekslik, sest see reguleerib menetlustähtaega. Järelikult on ebaõige kaebaja arvamus, et kuna 01.07.2018 oli pühapäev, siis pikenes tema relvaloa kehtivus HMS § 33 lg 3 alusel järgmise tööpäevani ehk kuni 02.07.

1. Tähtaegade arvutamist reguleerivad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-d 134-
2. Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus ja tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel (TsÜS § 135). Tähtpäeva saabumine määratakse tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega (TsÜS § 136 lg 1). Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval (TsÜS § 136 lg 2). Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti (TsÜS § 137 lg 1).

§ 34lg 7 näeb relvaloa kehtivusajaks ette 5 aastat.

Tegemist on konkreetse aastates arvutatava tähtajaga. Kuna kaebajale väljastati relvaluba 01.07.2013, siis lõppes relvaloa 5aastane kehtivusaeg 01.07.2018 kl 24.00. Tegemist ei olnud tahteavalduse esitamiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäevaga, mille puhul saabunuks tähtpäev puhkepäevale 4

§ 41lg 6 p-st 1.

Konkreetse kuupäevaga määratletud relvaloa kehtivustähtaeg teenib ka õigusselguse põhimõtet. Nii on üheselt selge, mis ajani relvaluba kehtib ja puudub vajadus kontrollida, kas tegemist on puhkepäevaga või mitte. Eeltoodud järeldust ei muuda ka kaebaja selgitus, et tal puudus relvaloa kehtivuse viimasel päeval 01.07.2018 võimalus oma relva vastustajale üle anda, sest tegemist oli pühapäevaga. TsÜS § 134 lg 1 järgi on tähtaeg kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Relvaluba annab selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit ja lasersihikut

-i ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras (

§ 34lg 2).

Järelikult lõpeb isiku õigus relva käidelda relvaloa kehtivuse lõppemisel. Kuna kaebaja relvaluba lõppes 01.07.2018, puudus tal 02.07.2018 enam õigus relva käidelda, st et relv tulnuks vastustajale üle anda hiljemalt 01.07.2018. Kuna tegemist oli pühapäevaga, tulnuks relv üle anda viimasel tööpäeval ehk reedel, st 29.06.2018. Samasuguse kohustuse näeb ette ka

§ 44

lg 1, mis ütleb, et pärast relvaloa kehtivuse lõppemist on loa omaja, vastava relva omanik, valdaja või muu isik, kelle valduses on vastav luba, Euroopa tulirelvapass, relv ja selle laskemoon, kohustatud need hiljemalt loa kehtivuse viimasel tööpäeval üle andma politseile. Järelikult ei ole kaebaja tuginemine siinkohal HMS § 33 lg-le 3 põhjendatud. 11.

§ 41

lg 1 kohaselt vahetatakse relvaluba selle omaja avalduse põhjal mh loa kehtivuse lõppemise korral. Relvaloa vahetamiseks tuleb PPA-le esitada kirjalik avaldus, vahetamisele kuuluv relvaluba, foto ja tervisetõend ning tasuda riigilõiv (

§ 41lg-d 3 ja 4).

Relvaloa vahetamiseks nõutavad dokumendid tuleb esitada vähemalt 1 kuu enne relvaloa kehtivuse lõppemist (

§ 41lg 6 p 1).

Kaebaja relvaluba kaotas kehtivuse 01.07.2018, seega tulnuks relvaloa vahetamise avaldus esitada hiljemalt 01.06.2018. Kaebaja esitas relvaloa vahetamise avalduse ja muud nõutavad dokumendid vastustajale alles 09.07.2018, seega rikkus ta

§ 41lg 6 p-s 1 sätestatud tähtaega enam kui kuu aja võrra.

