← Eesti

1-19-835/5

Obsah (8)§ 424§ 74§ 68§ 75§ 78§ 50§ 83§ 85

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 14. märts 2019.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-19-835 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Ragne

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav Mait Meumers, isikukood 37908232720; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; kutseharidus; elukoht: XXX; telefon: XXX; e-post: XXX; töökoht: ei tööta, töövõime kaotus XXX; kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana oli kinni peetud 24.10.2018 kuni 25.10.2018 ja 10.01.2019 kuni 11.01.2019. Tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Mait Meumers

§ 424

lg 2 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel kuulub Mait Meumersil reaalsele ärakandmisele 7 (seitse) päeva vangistust, mille hulka arvata

§ 68

lg 1 alusel Mait Meumersi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.10.2018.a – 25.10.2018.a ja 10.01.2019.a – 11.01.2019.a, so 4 (neli) päeva ning lugeda Mait Meumersi poolt veel reaalsele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda Mait Meumersi vanglasse saabumise päev.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel ülejäänud 5 (viis) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust jätta Mait Meumersi suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Mait Meumers ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Määrata Mait Meumers katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Mait Meumersile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata Mait Meumersile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kr

MS § 414 lg 1 alusel edastatakse Mait Meumersile kohtuotsuse jõustumisel teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse, so 3 (kolme) päeva vangistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt arvestada kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise aja algust päevast, millal Mait Meumers saabub vanglasse vangistust kandma. KrMS § 414 lg 3 alusel kohaldatakse vanglasse mitteilmumisel süüdimõistetu suhtes sundtoomist.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Mait Meumersilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 30.03.2019.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 2. Konfiskeerimine

§ 83

lg 1 ja lg 3 p 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina Mait Meumersile ja kolmandale isikule K. M. ühisvarana kuuluv sõiduauto Seat Alhambra registreerimismärgiga XXX, VIN-kood XXX (asukoht Tartus XXX). 2

(6)

§ 85lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse.

Riigivaraseaduse § 7 lg 5 p 2 kohaselt on kohtuotsusega konfiskeeritud vara valitsejaks Siseministeerium.

§ 85lg 3 kohaselt toimib kohtu lahend konfiskeerimise kohta enne selle jõustumist käsutamiskeeluna. Kr

MS § 4211 lg 2 kohaselt tasub konfiskeeritud vara võõrandamise ja hävitamise kulud süüdimõistetu või kolmas isik. Juhindudes KrMS § 4211 lg-st 1 saata jõustunud kohtuotsuse koopia konfiskeerimise korraldamiseks PPA Lõuna prefektuurile. 3. Menetluskulu: KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Mait Meumersi kaitsjatasu 60 eurot ja sundrahast 500 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Mait Meumersilt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:   kaitsjatasu 60 eurot; sundraha 310 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Mait Meumersil on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 370 (kolmsada seitsekümmend) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt 11-ne kuu vältel vähemalt 30,83 eurot ja viimasel 12-ndal kuul 30,87 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700013570 ning selgituse “Mait Meumers, otsus nr 1-19-835, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 3

(6)Süüdistus Mait Meumersit süüdistatakse selles, et tema, juhtis • 24.10.2018 kella 16:50 paiku Tartus Narva mnt 112 juures mootorsõidukit Seat Alhambra reg.nr. XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema veres oli 2,39 mg/g kohta); • 10.01.2019 kella 20:31 paiku Tartus Sõpruse sillal mootorsõidukit Seat Alhambra reg.nr. XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,28 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus Mait Meumers kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Mait Meumers toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, so

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

§ 424

lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest peab Mait Meumers ära kandma 7 päeva vangistust, mille hulka Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse 4 (neli) päeva, mille vältel Mait Meumers oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks vangistuseks veel 3 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa - 5 kuud ja 23 päeva vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui Mait Meumers ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et M.Meumers on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et M.Meumers on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör

§ 50

lg 1 alusel kohtus lisakaristusena Mait Meumersilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks. Juhindudes

§ 83

lg 1 ja lg 3 p 1 alusel palub prokurör Tartu Maakohtul konfiskeerida Mait Meumersile (isikukood 37908232720) ja kolmandale isikule K. M. (isikukood XXX) abikaasade ühisvarana kuuluv sõiduauto Seat Alhambra reg nr XXX (VIN-kood XXX) mis asub Tartus, XXX, kuna K. M. on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud nimetatud mootorsõiduki kasutamisele süüteo toimepanemisel ja Mait Meumers kasutas sõiduautot kahel korral süüteo toimepanemise vahendina. 4

(6)Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud on riigi õigusabi tasu, milleks on kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu 120 eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu, ja kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Võttes arvesse M.Meumersi varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid (tema sissetulekuks on invaliidsuspension kokku XXX eurot ja tema ülalpidamisel on kaks alaealist last), tuleb sundrahast jätta riigi kanda 500 eurot ja kaitsjatasust 60 eurot. Ülejäänud menetluskulud (kaitsjatasu 60 eurot ja osa sundrahast 310 eurot – kokku 370 eurot) ära tasuda 1 aasta jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Mait Meumers aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Mait Meumers, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Mait Meumersi süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas Mait Meumersi menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 120 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Mait Meumers on nõus vabatahtlikult menetluskulu tasuma, kuid taotles nende vähendamist ja tasumise ajatamist 12 kuuks, kinnitades, et 30 eurot kuus tasumine on talle jõukohane. 5

(6)Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades Mait Meumersi sissetulekuid, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Mait Meumersi kaitsjatasust 60 eurot ja sundrahast 500 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades Mait Meumersi varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 370 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.