2-19-1454/2

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-1454 Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtujurist Piret Raik Jelena Golovenko Kohtuasi L. D.i pankrotiavaldus Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised esindajad ja nende Avaldaja: L. D. (IK xxx elukoht: xxx, e-post: xxx) RESOLUTSIOON
2. Keelduda L. D.i pankrotiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastada avaldus selle esitajale.
3. Saata kohtumäärus avaldajale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
4. L. D. esitas 29.01.2019 Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on avaldajal võlgu ca 5500 eurot, millele lisanduvad täiendavalt viivised ja kohtutäiturite tasud. Võlgnevused tekkisid väidetavalt seoses avaldaja halba seltskonda sattumise ja laenude võtmisega. Raske majandusliku olukorra tõttu on võtnud laene. Avaldajal ei ole vara, on töötu, püsivalt maksejõuetu. L. D. palub pärast pankrotimenetlust algatada kohustustest vabastamise menetluse. Avaldaja saab Eesti Töötukassast töövõimetushüvitist 220 eurot kuus. 1 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud dokumentidega, keeldub avalduse menetlusse võtmisest. Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärk rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel võlgniku vara võõrandamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest PankrS sätestatud korras. Töötukassas arvele võtmine ning töövõimetushüvitise saamine ei tähenda automaatselt püsivat maksejõuetust pankrotiseaduse tähenduses. Kõik töötukassasse pöördujad ei ole püsivalt maksejõuetud ning ei ole eluliselt usutav, et raskused kohustuste täitmisel tekivad enamusel samadel asjaoludel (osaline töövõimetus, halb seltskond jms).
6. Väidetavalt on avaldaja maksejõuetus tekkinud sattumisest halba seltskonda ja laenude võtmisest. Laene võttis avaldaja väidetavalt seoses raske majandusliku olukorraga. Tulenevalt e-maksuameti väljatrükist töötas avaldaja
7. aastal Kaitseliidus, OÜ-s Virmetsa Puit, 2008.a - Väljaõppekeskuses, Ida-Eesti Päästekeskuses, 2011.a – AS Eesti Vanglatööstus. Kostja võlgnevused Julianus Inkasso OÜ, Swedbank AS-i, Intrum Justitia Debet Finance AG CH ees (so võlad millest teoreetiliselt on võimalik vabaneda pärast pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse läbimist) on tekkinud perioodil ca 2009-2011.a ehk ajal, mil avaldaja töötas. Seega on avaldaja esitanud kohtule tegelikkusele mittevastavaid andmeid.
8. Karistusregistri andmete ja võlanimekirja kohaselt on võlgniku täitmata kohustused peamiselt erinevate süütegude (perioodil ca 01.11.2009-04.06.2018.a) eest määratud trahvid ja muud riigi nõuded. Kohus rõhutab, et kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast automaatset võlgadest vabanemist ja võlgnikul ei ole võimalik vabaneda ka kõigist oma kohustustest. Kohus selgitab, et täitmisel olevatest Politsei- ja piirivalveameti trahvidest ei vabaneks avaldaja ka kohustustest vabastamise menetluse läbimisel. Lisaks pikeneb pankrotimenetlusega trahvide sissenõudes täitmise aegumine. Riik ei pea kandma pankrotimenetluse kulu (ajutisele halduri / pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse läbiviimisega seotud kulu) vastutustundetu eluviisiga tekitatud kohustustest vabanemiseks.
9. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et avaldaja töövõime oleks piiratud osas, mis oluliselt raskendaks töö tegemist ja sissetuleku teenimist. Avaldaja ei ole millegagi põhjendanud, miks leiab, et olukord, kus ta oma kohustusi täita ei suuda, kestab ka tulevikus. Kui avalduse koostaja on avaldajale loonud mulje, et pankrotiavalduse esitamisega kaovad kõik täitmata kohustused ning pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist võlgnik tööl käima ei pea (või vähemalt ei või saada sissetulekut, mis ületab 500 eurot), siis kohus rõhutab, et selline selgitus on asjatundmatu ja tegelikkusele mittevastav. Kohus selgitab, kohustustest vabastamise otsustamisel on määravaks võlgniku käitumine menetluse kestel, kuivõrd olulises osas on ta võlausaldajate nõudeid rahuldanud.
10. Kohus on seisukohal, et avaldajal tuleks kaaluda võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist. Vastavalt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse § 2 lg 3 saab võlgade ümberkujundamise menetluses ümber kujundada võlgade ümberkujundamise avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgniku kohustusi. 2 PankrS § 14 lg 1 p 3 kohaselt keeldub kohus määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest PankrS § 14 lg 1 p 3, ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
11. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldust ei võeta menetlusse avaldaja vastavasisulise avalduse alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3