KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 02.08.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-17 Hal

§ 155lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rae Vallavolikogu kinnitas 01.11.2017 otsusega nr 12 vallavolikogu revisjonikomisjoni esimeheks Meelis Lepikulti ja aseesimeheks Indrek Uuemaa.
2. I. Uuemaa esitas 30.11.2017 Rae Vallavolikogu 01.11.2017 otsuse nr 12 peale vaide, mille Rae Vallavolikogu tagastas 04.12.2017 kirjaga nr 1-6/11040-1, leides, et vaidlustatud otsus on omavalitsuse sisene akt ning see ei riku I. Uuemaa subjektiivseid õigusi. 3-18-17
3. Indrek Uuemaa esitas 03.01.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Rae Vallavolikogu 04.12.2017 vaide tagastamise otsus ja kohustada Rae Vallavolikogu vaatama kaebaja vaie sisuliselt läbi; alternatiivselt palus kaebaja tühistada Rae Vallavolikogu 01.11.2017 otsus nr 12 ja kohustada vastustajat korraldama uued revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimised või tunnistada õigusvastaseks Rae Vallavolikogu toiming, millega revisjonikomisjoni esimees ja aseesimees valiti eraldi hääletamisega ning kohustada vastustajat kõrvaldama toimingu tagajärjed. Lisaks palus kaebaja tuvastada Rae Vallavolikogu 01.11.2017 otsuse nr 12 tühisus või õigusvastasus ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis 145 eurot. Kaebuse kohaselt on I. Uuemaa Rae Vallavolikogu liige. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 47 lg 1 kohaselt on igal volikogu liikmel õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Vallavolikogu 01.11.2017 istungil muudeti vahetult enne revisjonikomisjoni esimehe valimist valimise korda ning vastuolus KOKS § 47 lg-ga 11 ei valitud esimeest ja aseesimeest üheaegselt. Selle asemel korraldati eraldi hääletused ning iga volikogu liige sai täiendava hääle. Kaebaja esitas revisjonikomisjoni esimehe valimise korra muudatuse suhtes protesti, mis jäeti rahuldamata. Aseesimehe valimisel oli rikutud 16 sedelit, millest järeldub, et 16 hääletajat muutsid üle hääletamisel meelt ning olid selle poolt, et kaebaja saaks esimeheks, mitte aseesimeheks. Kui valimisprotseduuri läbi viies oleks järgitud õigusnorme, oleks kaebaja osutunud valituks revisjonikomisjoni esimeheks. Kuna komisjoni esimehe palk ja muud hüved on suuremad kui aseesimehel, riivab Rae Vallavolikogu 01.11.2017 otsus nr 12 kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebajale on tekkinud vahemikus 01.11.2017 kuni 04.12.2017 varaline kahju 145 eurot, mis seisneb revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe palgavahes.
4. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 16.01.2018 määrusega menetlusse järgmistes nõuetes: tühistada Rae Vallavolikogu 01.11.2017 otsus nr 12 ja 04.12.2017 vaide tagastamise otsus, kohustada Rae valda korraldama uued revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimised ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 145 euro suurune kahjuhüvitis.
5. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 28.06.2018 määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete ja kohaliku omavalitsuse organi vahelised suhted on haldusorgani sisesed suhted, millest tekkivate vaidluste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (Riigikohtu 04.11.2004 otsus nr 3-3-2-55-04, p 14). Kohaliku omavalitsuse volikogu komisjonide liikmete valimine ei tekita teenistussuhteid ning reguleerib seega üksnes volikogu sisemist töökorraldust. Volikogu liikme komisjoni koosseisu kinnitamise otsus ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 tähenduses. KOKS § 47 lg-te 1 ja 11 sõnastus võib olla imperatiivne, kuid see ei anna volikogu liikmele õigust vaidlustada neid norme rikkudes vastu võetud volikogu otsust halduskohtus. Kuna kaebaja on Rae Vallavolikogu liige, ei saa vaidlustatud otsus rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Riigikohus leidis 22.12.2008 määruse nr 3-3-1-74-08 p-s 13, et volikogu alaliste komisjonide kinnitamise otsus on haldusesisene akt. Praegust vaidlust saab lahendada volikogu tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Näiteks on võimalik pöörduda justiitsministeeriumi poole taotlusega teostada KOKS § 66 lg-s 1 sätestatud järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle. Samuti on kaebajal võimalik algatada umbusaldusmenetlus volikogus KOKS §-s 46 sätestatud korras. Põhjendatud on vastustaja väide, et valimisreeglite rikkumine ei mõjutanud valimistulemusi. Arvestades, et kaebaja sai revisjonikomisjoni esimehe valimisel 8 häält ning teine kandidaat sai 16 häält, oleks ka ühe hääletamise korral osutunud esimeheks valituks teine kandidaat ning kaebaja oleks saanud aseesimeheks. Alusetu on kaebaja järeldus, et 16 rikutud valimissedelit viitab 16 volikogu liikme soovile valida kaebaja revisjonikomisjoni esimeheks. 2

§ 4

lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kui vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb kaebus tagastada (

§ 121

lg 1 p 1) või jätta läbi vaatamata (

§ 151lg 1 p 1).

