1-14-3161/81

(7)Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.01.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Arvo Tuudar`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Arvo Tuudar tunnistati süüdi Viru Maakohtu 18.11.2014 kohtuotsusega KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 5 aastat 6 kuud vangistust. Arvo Tuudari karistuse kandmise alguseks arvati tema vanglasse saabumise aeg. Kohtuotsus jõustus 15.04.

1. Karistuse kandmise algus 27.05.2015 ja lõpp 27.11.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 27.01.
3. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Arvo Tuudar`it kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, vanglakaristust kannab seitsmendat koda. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument. A.Tuudar elas enne vangistust koos ema ja vennaga eramajas aadressil xxx. Kuritegu oli toimepandud samas majas ning tegemist on perevägivallaga, kus kannatanuks oli kinnipeetava eakas ema, kes päeva hiljem suri haiglas. Kinnipeetav ei tunnista süüd. Selles majas elas kinnipeetava vend Valdo Sokka, keda kinnipeetav kahtlustab ema suhtes vägivalla kasutamises. Praegu on antud maja tühi. A.Tuudar on taotlenud vabastamist ühiselamusse aadressile xxx. Tegemist on 9 korruselise majaga. Vestluses administraatori G. T.`ga ja ühiselamu omaniku I. K.`ga selgus, et nad garanteerivad elukoha kinnipeetavale tema ennetähtaegsel vabanemisel. Isikul on keskharidus, mille omandas ta vanglas olles. Riigikeel on emakeel. Lähtudes isiku vanusest õppimine ei ole enam tema jaoks prioriteetne tegevus, kuid tööalasesse täiendamisse suhtub ta positiivselt. Vanglas olles läbis vahemikul 11.01.2018- 30.04.2018 ehitusviimistluse täiendkoolitusel. Enne vangistust töötas juhutöödel (majapidamistööd) ja sai selle eest tasu. Samuti oli toimetulekutoetuse saaja. Varem töötas maalrina, ehitustöödel, restauraatorina. Kinnipeetava sõnul püüdis ta oma sissetulekuga toime tulla. Raha kulutas peamiselt toiduainetele ja majapidamistele. Isikul on maksmata haginõudeid summas 2 509,51, mille tasumine on ebareaalne, kui isik ei leia vabaduses endale tööd. 20.12.2017 -20.06.2018 töötas A.Tuudar köögitöölisena. Käesoleval hetkel tööga hõivatud ei ole. Vabanemisel puudub isikul garanteeritud töökoht. Samas on väga kindel, et leiab selle, samas ei ole kindel, kas ta füüsiliselt saab tööga enam hakkama. Isik on pensionär, mistõttu vabanemisel on tal sissetulekuallikaks pension. Vabanemisel Järve Ühiselamusse siis isik peab tasuma üüri 130 eurot, mistõttu isikul jääb toidurahaks vähe, millega ei ole võimalik ära elada. Isik peab pöörduma vallavalitsuse poole, et taotleda sotsiaaltoetust. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetaval abikaasa K. K., kellega suhe lõpetatud (lahutatud, kinnipeetav kasutas ka tema suhtes vägivalda), vend V. S., kes elab Rakvere lähistel ja tütar A. T., kes elab Tallinnas. Tütar suhtleb isaga telefoniteel. Vend V. S.´ga suhted halvad, kinnipeetav lubab oma venna elusalt hauda viia, väga negatiivne venna suhtes, isiku sõnul kuriteo pani toime vend mitte tema. Kinnipeetava ema A. S. on surnud, kelle suhtes oli suunatud praegune kuritegu. Isikul on kriminaalse taustaga tuttavad, kuid ta ei suhelnud nendega. Nooruses oli riskantse käitumisega, millest räägivad tema kuriteod. Viimased 17 aastat elas seaduskuulekalt, töötas, kasvatas tütart. Kuid teadmata põhjusel, tema käitumine muutus negatiivsemaks. Isik pani toime praeguse kuriteo (raske tervisekahjustuse tekitamise) alkoholijoobes olles. Varasemad andmed alkoholi kuritarvitamisest puuduvad, kuid ei saa välistada asjaolu, et isik võis ka varasemad kuriteod toime panna alkoholijoobes. Med.osakonna andmetel sõltuvus ei ole 2