Kaebaja väidab, et püüdis esitada vastustajale relvaloa vahetamise avalduse juba 02.07.2018, kuid teenindusametnik ei võtnud seda vastu. Kaebaja ei ole oma väidet tõendanud. Isegi kui lugeda see väide tõendatuks, oleks ka sellel kuupäeval esitatud avaldus olnud esitatud seaduses sätestatud tähtaega enam kui kuu aega rikkudes. Seega puudub vajadus tuvastada, kas kaebaja püüdis esitada relvaloa vahetamise avaldust juba 02.07.2018 või esitas ta selle alles 09.07.

1. Igal juhul oli avaldus esitatud tähtaega rikkudes. Põhjendamatu ja eeltoodud normidega on vastuolus kaebaja poolt istungil esitatud väide, et kuna relvaluba kaotas kehtivuse pühapäeval, siis pikenes tähtaeg kuni esmaspäevani (s.o 02.07.2018) ja kaebaja esitas seega relvaloa vahetamise avalduse tähtaegselt (s.o 02.07.2018). Esiteks selgitas kohus juba eespool, et relvaloa kehtivustähtaeg ei ole menetlustähtaeg ja see ei pikene järgmise tööpäevani, kui tähtpäev langeb puhkepäevale. Teiseks tuli kaebajal esitada relvaloa vahetamise avaldus vähemalt 1 kuu enne relvaloa kehtivuse lõppemist, seega isegi kui lugeda relvaloa kehtivus pikenenuks kuni 02.07.2018, oli relvaloa vahetamise avaldus esitatud ikkagi tähtaega rikkudes.
2. Kaebaja esitas istungil väite, et haldusmenetlus relvaloa vahetamiseks algas vastustaja algatusel 1,5 kuud enne relvaloa kehtivuse lõppemist, kui politseiametnik käis tema juures relva hoidmise nõudeid kontrollimas. Kohus ei nõustu selle väitega. HMS § 35 lg 1 võimaldab haldusmenetlust alustada ka haldusorgani initsiatiivil kas menetlusosalise teavitamisega menetlusest või menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega (HMS § 35 lg 1 p-d 2 ja 3). Tähele tuleb siiski panna, et 5

on HMS-i suhtes eriseadus ja kui eriseadus näeb ette üldseaduse regulatsioonist erineva regulatsiooni, siis kohaldub eriseaduse regulatsioon.

sätestab üheselt mõistetavalt, et relvaluba vahetatakse selle omaja avalduse põhjal ja relvaloa vahetamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus vähemalt 1 kuu enne relvaloa kehtivuse lõppemist (

§ 41lg 1, lg 3 p 1 ja lg 6 p 1).

Järelikult algab relvaloa vahetamise menetlus relvaloa omaja kirjaliku avalduse alusel (HMS § 35 lg 1 p 1), mitte haldusorgani initsiatiivil. Selline regulatsioon on ka põhjendatud, sest uue relvaloa saamise huvi on relvaloa omajal, mitte vastustajal, järelikult peab relvaloa omaja näitama üles initsiatiivi relvaloa vahetamiseks. Juhul, kui ta ei ole relvaloa vahetamisest huvitatud, puudub tal kohustus seda vahetada ja relvaluba kaotab kehtivuse selle tähtpäeval. Haldusorgani initsiatiiv haldusmenetluse algatamiseks on põhjendatud juhtudel, kui seadus paneb haldusorganile kohustuse midagi teha (nt järelevalve ja kontrolli läbiviimise kohustus, planeerimise kohustus jms). Vastustajal puudub seadusest tulenev kohustus omal algatusel relvalube väljastada ja relvaload antakse vaid isiku avalduse alusel. PPA-l on pärast relvaloa väljastamist õigus kontrollida riikliku järelevalve menetluse raames relva ja laskemoona hoidmise nõuete täitmist ning nõuete rikkumise korral relvaluba kehtetuks tunnistada (

§ 43

lg 1 p 3) või isikut väärteo (

§ 891) või kriminaalkorras karistada (karistusseadustiku § 419).

