← Eesti

2-19-268/20

Obsah (6)§ 173§ 172§ 177§ 138§ 218§ 175

Tsiviilasi nr 2-19-268 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 5. märts 2019, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-19-

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse.

§ 173

lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja kantud menetluskulud võlgniku kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud ja sõidukulud). Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuluks riigilõiv 300 eurot, sõidukulud 25 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1485 eurot ilma käibemaksuta. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat Themis Õigusbüroo OÜ jurist Liina Karlson, olles võlausaldaja lepinguliseks esindajaks

§ 218lg 1 p 2 mõttes.

Riigikohus on leidnud, et hagita menetlustes tuleb esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada

§ 175

lg-d 1–31, kusjuures põhilise kriteeriumina

§ 175

lg 1 järgi tuleb esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest (vt 3-2-1-58-13 p 14). Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on kohtu hinnangul vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on võlausaldaja lepingulise esindaja kulud kokku 1485 eurot ilma käibemaksuta. Õigusbüroos töötava juristi tasu 110 eurot tunnis ilma käibemaksuta tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Õigusabi on eelkõige seisnenud pankrotiavalduse koostamises (07.01.2019) ning kohtu poolt koostatud ja kohtule esitatud dokumentidega tutvumises (09.01.2019, 12.02.2019, 13.02.2019), võlgnikuga ja kliendiga kohtumises ja suhtlemises (15.01.2019, 17.01.2019, 18.01.2019, 25.01.2019, 28.01.2019), suhtluses Soome advokaadiga seoses Soome kohtuasjaga (15.01.2019, 17.01.2019, 23.01.2019, 29.01.2019, 30.01.2019), 14.02.2019 kohtuistungiks valmistumises ja seal osalemises. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud

§ 175

lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja menetluskulude rahalist suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud 6 kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab ka, et üldjuhul on materjalide kogumine, õigusliku positsiooni kujundamine ning nõupidamised/arutelud kliendiga/võlgnikuga hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kuivõrd tegemist on hagita menetluses lahendatava pankrotiasjaga, kus võlausaldaja poolt kohtule esitatavaks menetlusdokumendiks on vaid pankrotiavaldus, asjas toimus üks kohtuistung kestusega pool tundi, milleks ettevalmistamine sai seisneda ajutise halduri aruandega tutvumises ja analüüsis, on kohtu hinnangul võlausaldaja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 mõttes kokku 440 euro ulatuses (4 tundi × 110 eurot).

Kohus on ka seisukohal, et erinevate kohtumäärustega tutvumise ja kohtule taotluste (menetluse võimalikust kiirendamisest) koostamise näol ei ole tegemist otsese õigusteenuse osutamisega, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. Sõidukulu 25 eurot on tekkinud seoses võlausaldaja esindaja osalemisega 14.02.2019 kohtuistungil. Sõidukulu tekkimise tõendamiseks on kohtule esitatud kaks sõidupiletit Tallinnast Tartusse (10 eurot) ja Tartust tagasi Tallinna (15 eurot). Kuna võlausaldaja lepingulise esindaja tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas, saab menetlusosalise esindaja sõidukulu summas 25 eurot pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-19-268 Kentaur Haldus OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 765 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv, 25 eurot sõidukulud ja 440 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse Housia OÜ pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks tasutud summa kuulub võlausaldajale pankrotimenetluses väljamaksmisele PankrS §-de 146 lg 1 p 4 ja 150 lg 1 p 6 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.