(7)diagnoositud. Narkootikume ei tarvita. Isik hindab oma tervisliku seisundi heaks. Isiku sõnul tal on diagnoositud krooniline haigus. Käe liiges on kuiv, mistõttu on käes raginad ja valesti liigutades on vahest valus. Isiku sõnul on vanadusest tekkinud luu hõrenemine. Isiku sõnul on tal olnud 3 korda mõtteid enesetapuks. Isiku sõnul on tal olnud raskeid peatraumasid ning on olnud korduvaid teadvusetuid olekuid. Isik on korduvalt kasutanud vägivalda teiste isikute suhtes. Vägivalla kasutamine võib olla tingitud negatiivsetest emotsioonidest, mis viivad enesevalitsuse kaotamiseni. Süüdistab oma probleemides teisi. Kasutab vägivalda probleemide lahendamiseks. Ei mõtle oma tegude tagajärjele. Isiku tütre sõnul meeldib kinnipeetaval, et tema tahtmine peab peale jääma. Vanglas olles läbis isik järgnevad taasühiskonnastavad programmid:

1. 15.08.2018 20.09.2018 Vihajuhtimine,
2. 06.10.2015 - 15.12.2015 Usk ja Teadmine. Kinnipeetav tunnistas sotsiaalprogrammis Vihajuhtimine, et ei talu kriitikat ega solvanguid ning kriitikat isegi siis mitte, kui see on õigustatud. Võib kergelt ärrituda. Kriminaalkorras korduvalt karistatud. Viimasel ajal kuritegelik dünaamika on langenud (ajavahemik 17 aasta süüdimõistmiste vahel). Varasemal 1971 aastal oli karistatud võimuesindaja vastu hakkamise eest. Käesoleval ajal suhtumine ametiisikutesse on korrektne, kuid näitab välja negatiivsust kohtusüsteemi ja kohtunike suhtes. Kriminaalhoolduse all kunagi ei olnud. Suhtub negatiivselt kriminaalhoolduse ametnikesse, väidetavalt Rakvere kriminaalhooldusametnikud on halvad, mõtlevad ainult enda peale ja tahavad ainult kriminaalhoolduse all olevaid vanglasse panna. Isik ei tunnista oma süüd kuriteo toimepanemises, ei tunnista põhjusi ega ajendeid, ei näe oma eluviisi ja kuriteo seoseid. Vastupidi väidab, et alati hoolitses ema eest, püüdis säilitada tema tervist. Temale on väga kahju, et emaga juhtus see, et keegi oli ema löönud, mille tagajärjel ta suri haiglas. Ei näe vajadust muutmiseks, kuna ei tunnista oma süüd. Vangla hinnangul on A.D. väheohtlik ametnike suhtes (risk ühiskonnas), ohtlik konkreetne täiskasvanu suhtes (risk ühiskonnas), kõrgohtlik avalikkuse suhtes (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, vastu hakkamises võimuesindajatele. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes ja ärritunud, konflikti tekitamise korral. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 18%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 42%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust vangla ei toeta isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul kui kohus leiab, et A.Tuudar tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaegselt, on otstarbekas määrata A.Tuudar’ile katseaeg kuni 27.11.2020 ning käitumiskontroll kuni 27.11.
3. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata A.Tuudar’ile KarS § 75 lg 2 p 2 järgi kohustus- mitte tarvitama alkoholi. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt koostatud arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, A.Tuudar`i ennetähtaegset vabastamist. Lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatas prokurör, et ei soovi võtta osa A.Tuudar`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Arvo Tuudar selgitas, et ta taotleb ennetähtagset vabastamist. Vabaduses soovib ta kõigepealt leida endale tööd, on nõus tegema mis tahes tööd. Alkoholi osas on ta meelestatud negatiivselt, mõistab, mis probleeme tekitab alkohol inimestele. Kaitsja andis arvamuse, et kohtupraktika kohaselt on peamiseks asjaoluks ennetähtaeghse vabastamise küsimuse lahendamisel isiku käitumine vanglas ja prognoos, et arvestades isiku käitumises toimunud muutusi, ei pane ta suure tõenäosusega toime uusi kuritegusid. Kaitsja arvates on isiku käitumine vanglas laitmatu, ta on seal töötanud 3