Kuigi ühe relva ja selle laskemoona hoidmiseks ei ole vaja relvakappi, kehtivad ka selle relva ja laskemoona hoidmisele

§ 46lg-s 8 toodud reeglid, mille järgimist on PPA-l õigus kontrollida.

Seega ei ole põhjendatud kaebaja istungil esitatud väide, et tegemist ei olnud relva hoidmise nõuete kontrollimisega, vaid relvaloa vahetamise menetluse alustamisega. 13. Kuna kaebaja esitas relvaloa vahetamise avalduse pärast seaduses ettenähtud tähtaja möödumist ja pärast relvaloa kehtivuse lõppemist, siis keeldus vastustaja õiguspäraselt kaebaja relvaluba vahetamast. Kehtetut relvaluba ei ole võimalik vahetada. Kui kaebaja soovib endiselt relva omada, tuleb tal esitada uus relvaloa avaldus. Uue relvaloa taotlemine võib küll uute eksamite läbimise kohustuse tõttu olla kaebaja jaoks koormavam, kuid sellise tagajärje on kaebaja ise endale kaasa toonud, mitte ei ole seda põhjustanud vastustaja. Seetõttu on kaebaja etteheited vastustajale põhjendamatud. Kaebaja pidi relvaloa omajana tundma

-i. Seaduse mittetundmine ei vabasta selle täitmisest. See, et kaebaja ei tunne seadust, mida ta peab tundma, on tema risk. Vajadusel saanuks ta pöörduda abi ja selgituste saamiseks vastustaja või õigusteadmistega isiku poole. Kaebaja viide sellele, et tema puhul puuduvad

-is sätestatud alused relvaloa väljastamisest keeldumiseks ning tal puuduvad rikkumised ja karistused, ei ole praeguses asjas asjakohane, sest vastustaja ei keeldunud kaebajale relvaluba väljastamist neil põhjustel. 14. Kaebaja väited ja etteheited on deklaratiivsed ja põhjendamata. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi kaalutlusnormile, millest tuli vastustajale kohustus kaalumist teostada. Seetõttu on kaebaja etteheited kaalumise teostamata jätmise kohta põhjendamatud. Vastustajal puudus õigus kaaluda relvaloa vahetamist olukorras, kus relvaluba oli juba kehtivuse kaotanud. Samuti on asjakohatud etteheited võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta. Esiteks ei ole kaebaja tõendanud, kellega võrreldes on teda ebavõrdselt koheldud. Kuid ka juhul, kui vastustaja on mõningatel juhtudel pärast relvaloa kehtivuse lõppemist relvaloa vahetanud, puudub kaebajal õigus nõuda ebaõige halduspraktika laiendamist ka talle. Võrdse kohtlemise põhimõte ei anna õigust nõuda õigusvastase halduspraktika jätkamist. Kui kaebaja heidab ette erinevat kohtlemist võrreldes nendega, kes esitasid relvaloa vahetamise taotluse tähtaegselt või vähemalt relvaloa kehtimise ajal, siis on selline erinev kohtlemine põhjendatud, sest 6

-i põhiseaduspärasust kahtluse alla seada. Kaebaja ei ole ka põhjendanud, et tal on tungiv vajadus relva omada ja vahepealsel ajal kuni uue relvaloa saamiseni relva käitlemise õiguse puudumine seaks tema elu, tervise või vara ohtu. Kaebaja ei ole põhjendanud eneseteostuse õiguse riivet. Kuna tal ei ole takistusi uue relvaloa taotlemiseks, siis saab ta end teostada pärast uue relvaloa saamist. Laskmishuvi on võimalik ilma relvaloata realiseerida lasketiirus laskeinstruktori juhendamisel (

§ 86lg 5).

PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigus on lihtsa reservatsiooniga põhiõigus, mis tähendab, et omandipõhiõigust võib piirata igal eesmärgil, mis on põhiseadusega kooskõlas. Arvestades relvaga seotud ohtu isikute elule, tervisele ja varale, ei saa relva omamise õiguse sidumist relvaloa kehtivusega pidada omandipõhiõigust ebaproportsionaalselt piiravaks. Ülevaate omamine tsiviilkäibes olevatest relvadest ning relva kasutamise õiguse andmine tervise- ja taustakontrolli läbinud isikutele teenib avalikke huve, aitab kaitsta teiste isikute õigusi ja ühiskonna turvalisust. Teiste isikute põhiõigus elu ja tervise kaitsele on kaalukamad kaebaja omandipõhiõigusest. Kaebaja omandipõhiõigust ei ole piiratud ebaproportsionaalselt, sest tal on võimalik taotleda uus relvaluba ja hankida uus relv, kui seni tema omandis olnud relv on võõrandatud. Samuti olnuks tal võimalik relva üleandmisel PPA-le esitada PPA-le sama relva kohta uus relvaloa taotlus. Kaebaja relv olnuks seni PPA juures hoiul, kuni kaebaja oleks saanud uue relvaloa. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks põhjust pidada

-is toodud omandipõhiõigust piiravat regulatsiooni PS-iga vastuolus olevaks. Vastustaja ei ole rikkunud ka selgitamiskohustust. HMS § 36 lg-st 1 nähtuvalt annab haldusorgan selgitusi menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks pöördunud relvaloa kehtivuse lõppemisega seonduvalt vastustaja poole ja soovinud saada selgitusi, mida ta peab uue relvaloa saamiseks või relvaloa vahetamiseks tegema. Vastustajal puudus seadusest tulenev kohustus omal algatusel kaebajat relvaloa kehtivuse lõppemisest teavitada ja juhtida tema tähelepanu relvaloa vahetamise võimalusele. Kuna vastustajal puudus aktiivne teavitamis- ja selgitamiskohustus, siis ei saa talle sellekohaseid etteheiteid teha. Relvaloa kehtivusajast pidi kaebaja ise teadlik olema. 15. Vastustaja ei ole

-i normide vastu eksinud ja tema tegevus on olnud õiguspärane, mistõttu on vastustaja 09.08.2018 otsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. 16. Kaebaja esitas 16.08.2018 vastustajale avalduse relvaloa vahetamise ennistamiseks, mille vastustaja jättis 27.08.2018 vastusega rahuldamata. tähtaja 7

§ 41

lg 6 p-s 1 sätestatud 1-kuulist tähtaega, kuid relvaluba kehtinuks ja teoreetiliselt olnuks vastustajal võimalik tähtaja ennistamise korral menetlus kiirendatud korras lõpule viia ja relvaluba enne kehtivuse lõppemist ära vahetada. Kuna kaebaja esitas tähtaja ennistamise taotluse pärast relvaloa kehtivuse lõppemist, siis puudus vastustajal võimalus tähtaega ennistada, sest relvaluba oli juba kehtivuse kaotanud ja seda ei olnud võimalik enam vahetada. Isegi kui nõustuda kaebaja arusaamaga, et tähtaja ennistamise taotluse saab esitada ka pärast relvaloa kehtivuse lõppemist, siis igal juhul ei saa seda esitada pärast haldusmenetluse lõppemist. Kaebajal tulnuks sellisel juhul esitada tähtaja ennistamise taotlus koos 09.07.2018 relvaloa vahetamise taotlusega. Kuna haldusmenetlus lõppes vastustaja 09.08.2018 otsusega, millega keelduti kaebaja relvaluba vahetamast (HMS § 43 lg 1 p 3), siis oli kaebaja tähtaja ennistamise taotlus esitatud liiga hilja. Pärast menetluse lõppu ei saa enam menetlustähtaega ennistada, vaid menetluse uuendada, kui esinevad HMS §-s 44 sätestatud alused. Menetlustähtaja ennistamine on võimalik, kui menetlustähtaeg lasti mööda mõjuval põhjusel (HMS § 34 lg 1). Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis takistas tal tähtaegselt relvaloa vahetamise taotlust esitamast. See, et kaebaja ei tunne

