lg 2 alusel mõista nimetatud summa kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse välja Gunnar Sultsilt. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Gunnar Sultsile eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
S § 184 lg 1 järgi toimepandud kuriteo sanktsioonimääraks 1-10 aastat vangistust. Tulenevalt riikidevahelisest vastastikkuse usaldamise põhimõttest ja lähtuvalt
lg 1 ja
lg 2 ei ole Eesti kohtul pädevust hinnata seda, kas tunnistuses kirjeldatud kuritegu on ka sisuliselt toime pandud või vastab kuriteokoosseisule. Eestile esitatud materjalidest nähtuvalt on G. Sults enda Eestisse ületoomise vastu.
lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on
G. Sults on Eesti Vabariigi kodanik, tema tegelik alaline elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Eestis ja 08.09.
lg 1 nimetatud alused ning kohtul tuleb tunnustada ja täide viia karistus, mis talle Soome Vabariigi otsusega on mõistetud. Selle kriteeriumi puhul puudub kohtul kaalutlusõigus.
§-s 50839 sätestatud kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ja piiravaid asjaolusid arutataval juhul ei esine. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et
lg 1 p 1 kohaselt tuleb tunnistada Soome Vabariigi Länsi-Uudenmaa piirkonnakohtu otsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks G. Sultsile mõistetud karistuse täitmise osas, määrates G. Sultsil ärakantavaks karistuseks vangistus 4 aastat 7 kuud ja 4 päeva, millise karistuse kandmise alguseks lugeda 15.05.
G. Sults töötab Soome vanglas ning töötamine hõlbustab sotsiaalset rehabiliteerimist. Eesti vanglas on töötamise võimalus väga väike. Seega raskendab tema ületoomine Eesti vanglasse sotsiaalset rehabiliteerimist, sest suure tõenäosusega G. Sults Eesti vanglas jääb ilma töö ja sissetulekuta. Samuti juhib kaitsja tähelepanu sellele, et Soome seaduste kohaselt saaks G. Sults taotleda ennetähtaegset vabanemist poole karistuse ärakandmise järel, kuid Eestis saaks ta vabaneda poole 2
Maakohus tunnistas
Isikule välisriigi kohtuotsusega mõistetud vangistuse edasikandmiseks Eestis on formaalse eeldusena
kohaselt esmalt nõutav liikmesriigi pädeva asutuse poolt väljastatud vabadusekaotusliku karistuse tunnistus. G. Sultsi suhtes on selle esitanud Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Amet. Nimetatud tunnistuse pinnalt tuleb Eesti kohtutel hinnata, kas on täidetud
§-s 50835 sätestatud välisriigi otsuse täitmise lubatavaks tunnistamise üldtingimused ja kas seejuures esinevad
§-s 50836 nimetatud lubatavaks tunnistamise kriteeriumid. Maakohus on nende normide eeldused nõuetekohaselt tuvastanud. Kohtukolleegiumi hinnangul on täidetud kõik
§-s 50835 sätestatud tunnustamise üldtingimused. Lisaks peab kohtukolleegium oluliseks rõhutada, et konventsiooni üldpõhimõtte kohaselt jäetakse karistavas riigis mõistetud karistus elukohariigis muutmata. 9. Määruskaebuses leitakse, et G. Sultsi ületoomisega Eesti vanglasse on raskendatud tema sotsiaalne rehabilitatsioon, kuna Soome vanglas ta töötab. Eesti vanglas tal töötamise võimalus ilmselt puuduks. Seega ei ole täidetud
Kohtukolleegium kaitsja etteheitega ei nõustu. Sotsiaalse rehabilitatsiooni all tuleb eelkõige mõista kinnipeetava ühiskonda naasmise toetamist ja selle hõlbustamist. Töötamine Soome vanglas ei soodusta kohtukolleegiumi hinnangul G. Sultsi hilisemaid soodsaid rehabilitatsiooni võimalusi Eesti ühiskonda. Ka pakutakse Eesti Vabariigi kinnipidamisasutustes isikutele erinevaid programme, mis aitavad neil ühiskonda rehabiliteeruda. Siinkohal on kohtukolleegiumi hinnangul oluline võtta arvesse asjaolu, et G. Sultsile on väljastatud Soome Vabariiki sisenemiskeeld perioodiks 08.09.2017-08.09.2029. a, mistõttu on eriti asjakohane läbida programmid ja talle pakutavad erinevad tugiteenused just Eestis, kuivõrd vabanemisel tuleb tal rehabiliteeruda just siinsesse ühiskonda, kuna Soome riigist saadetaks ta peale vabanemist igal juhul välja. Seoses kaebuses avaldatuga Soome seaduse järgi ennetähtaegse vabanemise soodsama võimalusega, märgib kohtukolleegium, et kuigi Nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK, millega reguleeritakse vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsusteid ja millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil, art 17 lg 4 annab liikmesriikidele võimaluse näha ette, et iga enneaegse või tingimisi vabastamise otsus võib arvesse võtta ka väljaandjariigi osutatud neid siseriiklikke õigusnorme, mille kohaselt on isikul õigus tingimisi vabastamisele kindlaksmääratud ajal, siis Eesti Vabariik ei soovinud seda võimalust kasutada ning seadusandja ei näinud sellist võimalust ette. Seega toimub kogu karistuse täideviimine Eesti õiguse järgi. Nii on määruskaebuses esitatud seisukoht, et Eesti seadus näeb ennetähtaegse vabastamise puhul poole karistusaja ärakandmisel ette vaid elektroonilise valve alla vabanemise, mis seab liikumispiirangud, asjakohatu. Tegemist ei ole karistuse olemuse muutmisega ning seega G. Sultsi olukorra raskendamisega, kuna Soome Vabariigi kohtuotsusega määrati temale karistuseks 3
lg 1 p-st 1 ja § 390 jätab Tallinna Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. 11. G. Sultsi kaitsja vandeadvokaat M. Senkel on esitanud taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 1,5 tundi, mille eest ta taotleb kokku tasu 90 eurot, millele kaitsja taotluse kohaselt lisandub käibemaks 18 eurot. Esmalt juhib kohtukolleegium tähelepanu sellele, et riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korra § 7 lg 1 kohaselt on määratud kaitsja tasumääraks iga pooltunni eest 25 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaitsjal kulus taotluse kohaselt 1,5 tundi ehk 3 pooltundi, mis teeb tasu määraks 75 eurot, millele lisandub käibemaks 15 eurot. Seega tulenevalt kehtestatud korrast sisaldab 90 euro suurune tasutaotlus juba käibemaksu. Eeltoodu tõttu on ringkonnakohtu arvates põhjendatud kaitsjale välja mõista töötasu riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute eest kokku 1,5 tunni ulatuses, s.o 75 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 90 eurot. Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3,
lg 1 p-st 4 ja § 187 lg-st 2 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korrast tuleb Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ-le välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 90 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.