Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-18-5344 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-5344 Tsi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 01.03.2015.a. sõlmis üürileandja M G kostjaga tähtajalise eluruumi üürilepingu, lõpukuupäevaga 31.08.2015.a. Üürilepingu punkti 1.

1. kohaselt annab Üürileandja Üürniku kasutusse eluruumi, mis asub aadressil xxx ja koosneb 2 toast, esikust, köögist, vannituba-WC-st ja saunast (edaspidi kõik koos nimetatuna Eluruum). Eluruumi juurde kuulub ka panipaik maja alumisel korrusel ja parkimiskoht nr. xxx. Üürilepingu kohaselt oli lepingu lõpuks 31.august 2015.a., kuid kostja jätkas üüripinna kasutamist, mistõttu muutus üürileping tähtajatuks. 27.10.2015.a. teavitas üürileandja M G kostjat e-posti teel üürieseme omaniku vahetumisest. Üürilepingust tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda üüri ja kõrvalkulude eest. Kostja on aga jätnud tasumata järgnevad arved: Arve nr 75, summas 340,00 eurot, maksetähtajaga 10.11.2016 - üür; Arve nr 79, summas 166,44 eurot, maksetähtajaga 30.11.2016 - kõrvalkulud; Arve nr 80, summas 340,00 eurot, maksetähtajaga 10.12.2016 - üür; Arve nr 84, summas 189,27 eurot, maksetähtajaga 31.12.2016 - kõrvalkulud; Arve nr 85, summas 340,00 eurot, maksetähtajaga 10.01.2017 - üür; Arve nr 89, summas 186,46 eurot, maksetähtajaga 31.01.2017 - kõrvalkulud; Arve nr 93, summas 630,98 eurot, maksetähtajaga 15.02.2017 – kõrvalkulud 194,38 eurot, puuduste kõrvaldamine 436,60 eurot. Kostjal on arvete eest tasumata 2 193,15 eurot, millest 1 020 eurot on üür, 736,55 eurot on kõrvalkulud ja 436,60 eurot on korteris esinenud puuduste kõrvaldamine. Kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses mitu kuud, leppisid pooled kokku, et kostja kolib korterist välja. 30.01.2017.a. teavitas kostja hagejat, et võtmed on postkastis. Korteri ülevõtmisel tuvastas hageja järgnevad puudused (Lisa 16): Katkine magamistoa aken; Augud mõlema vaheukse sees; Elutoa seinas on kaks auku, mis on silutud ja pahteldatud, kuid värvimata; Magamistoa ja elutoa vahel puudub põrandaliist. Hageja esitas kostjale puuduste kõrvaldamise eest arve nr 93 (Lisa 9). Aknavahetuse maksumuseks oli 105,50 eurot ja siseuste vahetuse maksumuseks oli 258,33 eurot, 2 2-18-5344 millele lisandub käibemaks. Hoolimata korduvatest lubadustest ei ole kostja hagi esitamise seisuga võlgnevust tasunud, mistõttu otsustas hageja oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole. Hageja palub:
2. mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus, summas 2 193,15 eurot;
3. jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud vastavalt hageja esitatud avaldus(t)ele ja menetluskulude nimekirja(de)le.
4. mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, summas 475 eurot.
5. märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 250 eurot ning õigusabikulud summas 225 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 250 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 250 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 225 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 475 eurot (250+225).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (475 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. 3 2-18-5344 /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4