-i, ei ole mõjuv põhjus, sest tal oli relvaloa omajana kohustus seda seadust tunda ja sellise kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vastustaja selgitustest nähtub, et kuigi vastustajal puudub vastav kohustus, teavitab ta praktikas relvaloa omajaid relvaloa kehtivuse lõpptähtpäeva saabumisest ja selgitab sellega seonduvaid kohustusi. Seega oli kaebajal vaatamata

-i mittetundmisele ka tegelikult võimalik esitada tähtaegselt või vähemalt enne relvaloa kehtivuse lõppemist avaldus relvaloa vahetamiseks, kuid ta jättis selle tegemata. Asjakohatu on kaebaja viide, et PPA büroode asukohad muutuvad pidevalt. Büroode asukohad ja lahtiolekuajad on avaldatud PPA veebilehel https://www.politsei.ee/et/asukohad/teenindused ja sellise teabe hankimine ei saanud olla kaebaja jaoks ebamõistlikult keeruline. Kaebaja väitis kohtuistungil, et tähtaja möödalaskmise põhjustas tema juures relva hoidmise nõudeid kontrollimas käinud politseiametnik oma eksitavate selgitustega. Esiteks ei ole kaebaja tõendanud oma väiteid ega seda, et politseiametnik jagas talle eksitavaid selgitusi. Teiseks ei ole kaebaja väited ka usutavad, sest ei ole eluliselt usutav, et

-i nõuete kontrolli teostav ametnik ei tunne

-i ega sellest tulevat kohustust esitada relvaloa vahetamise taotlus vähemalt 1 kuu enne relvaloa kehtivuse lõppemist. Äärmisel juhul võis tegemist olla möödarääkimise või eksliku arusaamisega ametniku selgitustest. Igal juhul ei olnud põhjendatud kaebaja arusaam, et politseiametnikuga relvaloa vahetamise teemal suhtlemine käivitas haldusmenetluse ja ta ei pidanud enam midagi tegema, vaid võis ootele jääda.

§ 41

lg 3 p 1 sätestab selgelt, et relvaloa vahetamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus. Järelikult ei ole relvaloa vahetamine suulise avalduse esitamisega seaduse järgi võimalik. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 27.08.2018 vastus menetlustähtaja ennistamata jätmise kohta on õiguspärane ja tuvastamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 17. Ebaõige on kaebaja arusaam, et relvaloa kehtivuse lõppemisega ei ole ta kaotanud relvakandmisõigust, vaid see on peatunud. Erinevalt liiklusseadusest, mille § 124 lg 3 p 1 kohaselt mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud, ei ole sarnast regulatsiooni ette nähtud

-is.

§ 34

lg 2 seob relva ja laskemoona käitlemise õiguse relvaloaga.

§ 50lg 1 järgi võib relva ja laskemoona kanda isik, kellel on vastav relvaluba või relvakandmisluba. Kui relvaluba on kehtetu, puudub isikul ka õigus 8

§ 44

lg 1, mis kohustab relva pärast relvaloa kehtivuse lõppemist PPA-le üle andma, ja

§ 44lg 6, mis kohustab relvaloa kehtivuse lõppemise korral relva võõrandama.