Riigikohtu halduskolleegium selgitas 22.12.2008 määruse nr 3-3-1-74-08 p-s 12, et kohaliku omavalitsuse volikogu komisjoni koosseisu kinnitamise otsus ei ole suunatud väljapoole, vaid see on haldusesisene akt, mis reguleerib volikogu kui kollegiaalorgani sisesuhteid. Analoogselt viidatud Riigikohtu määruses väljendatule leiab ringkonnakohus, et komisjoni esimehe ja aseesimehe kinnitamise otsus reguleerib vallavolikogu sisesuhteid. Sellisest suhtest võrsunud vaidluste lahendamiseks ei ole võimalik pöörduda halduskohtusse (Riigikohtu 04.11.2004 otsus nr 3-3-1-55-04, p 14; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2010 määrus nr 3-10-2511). Termin „avalik-õiguslik vaidlus“ viitab vähemalt kahe eraldiseisva subjekti vahelisele õigussuhtele, praegusel juhul on aga tegemist ühe isiku sisemise tüliküsimusega. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et halduskohus väljus kaebuse eseme piiridest, kui leidis, et kaebaja pöördus kohtusse vallavolikogu liikmena. Halduskohus ei saanud asja lahendamisel jätta arvestamata asjaoluga, et kaebaja on ja oli 01.11.2017 otsuse tegemise ajal Rae Vallavolikogu liige. Kaebaja osales esimehe valimisel ja oli seega üks otsustajatest. Ta soovib kaitset oma volikogu liikme staatusest tulenevale õigusele. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et halduskohus jättis õigesti

§ 121

lg 1 p 1 ja § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata kaebuse Rae Vallavolikogu 01.11.2017 otsuse nr 12 tühistamise ja vastustaja kohustamise nõuetes. Kuna vaide tagastamine (menetlustoiming) ei riku vaide esemest sõltumatult kaebaja õigusi, tuli kaebus ka vaide tagastamise vaidlustamise osas jätta samal alusel läbi vaatamata. Praeguse vaidluse lahendamiseks on ette nähtud teised õiguskaitsevahendid: halduskohus on õigesti viidanud umbusaldusmenetluse algatamise võimalusele (KOKS § 46). Samuti on kaebajal võimalik taotleda volikogu otsuste uuesti läbivaatamist (Rae Vallavolikogu 12.04.2011 otsusega nr 56 vastu võetud Rae valla põhimääruse § 12 lg 7). 3

§ 121

lg 2 p 21 ja § 151 lg 2 p 1 alusel, kuna kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja nõuab 145 euro suurust hüvitist. Kui varaliselt hinnatava hüve väärtus jääb alla 1000 euro, eeldatakse, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne (

§ 133lg 1).

Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et KOKS § 47 lg-s 11 sätestatud hääletamiskorra rikkumine selliselt, et revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimiseks korraldati eraldi hääletused, ei saanud kokkuvõttes mõjutada esimehe valimise tulemust. Volikogu esimehe valimisel hääletas 16 volikogu liiget Meelis Lepikulti poolt ning 8 liiget kaebaja poolt (hääletamistulemuste protokoll, tl 17). Seega oleks kaebaja nii või teisiti saanud aseesimeheks. Kaebaja väide, justkui viitaks 16 rikutud valimissedelit aseesimehe valimisel sellele, et 16 volikogu liiget soovis tema valimist revisjonikomisjoni esimeheks, on põhjendamatu. Vastasel juhul oleks need 16 volikogu liiget hääletanud esimehe valimisel kaebaja poolt. Kaebaja väite ekslikkust kinnitab ka asjaolu, et kaebaja esitatud protest jäeti rahuldamata (protesti poolt oli 8 volikogu liiget, vastu 17). Rikutud sedelid aseesimehe valimisel ei saa muuta esimehe valimise tulemusi. Vastuses kaebusele on vastustaja esitanud usutava selgituse, et 16 volikogu liiget, kes olid hääletanud Meelis Lepikulti poolt, rikkusid aseesimehe valimisel valimissedeli, et opositsioon saaks aseesimeheks valida enda kandidaadi. Kuna kaebaja poleks nii või teisiti saanud revisjonikomisjoni esimeheks, ei saanud talle ka tekkida esimehe ja aseesimehe palgaerinevusest tingitud kahju. Seega on kahju hüvitamise nõue perspektiivitu. Eelneva põhjal muudab ringkonnakohus kahju hüvitamise nõude läbi vaatamata jätmist puudutavas osas halduskohtu põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu põhjendustega. 11. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel

§ 151

lg-s 2 sätestatud alusel kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu ei tagastata (

§ 104lg 5 p 3).

12. Määruskaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot. 01.01.2018 jõustunud

ja riigilõivuseaduse (RLS) muudatuste kohaselt on määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba (

§ 104lg 1, RLS § 22 lg 1 p 9).

Ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv kuulub tagastamisele (

§ 104lg 5 p 1).

Tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Kohus võib tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (

§ 104lg 8 laused 3–5).

Ringkonnakohus tagastab riigilõivu maksekorraldusel märgitud I. Uuemaa pangakontole nr EE292200001100560216 (Swedbank AS). (allkirjastatud digitaalselt) 4