← Eesti

2-18-118958/9

Obsah (10)§ 440§ 444§ 173§ 168§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177

Tsiviilasi nr 2-18-118958 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 12. veebruar 2019, Tartu kohtumaja teg

) § 4 lg-s 4 sätestatud ülesande täitmiseks omapoolse ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, märkides, et kompromissi mittesaavutamisel lahendab kohus asja hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohtule ei ole käesoleva ajani kompromissilepingut esitatud, samuti ei ole kohut teavitatud võlgnevuse ega viiviste tasumisest. 4.

§ 440

lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud, mistõttu rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu

§ 440

lg 1 alusel.

§ 440

lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. 5.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Viidatud sättele tuginedes jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa. 6. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab OÜ EQUA hagi Mace Ehitus OÜ vastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 826,77 eurot, millest 763,20 eurot on põhinõue ja 63,57 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 15.11.2018 seisuga. Samuti mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt välja viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 763,20 eurot alates 16.11.2018 kuni põhinõude täitmiseni. 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise (jätnud oma lepingulised kohustused täitmata), jätab kohus hageja menetluskulud

§ 168lg 6 alusel kostja kanda.

Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 04.09.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 763,20 euro saamiseks koos viivistega, sest kostja oli rikkunud müügilepingujärgset ostuhinna tasumise kohustust. Sellega tekkis hagejale menetluskulu kokku 2

(3)65 eurot (riigilõiv 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot). Kostja esitas 11.10.2018 makseettepanekule sisutühja vastuväite, et nõue ei ole põhjendatud ja puuduvad alusdokumendid. Vastuväite esitamise tõttu lõpetati 01.11.2018 maksekäsu kiirmenetlus ja hageja nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagejal tuli esitada oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuda nõudelt täiendav riigilõiv hiljemalt 16.11.2018. Hageja täitis kohtu nõude 15.11.2018 lepingulise esindaja kaudu. Poolte kirjavahetusest ajavahemikul 05.11.2018 kuni 13.11.2018 nähtub, et hageja lepinguline esindaja pakkus välja võimaluse (soovitas mul advokaat anda teile võimalus), et pooled võiksid täiendavate kulude vältimiseks sõlmida kompromissilepingu, mille valmistab ette advokaat (lasen siis kompromissilepingu ette valmistada) kohtule esitamiseks selliselt, et võlgnevus ja viivised võimaldatakse tasuda kahes osas. Kostja nõustus kompromissi sõlmimisega pakutud viisil. Seega nõustus kostja ka kompromissi koostamisega hageja advokaadi poolt. Kostja ei saa seejuures eeldada, et hageja palgatud esindaja teeks tööd tasuta. Kirjavahetusest ei tulene, et hageja ei nõua kostjalt maksekäsu kiirmenetluses juba tekkinud ja kompromissilepingu projekti koostamisel tekkivaid kulusid. Kokkuleppe mittesaavutamisel tuli kostjal arvestada, et hagejal tekivad hagimenetluses täiendavad kulud menetluskulude (riigilõiv ja õigusabikulu) näol. 8.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulu suuruseks antud asjas on 405 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ja 230 eurot (ilma käibemaksuta) lepingulise esindaja kulud. 8.1.

§ 138

lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv.

§ 139

lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 887,83 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 175 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 175 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. 8.2. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks

§ 144

p 1 mõttes ning need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 järgi.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabiteenus seisnenud hagejaga nõupidamises 15 minutit, materjalidega tutvumises 10 minutit ja menetlusdokumendi (hagiavaldus) koostamises 1 tund 30 minutit ajakuluga kokku 1 tund ja 55 minutit ning tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (lepingu rikkumine), hageja nõude olemust (ostuhinna tasumise nõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (lihtmenetluse asi, vähekeerukas ja –mahukas, kostja on hagi õigeks võtnud, asi lahendati kirjalikus menetluses) ning hagiavalduses esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses 230 eurot kokku 1 tunni 55 minuti eest on põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 mõttes.

Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 8.

  1. Hageja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas seega 405 eurot (175 + 230). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 405 eurot. 8.
  2. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 405 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.