) § 173 lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik: 1) kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; 2) kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; 3) kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja tal on võimaldatud oma teo kohta selgitusi anda; 4) kas ülem oli pädev distsiplinaararesti määrama. 3.
kohaselt on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt.
kohaselt on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine (p 1), asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte (p 2), ja kaitseväelase poolt teenistusalaste piirangute rikkumine (p 3).
lg 3 järgi on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. Kaitseväe juhataja
lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi.
lg 2 p 3 kohaselt on distsiplinaarkaristusena võimalik määrata distsiplinaararesti. 4. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt karistati J.H.t selle eest, et ta rikkus temale väljastatud ühekordset väljaluba ajavahemikuks 18.01.2019 kell 13:00 kuni 20.01.2019 kell 20.00, ilmudes tagasi teenistusse 21.01.2019 kell 19:08 (omavoliline äraolek 23 tundi ja 8 minutit) alkoholijoobes. Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi
) § 157 kohaselt on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt. 4.1.
lg 2 kohaselt on ajateenija ajateenistuse kestel kohustatud viibima teenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas. Kaitseväe juhataja 05.04.2013 käskkirjaga nr 95 kinnitatud Kaitseväe sisemäärustiku (edaspidi SM) p 196 kohaselt võivad ajateenijad struktuuriüksuse territooriumilt lahkuda allüksuse ülema poolt väljaantud väljaloa alusel. Kaitseväe distsiplinaarmäärustiku p 88 kohaselt loetakse ajateenija omavoliliseks lahkumiseks lahkumist nõuetekohase loata struktuuriüksuse territooriumilt või üksuse muust, sh ajutisest paiknemiskohast või struktuuriüksusest väljalubatu tähtajaks teenistusse mitteilmumist. 4.2.
lg 12 kohaselt on ajateenistuses keelatud alkoholi tarbimine.
lg 1 alusel on kaitseväelasel keelatud teenistuse ajal tarbida alkoholi ning viibida teenistuses alkoholi ning narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamise tunnustega. SM p 20 kohaselt on keelatud Kaitseväe territooriumil ja struktuuriüksuste ruumides alkoholijoobes viibimine. KVDM lisa 2 p 3 lg 2 alusel eeldatakse alkoholijoovet, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on 2 alkoholisisaldus 0,25 milligrammi või rohkem. KVDM lisa 2 p 5 lg 1 p 5 alusel on Kaitseväe struktuuriüksuse korrapidajal õigus tuvastada alkoholi ja psühhotroopsete ainete tarvitamist ning p 7 annab õiguse alkoholi tarvitamise tuvastamine indikaatorvahendiga. 4.3.
lg 3 kohaselt on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. SM p 8 ap 3 kohaselt on kaitseväelane kohustatud tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, teadma ja täpselt täitma oma ameti- ja teenistuskohustusi. 4.4. SM p 200 kohaselt on kaitseväelasel enne väljalubamist kohustus teatada allüksuse korrapidajale oma kontaktandmed, mille kaudu on võimalik temaga viivitamatult ühendust võtta. 5.
p 1 kohaselt on seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine distsiplinaarsüütegu. Kuivõrd eelnimetatud sätetest tulenevalt on teenistusse tähtajaks mitteilmumine, teenistusse alkoholijoones ilmumine ja kontaktandmete mitteesitamine distsiplinaarsüütegudeks, siis on kohus sisukohal, et reamees J.H.le süüks arvatud tegude eest võib karistada distsiplinaarkaristusega.
lg-st 3 määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Et distsiplinaararesti määras Küberväejuhatuse Staabi- ja sidepataljoni ülem, ei kahtle kohus selles, et distsiplinaararest on määratud pädeva ülema poolt. 8. Juhindudes
lg-st 2 ning halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg-st 1 leiab kohus, et reamees J.H.le on distsiplinaararest määratud seaduslikult. Kohus rõhutab, et kontrollis üksnes
lg-s 3 märgitud asjaolusid ning sisuliselt saab kohus hinnata distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust üksnes siis, kui karistatud isik käskkirja vaidlustab. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.