(7)pikema ajal jooksul, läbinud sotsiaalprogrammis, kusjuures osales aktiivselt, distsiplinaarkorras ei ole karistatud. Ta on motiveeritud loobuda alkoholi tarvitamisest vabaduses on leida endale tööd. Kaitsja ei näe takistusi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Arvo Tuudar tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 1 kehtiv kriminaalkaristust. Samas näitub vangla esitatud iseloomustusest, et isik on oma elu teatud osa veetnud kinnipidamisasutuses ja oli korduvalt vägivaldne. Enne vangistust ei olnud tema suhted perega väga head, vennaga suhted on halvad maja jagamise teemal. Enne vangistust tarvitas isik alkoholi. Materjalidest nähtub, et enne vangistust puudus isikul tugev sotsiaalne võrgustik, maale elama asudes muutus isiku käitumine tütre sõnul halvemaks. Isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused. Kuriteo, mille eest kannab isik karistust, on toim pandud ema suhtes, ta tekitas emale raske tervisekahjustuse. Isik süüd ei tunnista, leiab, et hoopis ema oli vägivaldne ja kuriteo on toime pannud muu isik, tema vend, keda ta viib elusalt hauda ( vangla iseloomustus). Isik ei leia, et ta peab kuidagi oma käitumist korrigeerida, sest ta ei teinud midagi halba. Kohus leiab, et kuriteo asjaolud ja isiku nendesse suhtumine näitab. Et sellegi poolest esineb risk ja oht, et vabaduses võivad olla ohustatud teised isikud, ja uue isikuvastase kuriteo toimepanemine ei ole sellest tulenevalt välistatud, vaid vastupidi- risk on üsna reaalne. Vägivalla kasutamine võib olla tingitud negatiivsetest emotsioonidest, mis viivad enesevalitsuse kaotamiseni. Isik on vihajuhtimise programmi läbides tunnistanud, et ta ei talu kriitikat ega solvanguid, isegi mitte, kui see on õigustatud ja ta võib kergesti ärrituda. Isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele ning kasutab probleemide lahendamiseks vägivalda. Nii on märgitud vangla iseloomustuses ja kohus nõustub vangla järeldustega, kuna need on loogilised ja põhinevad isikuga suhtlemisel tuvastatud asjaoludel. Isikul on vangistuses omandatud keskharidus. Vanglas olles läbis ehitusviimistluse täiendkoolituse. Isikul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Vangistuse ajal on tal läbitud mitu sotsiaalprogrammi ja pikema ajal jooksul oli ta hõivatud vanglas tööga. Seega käitumine vanglas on väga hea, mis annab väga hea eelduse ennetähtaegseks vabastamiseks. Vabaduses viibimise kohta on kohtul järgmised andmed, mille alusel teeb kohus prognoosi isiku seadusekuulaka elu võimalikkuse kohta. 4

