Obsah (5)

§ 146§ 147§ 135§ 136§ 137

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2019, Tal

) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Arvel nr 1806192397 on kohustuste täitmise tähtajaks 16.03.

1. Järelikult aegus nõue 16.03.
2. Arvel nr 1806267101 on kohustuste täitmise tähtajaks 15.04.2015 ning nõue aegus 15.04.
3. Hageja on esitanud avalduse maksekäsu kiirmenetluses alles 31.05.
4. Esimese astme kohtu otsus
5. Harju Maakohtu 25.10.2018 otsusega jäeti hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kahest raamlepingust, millest üks on inglisekeelne kuupäevaga 18.08.2014 ja teine eestikeelne kuupäevaga 08.10.
7. Lepingute alusel lepiti kokku jäätmete äravedu ja nende tingimustes. Kostjale esitati mitmeid arveid. Kostja on jätnud tasumata arve nr 1806192397 summas 142,10 eurot, maksetähtajaga 16.03.2015 ja arve nr 1800172435 summas 4048,08 eurot, maksetähtajaga 15.04.
8. 6.

§ 146

lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 147

lg 1 ja 2 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Tähtaeg lõpeb

§ 135lg 2 järgi tähtpäeva saabumisel.

Tähtpäeva saabumine määratakse

§ 136lg 1 järgi tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega.

Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev

§ 136lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval.

Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg

§ 137

lg 1 järgi tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Aastates 2 arvutatava aegumistähtaja puhul tuleb lugeda aegumistähtaja viimase aasta vastavaks kuuks ja päevaks

§ 136

lg 2 mõttes kohustuse täitmise tähtpäevale või kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastavat päeva aastates arvutatava tähtaja möödumisel. Vastavaks päevaks ei saa lugeda

§ 147

lg-s 1 märgitud nõude sissenõutavaks muutumise päeva (RKTKo nr 3-2-1-162-13 p 29, 33).

1. Kohtule tõendina esitatud arve nr 1806192397 kohaselt oli summa 142,10 euro tasumise maksetähtajaks 16.03.2015 ning arve nr 1800172435 kohaselt oli summa 4048,08 euro tasumise maksetähtajaks 15.04.
2. Seega muutus arve nr 1806192397 sissenõutavaks 17.03.2015 ja arve nr 1800172435 muutus sissenõutavaks 16.04.
3. Aegumistähtaeg kestusega kolm aastat hakkas kulgema arve nr 1806192397 puhul 16.03.2015 ja arve nr 1800172435 puhul 15.04.
4. Seega aegus hageja täitmisnõue kostja vastu

§ 146

lg 1 ja § 136 lg 2 järgi arve nr 1806192397 puhul 16.03.2018 ja arve 1800172435 puhul 15.04.

1. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 31.05.
2. Hageja ei ole esitanud ühtegi väidet nõude aegumise osas ega aegumise katkemise osas. Hageja nõue on aegunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
3. Hageja palub 14.11.2018 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega saata asi tagasi maakohtule uueks menetlemiseks.
4. Maakohus ei ole arvestanud, et käesolevas asjas algab nõude aegumistähtaeg kalendriaasta lõppemisest. Aegumise algusele tuleb käesoleva nõude korral kohaldada

§ 147lg-t 1 ja lg 3 teist lauset.

Lisaks on Riigikohus asunud seisukohale, et

§ 147

lg 3 teise lause osa „muutub sissenõuatavaks arve esitamisega” tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega (RKTKo nr 3-2-1-9508, p 11). Kuna arvete tasumise tähtpäevad olid 16.03.2015 ja 15.04.2015, siis algas lepingus kokku lepitud teenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg

§ 147lg 3 teise lause alusel 1.

jaanuaril 2016 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppeb

§ 146lg-t 1 arvestades 31.

detsembril 2018 kell 24.

1. Hagi on esitatud enne aegumist.
2. Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-162-13 ei ole käesolevas asjas asjakohane. Selles lahendis ei ole Riigikohus viidanud arve tasumisega seonduvale kohustusele, vaid võlatunnistusest tulenevale tehingule. Vastustaja seisukoht
3. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole maakohtu menetluses aegumise kohaldamisele vastuväiteid esitanud ega ole

§ 147lg 3 kohaldamise eelduseid välja toonud.

Hageja on esitanud apellatsioonkaebuses uue faktiväite, et poolte vahel on sõlmitud kokkulepe arve esitamises sissenõutavuse eeldusena. Hageja ei ole uue väite esitamise lubatavust põhistanud, mistõttu ringkonnakohus ei saa sellega arvestada. Ringkonnakohtu seisukoht

1. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
2. Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s
3. Kohus peab eelmenetluses kõigepealt välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta.
4. Maakohus jättis hagi aegumise põhjendusel rahuldamata, jättes seejuures välja selgitamata, millise nõude on hageja esitanud ja milliseid tsiviilseadustiku üldosa 3 seaduse sätteid tuleb sellest tulenevalt aegumise analüüsimiseks kohaldada. Asja materjali kohaselt on poolte vahel sõlmitud kaks raamlepingut, mille kohaselt hageja osutas kostjale prügiveoteenust. Hagiga nõuab hageja kostjalt osutatud teenuse eest tasu maksmist. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist töövõtulepinguga. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 15.

§ 146

lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 147

lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

1. Maakohus seostas nõude sissenõutavuse kostjale esitatud arvetes märgitud maksetähtpäevaga, kuid ei tuvastanud, et pooled olid arve esitamises sissenõutavuse eeldusena kokku leppinud. Kui tasumise tähtaja kohta töövõtjal ja kostjal kokkulepet ei olnud, kohalduvad asjas VÕS § 637 lg 4 ja § 638 ning hageja nõue muutus sissenõutavaks töö vastuvõtmisest.
2. Maakohus jättis tähelepanuta aegumise algusele kohaldatavad sätted.

§ 147

lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Erialakirjanduses on märgitud, et lõige 3 lihtsustab ja parandab võlausaldaja positsiooni, kuna näeb aegumistähtaja arvutamise ette üksnes „täisaastate“ kaupa. Lõige 3 teine lause käsitleb eriolukorda, kus nõude sissenõutavus on seotud arve esitamisega. Seejuures aegumise seisukohalt ei ole oluline mitte arve esitamine, vaid oluline on aasta, millal võis arve esitada. See lahendus väldib võlausaldaja poolt aegumistähtaja kunstlikku edasikükkamist arve esitamisega viivitades (vt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne 2010; § 137 p-d 3.3.1 ja 3.3.2). 18. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tulenevalt eeltoodust uuesti hindama aegumise kohaldatavust antud asjas. 19. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4