Seega ei ole kaebaja relvakäitlemisõigus relvaloa kehtivuse lõppemisega peatunud, vaid lõppenud. Uue õiguse saamiseks tuleb taotleda uus luba. Relvaloa kehtivuse peatamist reguleerib

§ 43

ja sellest ei tule, et relvaloa omaja relvakandmise või –käsitsemise õigus peatub ajal, mil relvaluba on kaotanud kehtivuse. Relvaloa kehtivuse lõppemise ja kehtivuse peatamise erinevus nähtub

§ 44

lg-te 6 ja 61 võrdlusest – relvaloa kehtivuse lõppemisel on relvaomanikul kohustus relv võõrandada, relvaloa kehtivuse peatamise korral võib relvaomanik relva võõrandada, kuid ei pea seda tegema ja pärast peatamise aluse äralangemist on PPA kohustatud hoiulevõetud relva omanikule viivitamatult tagastama. Need erinevad tagajärjed kinnitavad veelkord, et relvaloa kehtivuse lõppemisel kaotab relvaloa omaja relva käitlemise õiguse, relvaloa kehtivuse peatamise korral selline õigus vaid peatub. Kaebaja relvaluba kaotas kehtivuse, mitte seda ei peatatud, samuti ei peatunud selle kehtivus mõnel seaduses sätestatud alusel (nt

§ 43lg 14).

Seega ei ole kaebaja relvakäitlemisõigus peatunud ja tal ei ole õigust nõuda pärast relvaloa kehtivuse lõppemist relvaloa vahetamist. 18. Samadel põhjendustel on õiguspärane ka vastustaja 07.09.2018 vaideotsus. Kaebaja heitis istungil lisaks ette vaide lahendamist vale isiku poolt.

vaide lahendamist ei reguleeri. Kuna siseministri 17.07.2014 määruse nr 33 “Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus” § 3 lg 1 järgi teostab PPA üle teenistuslikku järelevalvet minister, on PPA haldusakti või toimingu peale esitatud vaide lahendamise õigus PPA-l endal (HMS § 73 lg-d 1 ja 3). Praegusel juhul lahendas vaide vastustaja ja vaidealluvust ei ole rikutud. See, kes konkreetselt asutuse sees peab vaide lahendama, on asutuse sisepädevuse küsimus (HMS § 8 lg 2), mis ei mõjuta haldusakti kehtivust ega õiguspärasust. Vaideotsuses on viidatud volituse alusena PPA peadirektori 15.07.2018 käskkirjale nr 1.1-1/

1. Nimetatud käskkirjaga1 on PPA peadirektor volitanud relvaluba väljastama ja vahetama ning nendega seotud vaideid lahendama mh Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo lubadegrupi vanemspetsialisti (käskkirja pd 1, 1.8, 1.11 ja 2.2). Vaidlusaluse 07.09.2018 vaideotsuse on teinud Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo lubadegrupi vanemspetsialist, seega ei ole vaideotsuse tegemisel ka sisevolituse vastu eksitud.
2. Kuna kaebaja relvaloa vahetamise avalduse rahuldamata jätmine oli õiguspärane, samuti oli õiguspärane tema menetlustähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmine, siis puudub alus rahuldada kaebaja kohustamisnõuet vastustaja kohustamiseks kaebaja relvaloa vahetamise taotlust lahendama. Neil põhjustel tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata.
3. Kohus märgib, et ei kiida heaks kaebaja esindaja Indrek Põdra käitumist, kes esitas kohtuistungil mitmeid uusi väiteid. Kohus andis 04.12.2018 määrusega menetlusosalistele täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks tähtaja kuni 21.01.2019 ja teise menetlusosalise poolt esitatule vastamiseks tähtaja kuni 04.02.
4. Nimetatud tähtajad anti selleks, et menetlusosalistel oleks võimalik enne kohtuistungit asjas piisava põhjalikkusega ette valmistuda ja oma seisukohti kaitsta. Uute üllatuslike väidete esitamine alles kohtuistungil seadis vastustaja ebavõrdsesse olukorda, kel polnud kohtuistungiks ette valmistudes võimalik nende väidetega arvestada. Väide, et esindajal ei olnud võimalik varem asja materjalidega tutvuda, on asjakohatu ega õigusta kohtu antud tähtaja rikkumist. Esiteks andis kaebaja 1 Kättesaadav https://adr.politsei.ee/ppa/dokument/
5. 9