(7)Tulenevalt vangla iseloomustest näitab A.Tuudar välja negatiivsust nimelt kriminaalhoolduse süsteemi suhtes. A.Tuudar pole kunagi olnud allutatud kriminaalhooldusele, samas suhtub ta negatiivselt kriminaalhoolduse ametnikesse, väites et Rakvere kriminaalhooldusametnikud on halvad, mõtlevad ainult enda peale ja tahavad ainult kriminaalhoolduse all olevaid vanglasse panna. See näitab kohtule, et isik on juba enne kriminaalhooldust sellesse negatiivse suhtumisega ning pole koostöövalmis. Kohtu hinnangul negatiivne suhtumine kriminaalhooldusesse ja kriminaalhooldusametniku, võib viia nende vahelise konfliktini ning kriminaalhooldse positiivne läbimine on pigem ebatõenäoline. Sellises olukorras on seadusekuulekale elule asimise võimalikkus kahaneb ja suureneb uue kuriteo toimepanemise risk Lisaks on tegemist isikuga, kes ei tunnista oma süüd kuriteo toimepanemises ning ei näe vajadust enda muutmiseks. Seega on tegemist isikuga, kes süüdistab probleemides teisi isikuid ning ei näe enda muutmiseks vajadust vaid leiab enda käitumises õigustusi. Seega kohtu hinnangul näitab isiku praegune kuritegu (tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule), see et kuritegu on pandud toime väga lähedase isiku suhtes (süüdimõistetu ema), isiku korduv vägivaldne käitumine teiste isikute suhtes, isiku suutmatus lahendada probleeme ilma vägivalda kasutamata ja enesevalitsuse kaotuseta ning isiku negatiivne suhtumine kriminaalhooldusesse, isiku vähest motivatsiooni oma elu muutmiseks. Seega puudub kohtul veendumus, et elukoha omamine, kehtivate kriminaal -ja distsiplinaarkaristuste puudumine on need kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks kohtu prognoos isiku edasisele käitumisele positiivne ja ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Isikul puudub garanteeritud töökoht. Tegemist on pensionäriga, seega vähemalt tagasihoidlik sissetulek on tagatud. Arvestades isiku vanust, milles töö leidmine tööturul on raskendatud, pensionist tagasihoidlikku sisstulekut ja isikul kogunenud rahalisi võlgnevusi ( vt vangla iselooomustus), tuleb tõdeda, et vabaduses oleks isik kohe astunud majanduslikesse raskutesse. See võib provotseerida isikut hakata alkoholi tarvitama. Kõik see omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Süüdimõistetu ei oma isikut tõendava dokumenti. Vähemalt nii on näidatud vangla iseloomustuses. Isiku tõendava dokumendi puudumine tähendab seda, et isik ei saa vormistada ennast tööle. See jällegi kahjustab isiku sotsiaalset toimetulekut. Positiivseks võib lugeda, et süüdimõistetul on olemas kindel elukoht xxx ühiselamus. Süüdimõistetul on olemas tütar, kes suhtleb isaga telefoniteel. Samas tuleb tõdeda, et sisuliselt on toetav võrgustik lähedaste näol puudub, sest episoodiline suhtlemine telefoni teel ei ole piisav, et toetada isikut tema olukorras. xxx eluaseme puhul on tegemist kohaga, kus elavad suuremas osas sotsiaalselt kehvas olukorras olevad isikud - vanglast vabanenud, alkoholi liigtarvitavad isikud, pikaajaliselt töötud. Süüdimõistetul puudub teda toetav isik, kas lähedane või määratud tugiisik. Sellisse keskonda elama asumine positiivse momendi kõrval ( et isikul on vähemalt koht kus elada) loob ka täiendavaud riskid, et isik ei tule seadusekuuleka eluga toime. Arvestades ülalnäidatud riske, ei ole kohtu hinnangul A.Tuudar`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine põhjendatud. Vaatamata sellele, et isiku käitumine vanglas on hea, ei kaalu see üle kohtu tuvastatud muid asjaolusid, mille alusel on tuvastatud, et vabaduses on seadusekuulekale elule asumine vähetõenäoline. Kohus arvestades isiku välja kujunenud 5

(7)käitumishoiakuid, probleemide lahendamise oskust ja vägivaldset käitumist, leiab, et kriminaalhooldus ei osutaks isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Kohus leiab, et A.Tuudar`i kogu eelnev käitumine, toimepandud kuriteo asjaolud ja tema võimalused vabaduses näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline. Kohus ei näe alust, miks isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, millesse isik suhtub negatiivselt, saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 27.11.2020, seega karistuse ärakandmiseni on jäänud rohkem kui 1 aasta 9 kuud. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, vangistuses hariduse omandamine, distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab tema vägivaldne käitumine, negatiivne suhtumine oma venda ja kriminaalhooldusess. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku 6

(7)sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema väljakujunenud hoiakuid, kergesti ärritumist ja vägivaldset käitumist, suhtumist tema suunas tehtud kriitikasse, probleemide lahendamise oskust, negatiivset suhtumist oma venda ja kriminaalhooldusesse, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Vangistuses viibitud aega on liiga lühike võrreldes isiku poolt toimepandud teo raskusega. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Arvo Tuudar`i temale 18.11.2014 Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kaitsja esitatud tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulu 90 eurot peab kandma süüdimõistetu. Summa ei ole ebaproportsiponaalselt suur, mis hakkaks oluliselt mõjutama isiku resotsialiseerimist. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7